Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 4.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Appituba - ei näe ja kätte ka ei saa.
Parima elamuse saamiseks külastada pimedas!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (10), ettevaatus_vajalik (6), erivarustus (3), lahe_teostus (2), 2020_aasta_aarde_kandidaat (2), gpsita_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC91HA8
Logiteadete statistika:
49 (89,1%)
6
2
0
0
0
0
Kokku: 57
Esimesel korral ei leidnud. Teisel korral nägime /natuke), aga lörrisime esimese ettevaatamatu üritusega kõik ära. Kolmandal korral tuunisime loodusest leitud töövahendeid ja peale pikka surkimist jäi kast täiesti absurdset pidepunktipidi meie õngekonksu otsa. Väga äge igatahes ja see aeg, mis siia kulus - see oli pigem lõpuks rõõm, mitte õnnetus. Aitäh!
Jaapani versioon meeldis väga. Hollywoodi cover oli kehvem. Tavaliselt see nii ongi, raha ei tähenda kvaliteeti.
Aasta tagasi olime siin olnud, nagu näha edutult. Tänane esimene katse aare kätte saada ebaõnnestus. Selle tõttu kaotasime silmkontakti. Aretasime erinevaid abivahendeid. Lõpuks aitas kõige ebaloogilisem. Kaheosaline - loodus pluss julla autost. Ma arvan, et niimoodi saab aarde kätte ühel juhul sajast. Nüüd kodus, kui olen mitu korda käsi pesnud, hakkavad sõrmed lõpuks puhtaks saama. Väga äge nuputamine, meeldis. Aitäh!
Kohapeal oli kohe aimdus, kus varandus end peita võib. Sobrasin geokotis, kombineerisin seal leiduvat, lisasin segusse mõned luumenid ja varsti tuvastasin teraherts-sagedusanalüsaatori abil varanduse asukoha. Sobrasin veidi veel geokotis, kombineerisin seal leiduvat ja varsti oligi mul varandus peos. Väga lahe idee, tegi tuju kohe heaks. Aitäh peitjale.
Ring oli küll väga tabav. Kuidas peitja selle küll üles leidis! Tulin haaratsiga katsetama. Teist korda ladusin autopagassi tühjaks, et põhjakatte alt seal mitu kuud kopitanud Lauri vinge abivahend välja venitada. Sellega üleliia palju aega ei kulunud. Kaks jama oli siiski ka, senised linnapüksid muutusid vastu "ringi" nõjatudes edaspidi trööbapüksteks. See tökat enam maha ei tulegi, isegi korduvalt pestes mitte. Ja teine jama oli kastiga, mis oli vist üle värvitud mustaks, mis muidugi käte külge kleepus.
Aga muidu äge idee ja aare :) Aitäh Jaanikale!
No neljandal korral siis sain ka nime kirja. Korra vaatamas enne käidud ja siis kaks korda oma abivahenditega tuldud, kuid need alati jäid kipakaks. Sel korral tegin kõvasti rahakotirauad lahti, et enam võlgu ei jääks. Ikkagi ei tahtnud konteiner ennast kätte anda, lõpuks siiski sain! Seest kõik kena ja kuiv, aare korras. Aitäh teistmoodi aarde eest!
Jätkuvalt imekspandav, mil moel peitja sääraseid praktiliselt nähtamatuid kohti üleüldse avastab! Pimeduse osas oli tänases lauspäikeses üldiselt kitsas käes, aga see pisiasi ei takistanud mul loomulikult aaret lambiga otsimast :P Kuna raskusastmed olid üsna aukartustäratavad, tulin tegelikult esialgu niisama eel-luurele. Aga noh, kuna kohe nägin ja tundus, et ehk saab kättegi, siis kujunes luureoperatsioonist sujuvalt välja strateegiline lahinguplaan. Abivahendeid proovisin mitut sorti ja isegi see 4.5 maastiku variant käis korra peast läbi. Lõpuks ikkagi õnnestus abivahendiga nimi kasti saada, kuigi kummalisel kombel just säärase süsteemiga, mida üldiselt päris erivarustuseks ei loeta :o) Aitäh, lahe isemoodi väljakutse!
See aare rändas mul kohe kui ilmus ignor listi. Arvasin, et nagunii puu ladvas. Olles seal kandis siis otsustasin ikka ülevaadata. Tore üllatus. Õnneks oli õige varustus kaasas ja sai logida. Tänan
Läksime Carolysile ja Taavile maale külla. Mulle oli selle aarde raskuste kombot vaja ja veensin siis teisi, et küll me selle kätte saame. Ega ma ju täpselt ei teadnud, et mis abivahendeid siin vaja võib minna, aga üks kõige tõenäolisem variant tuli ära proovida. Õnneks oli Taavil kohe õige asi pakkuda ja kodu poole sõitma hakates tegime siin peatuse. Kõik tegelased said autost välja aetud, sest tundus suurem aktsioon tulevat. Tegelikult käis kõik aga väga kiiresti ja saime nimed logiraamatusse. Õige ja korraliku abivahendiga on see käkitegu. Aitäh!
Kui Anni maale jõudis, oli tal juba kõik välja mõeldud, et mis ja kuidas. Taavil olid kõik vajalikud asjad olemas ja nii me peale oma asjade kokku saamist kiire peatuse tegimegi. Kõik läks nagu lepasereega ja saimegi aardesse nimed kirja pandud.
Kuigi peale autoteele tagasi jõudmist tegime põhjaliku puugi otsimise, õnnestus vähemalt ühel pisikesel meiega priiküüti teha. Ka kõik need, mis tee ääres leidsime, olid äärmiselt pisikesed! #puugioht
(829) Aitäh! EVEJ
Eelmisel möödasõidul sai selgeks, et mis ka kuidas ja kuna vahepeal oli geokott sobiva varustusega täienenud, siis nüüd polnud seal keerulist midagi. Suts ja valmis. Tänud aarde eest!
Jaanika aarded pakuvad alati mingi eriprojekti, seekord siis sain abika leidmiseks eelnevalt kaubandust kammida :D Ja eks ma isegi olin seda soetatud pudinat vaadates veits ebalev aga noh, kui poes ikka mingid numbrid letti vajutatakse, siis tuleb uskuda… Üllatus oli siiski suur, kui asjad tõesti seda kasutades toimima hakkasid ning tänu heale tiimitööle saime peale natukest katsetamist aarde ka endile näppu :) Aitäh Jaanikale Ringi eest, mis alates peitmisest korralikult põnevuselevust üleval hoidis ja kaaslastele seltsi eest, oli üks väga humoorikas logimaskäik ;).
Pilt oli enam vähem selge, mis siin teha vaja on ja Maris kinnitas, et tal on sobiv abivahend olemas. Kui aga Maris kohale jõudes oma abika taskust välja võttis läksid mul silmad suureks nagu tõllarattad: „Mis, selle asperiinitabletiga, sa loodad kasti kätte saada?“ Noh, mis siis ikka, proovime. Ja täitsa üllatav, isegi õnnestus. Geokool on tugev. :) Tänan.
Enne Osmussaarele minekut olime väikse seltskonnaga plaaninud seda aaret uudistama tulla. Kui kõik ekipaazid kokkulepitud ajaks kohale jõudsid, siis siirdusime objektile ja tõdesime, et midagi nii hullu pole ammu näinud :) Õnneks oli meil kodutöö tehtud ja tänu Marisele, kes kaubandusvõrgust vajalikke vidinaid oli hankinud, oli lootused aarde leiuks päris kõrged. Kui ta oma jupstüki taskust välja võttis, siis oli tunda mõningast meeleolu langust, et vist ikka ei õnnestu see aardeleid. Samas proovida ju ikka tuleb ja tõime veel mõningaid abivahendeid autost lisaks. Natuke meisterdamist, et mitmest asjast üks korralik tööriist teha ja asusime tegudele. Välja nägi umbes nii, nagu eit ja taat hiigelsuurt naerist välja tõmbamas. See tähendab Maris tööriistaga esimesena ja siis meie tema "sabast" järgemööda kinni hoidmas. Ja kõik see sahmimine lõppes väga kiiresti eduka aardeleiuga. Olime üsna sõnatud ja muidugi väga õnnelikud. Tuleb välja, et superägedate kaaslastega on kõik võimalik.
Aitäh peitjatele ja kõigile asjaosalistele!
See oli meie pika päeva viimane aare.Raskusastmed panid mõtlema kas üldse minna aga uudishimu sai võitu.Kohapeal esimene mõte osutus õigeks aga millegi pärast me ei katsetanud seda,siis aretasime teisi teooriaid,kuniks liitus meiega Jussike.Need tulemust ei andnud ja olime juba loobumas,kui peatus veel üks auto.Liitusid Marihen ja Iksid kellel oli juba leitud ja nad kinnitasid meie esimest mõtet ja imeväel sai meile ka kohe selgeks kuidas mõtet teostada.No siis oli suts ja valmis.Meil oli seal juba nagu väike geosündmus.Aitäh peituritele toreda hetke eest ning peitjale selle tekke eest.
Vihjepildil ju kõik ilusasti näha millega tegemist on. Õnneks oli autos ka sobiv abivahend täitsa sadaval. Ja peale paari õngitsemist oligi kast käes. Se aare oma raskusastmetega aitas jälle ühe ruudu D/T tabelis roheliseks saada.
Viive käis merd vaatamas kuni ma kastiga toimetasin. Aitäh!
Selle ringi juures oleme kord kukalt juba kratsinud. Tol korral polnud ühtki head mõtet kuidas aare peidikust kätte saada. Mõtteid tekkis mitmeid ja parimaks tunnistasime 11-aastase idee. Täna möödasõidul läksime seda katsetama. Rõõm oli suur, kui see osutus edukaks ja aare end ilmutas. Aitäh!
Aarde lugu ja logisid polnud enne lugenud. Kohapeal tekkis mõte, et andke kirvest, aga saime lihtsamalt. Maril on kõikse aeg kaasas palju elegantsem abivahend. Tollele lisaks leid autost, mida omanik ise ei teadnudki seal olema. Tundus mitte just vanake olema, kas on kasutuselt maha arvatud. Tänud peitjale.
Noarootsis saime käidud, nüüd oli huvi see aasta aarde kandidaat vähemalt üle vaadata. Erilisi ettevalmistusi me polnud teinud, aga girl-power oli piisav ja aare sai rõõmsasti leitud. Ilm oleks võinud vähe etem olla, siis oleks saanud seda kauem nautida. Aitäh!
Jääkirme oli peal, aga peale selle lõhkumist ja õige abivahendi kasutamist oli selge, mis teha vaja. Õnneks oli autos ka sobiv jumpstükk olemas ja õnnestus esimese katsega kätte saada. Väga lahe!
No üliäge teostus. Peale pisukest maadlemist jääga ning autost esmalt ühe, siis teise abivahend leidmist sai logi kirja. Aitäh, mulle väga meeldis.
Tänase päeva kiireim ja lihtsaim leid. Taskus peab lihtsalt õige abivahend kaasas olema. Kartsin muidugi hullemat ja autos oli ronimisvarutus ja redel kaasas.
Õudusfilmid on meie lemmikfilmid. Siia jõudsime pimedas. Kartsime jubedamat logimist. Autos olevatest vidinatest tegime vajaliku abivahendi ja väga lihtne oli kõik. Väga meeldis teostus. Tänud
See aare oli meie päeva suurim eesmärk. Sobiv abivahend oli kaasas ja nii läks aardeleid valutult.
Logidest loetud ja juttudest kuulda olnud info lõi ettekujutuse missugune võiks eesootav ring välja näha. Eest leitu oli aga hoopis midagi teistsugust. Kas tõesti oleks keegi, kes aardeleiu nimel, oleks valmis sisenema ringi? Meil oli õnneks kaasas edukalt testitud abivahend, mis muutis aardeleiu suisa imelihtsaks. Ilma selleta oleks pidanud igasugu trikke välja mõtlema. Aitäh väga omamoodi aarde eest!
Päeva põhieesmärk. Kui juba palja aarde jaoks sai abivahend valmistatud, siis tuli seda ka siia katsetama tulla. Ja kui abivahend juba wherigo juures edukalt toimis, siis siin läks eriti lihtsalt. Sinna sisse ronimine ei tundu kuidagi ahvatlev tegevus :D Aga tore koht ikkagi :) Tänud!
Tänase päeva eesmärk. Läks jälle kordades lihtsamalt kui olime kartnud. :D Ma olin jälle pettunud. :D
Aitäh!
Mis seal salata, Jaanika aarded tekitavad avaldudes alati põnevaid sahinaid, mis väljakutse meile seekord esitatakse. Ka selle aarde raskusastmeid vaadates võis siit kõike oodata. Igaühel oli ilmselt mingi ettekujutus, aga täpselt ei teadnud ju keegi meist. Eelnevalt kõlas tuuri organisaatori murelik küsimus, kas meil ikka on vajalikud abivahendid kaasas ja võib-olla täna lihtsalt vaatame. Optimistlik Silver oli aga kindel, et meil on parim geotööriist ju kaasas, ei me hätta jää, oodaku meid ees misiganes hullus. Kohapeal oligi korraks kirjelduses lubatud appituba- ei näe ja kätte ka ei saa. Geovarustusest sai mitmesuguseid abivahendeid kaalutud ja kasutatud, kuid abi oli ikka sellest ühest parimast kaasasolevast.
Väga lahe oli meil. Aitäh meeleoluka aarde eest!
Mul oli hoopis teistsugune ettekujutus aardest ning tagantjärele mõeldes see raskusastmetega kokku ei sobinud. Aga annab sellise peitmisviisi peale kui ka peiduka leidmise peale tulla. Eks siin oli puhas Tarmo ühemeheshow, meil teistel polnud selliseid oskusi. Väga hea meel, et see sai tuuri päevaplaani, sest üksinda tulles oleks koju leiutama läinud abivahendit ning arvatavasti poleks leidnudki. Nüüd sai mõne minutiga tehtud. Aitäh nii peitjale kui Tarmole emotsiooni pakkumast :)
Ohh jahh ei teagi mida siia kirjutada. Kas rääkida k6ik ausalt ära v6i panna lihtsalt leitud ja yksiksarv ;) Ok räägin siis ausalt nii nagu oli. Tegelikult juba avaldumispäeval olin paldiski taga askeldamas koos poisiga. Isegi käis m6ttest läbi tuleks vaataks millega tegu. Hakkaski ju just sobivasti pimenema ja just seda peitja ju soovitaski parima elamuse saavutamiseks. Arvasin siiski et vbl poisi jaoks ei oleks see just k6ige paslikum 6ine kogemus ja matsime plaani maha. Kui aga meie geokaardistaja Kaupo ka selle ringi ymber ringi t6mbas oli selge et tuleb see plaan uuesti välja kaevata. Ja nii me täna siis siia kohale veeresimegi. Olime k6ik täielikus teadmatuses mis meid ees ootab, aga see eest olime hambuni relvastunud ja igasugu abivahendeid kaasa tarinud. slinge, k6isi, lampe, kirveid, saage, kummikuid.... Isiklikult polnud mul 6rna aimugi mis ja kes ja kas ja vaimusilmas kujutasime igasugu raketiteooriaid välja. Lapsepõlves sai ju igasugu ringidega kokku puututud. Ntx kunstiringis sai mitu aastat käidud, samuti oli üks igati huvitav ring raadiotehnika ring kus siis trükiplaadist ise happevannis vajalike radadega asju söövitasime. Vahel satub ka autoraadio ring fm peale, et siis ringe ju igasuguseid;) Kohapeal oli siis selline ahah et hoopis niimodi. K6igepealt sondeerisime nac pinnast ja vaatasime mida meie geokottidest leida v6ib. Kui 6ige abivahend leitud siis ega ei olnudki nyyd muud kui geotööriist pakendist välja v6tta ja aarde järgi saata. Juba teise katsega oli geotööriist piisavalt kindlalt laeka kylge klammerdunud et minna edasi järgmise faasini ja toimetada konteiner tuvaliselt logimismeeskonnale. Geotööriist sai pärast uuesti pakendisse tagasi pandud. Kuri kahtlus on et seda v6ib lähiajal kusagil jälle tarvis minna ;) Soojenduse soojenduse soojenduseks ;) Igastahes tänud peitjale m6nusalt meeleoluka aarde eest. T6mbas päeva ilusti käima
Jaanika aarded on tihtilugu omaette pärlid. Kunagi ei tea mis sind ees täpselt ootab. Kas täna tuleb ennast kuskil mugude ees lolliks teha, või siis kuskil kaevu põhjas ära uputada. Seega ka see aare oli juba avaldumisest saati meeles ning mida lähemale me siia jõudsime, kasvas ka ootusärevus. Kohale jõudes sai kiirelt selgeks, et varem vaimusilmas ette kujutatu hakkas võtma aina enam maiseid kontuure. Eks külapealt oli juba varem kuuldud, et siin on vaja miskitsorti väga spetsiifilist abivahendit, aga mis see olla võiks, ei teadnud meist keegi. Kohapeal kottides sorades võlusime välja igasugust kraami, kuid miskit sobivat seal tõesti ei olnud. Pole ka ime, parimat abivahendit ei pandagi kotti vaid see on lihtsalt sinuga kaasas. See multi-tööriist Tarmo häälestas ennast päris kiirelt õigele lainele ning võimaldas meil aare kätte saada ebaloomulikult kiiresti. Eks sai protsessi käiku ka korralikult jäädvustatud, aga ilmselt aarde salapära huvides, pole mõistlik neid pildikesi siia logiteatele lisada.
Jaanika juba oskab neid pärleid siia geomaastikule tekitada. Hea, et oli õige abivahend kaasas. Üksi oleks ilmselt hätta jäänud. Oli vahva ja meeldejääv seiklus. Tänud.
Mõte oli tänase toreda päeva puhul mõni aare võtta.Ega selle aardega suuri lootusi polnud, sest raskusastmed olid hirmuäratavad. Kohale jõudes tuli kohe lapsepõlv meelde, kui vanaema hirmutas kaevukollidega:) Veidi mõtiskletud ja abivahend leitud ning siis hakkas looma. Logi kirja ja kiitus teostuse eest!
Jummala õige kirjeldus! Aga jonn viis logimiseni.
tahtsime juba laitse suunda põrutada kui tuli ettepanek et äkki prooviks end Vii-stk tundud nõiaringist läbi murda. Seda et äkki õnnetsubki hakkas viitama see et kaugelt eri suundadest liikudes saabumisema kohale vist peaaegu üheaegselt. See kuikiirest ja kui toimivalt leiutati abivahend ja sellega aaerdekonteiner avamiseks kohale toodi, see meenutas küll sõrmikinda kätte tõmbamist. Aitäh Piiale, Kajale ja Brunole oli väga vahva koostöö
Eelmisel päeval sõitsime aardest nii mööda, et ei saanud arugi, et miskit maha jäi. Imetlesime hoopis vaadet merele, mis tänu vahvale veisekarjale nüüd hoopis paremini näha on.
Nüüd siis tulime üsna kindla teadmisega, et ega nagunii me logiraamatuni ei jõua. Vaatame lihtsalt üle kui kiuslik seekordne aare on ja siis ehk kunagi tulevikus...
Läks aga teisiti. Kummagis autos oli osa abivahendist ja neid ühendades läksid loetud sekundid kui aardekarp päevavalgele ilmus.
Täname!
Ühes autos leidus üht ja teises autos teist. Ühendasime siis jõu ja nõu ning logisime ära. Mis seal siis ikka keerulist!
Hommikusöögi lauas tekkis idee, et peaks ikkagi vist ennast pühapäeva nimel natuke liigutama. Aga kuna läheduses just teab mis palju leidmata aardeid ei ole tuli võtta sihikule uued tekkinud aarded. Vaadates raskustaset siis siia sõitsime küll ainult ideega uudistada - logid lubasid mingit ulme põnevat kaadervärki ju. Kohale jõudes keeldus Marat uskumast, et keegi sellisesse kohta peidaks :D Mina jäin oma teooria osas kindlaks aga kohe ei tulnud nagu ühtegi head ideed, et kuidas täpselt logiraamatuni jõuda. Vaatasime natuke aega nõutult peidukat ja tunnistasime end võidetuks - suundusime autosse ja võtsime suuna Nõva poole, kus ka hädasti oli vaja logida. Sõit pani aga hallid ajurakud tööle, tuli idee olemasolevast abivahendist midagi kokku nikerdada aga kuna üks komponent oli puudu suundusime Nõval poodi, saime vajamineva vahendi, käisime logisime rannas ära ja suundusime siia tagasi. Nüüd olin juba oma teoorias ja abivahendi töökõlbulikuses päris kindel. Kaks-kolm katset ja võidurõõmu kisa :D Nimed raamatusse, potsik peidikusse ja kus nüüd hakkasid mind vaevama küsimused - miks nii raske maastik, miks selline nimi - appi keegi aidake, ma ei saa ju nii öösel magadagi :D Aga kui küsimustest mööda vaadata siis on see siin üks igati tore tükk, mis tegi meele terveks päevaks heaks ;)
Vaatan, et teised on siin nii vagad ja tagasihoidlikud, a ma ei suuda kuidagi vastu panna ja räägin, kuidas me päeva ühele säravamale aardele 1:0 tegime. Niisiis, läbi vihmasaju vurasime kohale, mina, kes ma pidevalt mitte midagi ei leidnud, käisin juba erinevaid teooriaid välja, et kuidas aare võiks olla peidetud. Kui auto peatus ja nulli poole tormasin, siis sain kinnitust, et oligi õigus. Ja seejärel jõudis pärale hetk, kus üks silm nuttis ja teine naeris, seejuures oli põhjus sama: mul oli õigus. No torekene. Positiivne oli eelkõige see, et me polnud üksinda, vaid kambaga.
Aardeni jõudmiseks läbisime esimese etapina muinasaja:
Esmalt vindusime kiviajas, a sellest küll mingit tolku polnud, pronksi meil polnud ja rauaajas jäi meil nutti puudu.
Oli selge, et niisama ilusate silmade peale aare nähtavale ei tule ja tuli hakata ümbrust kammima. Ümberringi leidsime objekte, mis eeldatavasti kuulusid eelnevatele leidjatele, seepeale hakkas endalgi mõte tööle. Üks asi on see, kui on mõte, mida teha, täitsa teine tera aga see, et kuidas enda imelised mõtted teostada. Õnneks oli meie seltskond võtnud kaasa kõige parema geoabivahendi ehk miki, kes siis nagu vasja rassis ja mässas. Meie tegime ainult oooo ja aaaa ja vauuu ning loobusime plaanist kedagi ohverdada, kui mõistsime, et olukorda saab ka ajudega lahendada. Tore, et meist keegi need kaasa oli taibanud võtta...
Niisiis haris Miki oma lugupeetud geokolleege ja loitsus ja võlus ja oh üllatust, oligi aare käes.
Kajakarahu juurest suundusime oma grupiga siia. Mina polnud veel end autostki täiesti väljagi vedanud, kui Liis kusagilt võsast kajaka maha pani :D No okei, mis seal siis on... Kõndisin ka teiste järel kohale ja üllatus oli suur. Midagi sellist poleks küll osanud oodata. Ikka päris kaua trallitasime seal, enne kui tänu helgemate (mitte 3.5 tundi maganud :D) peade koostööle nimed kirja said. Muidugi juhtus veel kõike põnevat, aga ei taha sellest kirjutamisega järgmiste emotsioone vähemaks võtta. Aitäh põneva lahenduse eest!
Nulli poole jalutades kilkas Liis juba põõsaste vahel, et sisetunne ei olnud teda petnud võimaliku peiduka osas. Kohapeale saabudes vaatas vastu toredus, mis pani meid kõiki ringis kukalt kratsima. Kogu olukord oli äärmiselt tore, lausa nii lõbus, et ei tahagi logis midagi jagada. Minge hoopis kohapeale ja vaadake ise :P Aitäh huvitava teostuse eest!
Moodustasime ringi ja vaatasime jupp aega ringi. Ükskord sai ring täis ja oligi aeg ringis logimiseks. Aitäh!!
Siia sõites ei osanud suurt midagi arvata ega oodata. Oletasin hoopis midagi muud. Aga eks kohapeal veidi aega läks aga imiteerimis oskus piisavalt hea, et peagi sai juba pastakas haaratud ja nime logiraamatusse kirjutama hakatud. Aga tegelt oli väga äge ja seiklus oma ette. Pulli ja nalja sai ;) tegelt mulle täitsa meeldis :) tänud :)
Peidukohta nähes tekkis kahtlus, kas ikka maksab. Lähemal vaatlusel see vaid süvenes. Korraks tekkis siiski hasart, kuid hinge kinni hoidmisest hoolimata lõppes edukaim katse poolel teel. Edasine kulges veits ebareaalselt ja minu osaks jäi kaasaelamine ja toetamine ning loomulikult rõõmustamine, kui aare lõpuks logitud sai. Tänan emotsioonide eest.
Selliste aukartustäratavate raskusastmetega avaldus siis kui üldse ei sobinud seda piilumagi minna. Päeva jooksul aga ei andnud see aare rahu ja sai sätitud nii, et sai soovitust eirates veel valgel ajal kohale jõudes.
Esimese hooga oli rõõm suur, et olin õigest ära arvanud, millega siin tegu on. Teise hooga enam rõõm nii suur polnud, kuna olin ju ära arvanud, millega siin tegu on. Pärast mõningast plaani pidamist võttis aga esmaleidu soov võimust, olid ju autos mitmeid abivahendid olemas. Juba esimene neist andis lootust, kuid sellega õnnestus ainult poolele teele jõuda, ja nii õnnetult, et teist korda enam katsetada ei tasunud.
Ega muud üle jäänud kui võtta kasutusele plaan B. Seal kasutasin teisel, aga veelgi olulisemal viisil esialgset abivahendit, aga üks väga oluline ja lõpuks ka edukas abivahend õnnestus sel korral hoopis ise olla. Aare andis ennast kätte ja taas kindlal pinnal olles õnnestus logiraamatusse suurte tähtedega {FTF} kirja panna.
Väga lahe ja närvekõditav seiklus oli, aitäh!