NB! Aruküla koobastiku alale minna valgel ajal, kindluse mõttes mitmekesi, suure ettevaatusega ja mitte lastega! Koobastesse sisse mitte minna!

Soovitus ligineda aardele majapoolsest küljest (pilt lisatud). Tee poolt liginedes ehitusaedadega piiratud kaks auku: üks neist kunagine "luugiga sissepääs" (pildid lisatud).

Aruküla koobastik, Eestis pindalalt suurim (10 ha suurune maa-ala) - „Eesti nõukogude entsüklopeedia”, 1985

Aruküla koopad (keskkonnaregistri kood KLO1000311) on looduskaitse alla võetud 1958. aastal ja koobastik omab väärtust teadusajaloolise Devoni kalade uurimise objektina ja nahkhiirte talvitusalana.

Keskkonnaamet on hiljuti (aprill 2020) konsulteerinud Aruküla koobaste teemal Tartu Ülikooli geoloogia osakonna geoloogidega ning spetsialistide sõnul tuleks kogu koobastiku ala tarastada ja hoiatussiltidega varustada, et inimesed sinna juhuslikult ei satuks. Geoloogide sõnul on koobastik äärmiselt varisemisohtlik ja inimestel ei ole lubatud sinna ohutuse eesmärgil minna. Tegemist on paraku hääbuva loodusobjektiga ja koobastiku varisemine on osa looduslikest protsessidest, mida on kiirendanud inimtegevusest (transport, ehitus) tingitud vibratsioon.