Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
VOL-seeria proovib leevendust tuua olukorrale, kus geosõltuvus (või mõni muu tegur) nõuab otsimist, leidmist ja logimist, aga kõik mõistlikus raadiuses ning mitte ülikeerulised aarded on juba roheliseks värvitud.
On väga rõõmustav, kui soovid seerias kaasa lüüa. Proovi raskusastmed jätta alla kolme ning VOL-numbri reserveerimiseks võta ühendust Taunoga.
Vihje: poolteist meetrit maapinnast
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (2), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC91Q59
Logiteadete statistika:
93 (98,9%)
1
2
0
0
0
0
Kokku: 96
Alguses tatsasime mööda, aga vihje järel jäi õige koht silma. Aitäh!
Hea meiesugustele algajatele. Lûhike metsaskäik ja enamuse ajast tee olemas. Tänud peitjale! :)
Millise ringi me tegime, et siia jõuda! Kiili lasteaia nägime ka ära! Tänud peitjale aarde eest.
Logida oli tõesti vaja. Enne tegime paraja tiiru Tallinna idapoolsemas otsas ja Assaku kandis ning tulime siis kerge kaarega siit läbi. Täitsa ilusti läbitav maastik. Tuttav lahendus vaatas juba varakult vastu. Aardega kõik korras. Aitäh!
Tahaks öelda, et logida ei ole vaja, aga.. on. Ikka on. Ei saa jätta. Täna oli siiakanti asja ning kuna maa tundus piisavalt kuiv, tulime vaatama. Polnud hullu midagi, sai linnariietega asjale jaole. Aitäh!
Kui on vaja, siis on vaja. Ja täna oligi vaja. Eelviimane Harjumaa aare oli vaja logida. Tehtud-tehtud. Varsti võib siis ka ühe piirkonna 365 päeva aarde veebiski ära logida, kohapeal nimi ammu kirjas.
See siinne ka kenasti korras ja paigas ja kuiv ja puha. Tühja ruumi oli nii palju jäetud, et logisime kuhugi mõistlikku auku. Milleks logiraamatut raisata. Aitäh peitjaperele!
Vajadust logimiseks ei olnud aga võib mängida lihtsalt mängurõõmuks. Aitäh!
Aitäh! VOL läks täiesti õigesse auku. Minu kalendris 9.oktoobril varasemast leidu kirjas pole. Nüüd ühe leiuga täidetud nii Tavaline kui Harjumaa kalender. Tänan lihtsa aarde eest! Sellisesse päeva, nagu täna, on need vägagi sobivad. Mis sest, et esimese hooga panin aardest ca 500m edasi. Ei navi polnud süüdi :) Oli pikk telefonijutt emaga, kes muretses tänapäevase segase maailma üle. Jagatud mure saab ju väiksemaks. Nii me temaga seda muret jupp haaval väiksemaks kaksasime ja lõpuks jäi järgi juba täitsa tore laupäevane päev.
Päris hea koht, kõndisin 2 korda tuimalt mööda kui geosimps hüüdis, et leidsin. Koos geosimpsiga ja ***-ga. Tänan ägeda aarde eest.
Siin kandis kooserdades võtsime selle lihtsakese ära. Auto sai küll kehvasti pargitud ja kogu jalutuskäigu aardeni kahtlesin, et kas ikka välja saame või jääb miski autost auku kinni, aga õnneks kõik hästi lõppes. Aitäh!
Tulime loodusesse, et varakult saabunud "suve-ehmatust" nautida. Natukene kummaline oli metsa vahel jalutada kui kõik oli veel pisut raagus, kevadlilled õitsesid maapinnal ja samal ajal 27 kraadine õhusoojus tungis naha vahele. Lasime paljastel säärtel saada oksade poolt paitatud või siis kraabitud. Mets ise oli ka täitsa mõnus. Peagi olimegi aarde juures. Inspekteerisime sisu ja panime nimed logiraamatusse kirja. Tänud aarde eest!
Lapsed olid oma elu esimesest aardeleiust (eile, Laheranna) vaimustuses ja tahtsid veel. Vaatasin, et kodule lähim aare on 1,4km linnulennult. Lapsed ratastele ja minek. Keerasime metsateele sisse, parkisime rattad ja ütlesin lastele, et nüüd 200m sinnapoole. Läbisime tihedat võsa ja padrikut, muda ja oksi ja igasugu muud keerulist. Enamus aega tassisin 2aastast süles, sest tema jaoks oli maastik liig. Leidsime aarde ja siis vaatasime, et ohhoo, 20m teises suunas on ka täiesti normaalne metsatee :D Ehk et keerasime metsa üks rada liiga vara ja oleks saanud 10x kergema vaevaga. Aga ei kahetse midagi ja laste isu aardeid jahtida aina kasvas. Võtsime päkapiku ja lõvi, jätsime dinosauruse ja kristalli.
Kõigepealt olin mina sisestanud koordinaadid valesti, sumasime eriti märjas ja riga-räga sees ringi. Kui õiged numbrid sees, no siis läks ludinal. Väga tip-top korras ja lihtne leid.
No oli vaja ja õhtul pimedas seadsin sammud aarde poole. Tegin lisajäljed juba ette tallatud rajale. Leid tuli kiirelt ja päev saigi kirja. Aitäh.
Jalad olid märjad ja kindad ka. Päevakarp oli võtmata ja päevane 10000 tegemata. Vähemalt poes oli käidud. Anni kunagi lubas mulle, et siin saab lihtne skoor olema, hea tagavaraks hoida. Noh talvel pole midagi nii lihtne kui muul aastaajal. Auto jäi 672m kaugusele parklasse, kust nii mõnegi aarde otsimine on varasemalt alanud. Esimesel 120 meetril kergliiklusteest oli sammud ees, siis need aga kadusid. Edasi pidin ise oma raja aardeni looma. Kohe kui pealambi tööle panin, vilkus see ähvardavalt, et süüa tahab. Mina tahtsin ka aga see ei tähendanud, et ma siin metsas jonnima pean hakkama, eksole. Seekord olin ootamatusteks siiski valmis ning taskus oli ka tagavara taskulamp. Aarde leidsin kiirelt ning kõik oli korras. Tagasiteel sain veidi rohkem jalutada, et ikka number kümneni saada. Oi kuidas ma jõudsin ennast ära kiruda, et Järve keskusesse ja kergliiklustee äärseks aardeks ei pannud jalga oma pikkasid soojasid talvekummikuid. (662) Aitäh! EVEJ
Tegelesime taas statistikas tühja augu täitmisega. Mõnus oli eest avastada rajakene, mida mööda aardeni astuda. Üks hetk olin aga sulpsti pahkluudeni porimülkas - keset talve?! No mismõttes?! Kobisin sealt välja ja astusime edasi, ülejäänud teekond oli taas täiesti euronormidele vastav :D Märkasin aaret enamvähem koheselt ja lasin siis Kristjanil pimesikutamisega tegeleda. Lõpuks kui ikka väga vales suunas hakkas minema, suunasin ta õigesse kohta tagasi. Aitäh!
Kui keegi oleks mulle aasta tagasi öelnud, et aastal 2020 reisin ma enamasti vaid lähiriikides; teen tööd ainult ühe kvartali; kohtan oma teekonnal palju häid ja huvitavaid inimesi, kes panevad mind asju teisiti nägema; naudin kvaliteetaega iseendaga; minetan kõrgusehirmu turnides kõrgete puude ja ehitiste otsas; teen hulga virtuaaljookse ja kraban kokku peotäie medaleid; tegelen geopeitusega rohkem, kui ei kunagi varem; jooksen aasta viimasel päeval ümber Ülemiste järve; olles selle kõigega ise väga rahul ja õnnelik, siis ma oleks suure tõenäosusega tolle ütleja pehmelt öeldes kuu peale saatnud. Aga just selline mu 2020 aasta lühidalt kokkuvõttes oligi.
Tänane plaan koorus välja sellest, et kuna ma olin novembris jooksutosse kulutanud 100 km jagu, siis oli mul see ilus ümmargune number soov saada ka käesoleval kuul. Aasta viimase nädala algus aga lõi mu jooksugraafikusse augu sisse ja nii ma siis olingi täna hommikul valiku ees, kas mul on ikka vaja seda ümmargust numbrit püüda või ei. Ja kuigi kogu see lugu tundus mulle üsna ulmeline, ei suutnud ma peeglisse vaadata ja öelda, et ma ei saa hakkama. Puudu oli ümmargusest numbrist vaid 20 km. Mis tähendab mulle aga kahte jooksukorda. Siiani olen tavapäraselt korraga jooksnud 10 km. Siis sattusin seda aaret kaardilt vaatama, et see peaks olema mu kodust umbes 10 km kaugusel ja nii see plaan sündis. Plaan oli siis joosta kümme km siia, logida aare ja sama ots siis veel koju ka. Mõeldud, tehtud. Siiani olin ma jooksmist ja geopeitust teineteisest eraldi hoidnud, kuid täna otsustasin end mitmes mõttes korraga proovile panna. Tegelikkuses oli aare muidugi pisut kaugemal, kui 10 km aga sellest polnud midagi. Päris huvitav oli vahelduseks aarde juurde joosta ja seda siis ka joostes otsida. Tegin talle joostes peaaegu auringi peale enne, kui ta mulle silma jäi. Üritasin miskit ilusat logiraamatusse kritseldada, väga ei näinud midagi. Prill oli märg ja muidu lihtsalt ei näe :D Aitäh aarde eest! Kuigi mu plaan oli sama teed pidi tagasi joosta, siis ühtäkki mõtlesin ringi ja otsustasin hoopis järvele tiiru peale teha. Ega see ju eriti kilomeetreid juurde ei lisa, võibolla ainult mõne. Tegelikult jooksin lõpuks üle 25 km ära ja ise ka imestan, et nii palju vastupidavust oli, aga eks ma tulin ka rahulikult omas tempos. Kindlasti oli see paras katsumus, kuid ma andsin endale aru, et kui ma peaks ikka tundma, et enam ei suuda, siis võib alati katkestada ja see oleks täiesti ok olnud. No vot, ma nüüd ei teagi, kas peaks nüüd siis aastal 2021 poolmaratonide poole vaatama hakkama? Eks aeg annab vastuse. Ma pole suurem asi eesmärkide seadja, mulle meeldib end lihtsalt proovile panna ja vaadata, kuidas asjad kulgevad.
Lõpetuseks. Täna on aasta viimane päev, mil on aeg oma aastale tagasi vaadata ja just seda ma siin logis ka algatuseks tegin. On olnud ütlemata põnev aasta, mis on õpetanud toime tulema sellega mis on. Õpetanud nägema asju, mida varem ei näinud. Õpetanud asju ümber planeerima ja hindama. Soovin teile kõigile meelerahu ja armastust. Hoidkem üksteist!
30.12: hea meelega sätiks asjad nii, et uude aastasse ei tule üle logivõlgu ja üritan ennast kirjutamisega kokku võtta…
Reaalsus: (katsed 02.01, 03.01, 07.01, 09.01), 15.01… :D.
Suur tänu peitjatele mugava ja suure VOL’i eest taaskord, päevaskoorijad viskavad rahulolevalt viis ning 365 täitumisel katsume teid ka vääriliselt meeles pidada ;).
Natuke jalutamise rajal ja siis võtsime suuna metsa. Nulli läksime üks ühelt poolt ja teine teiselt poolt ehk karp jäi silma mõlemale. Panin nimed kirja, aarde oma pesasse ja siis kustus taskulamp. Arvasin, et aku tühi!? Oh ei, need hämarad teod ei vajanud enam lisavalgust :) Aitäh!
Jalutasime mööda metsarada, vaatasime üle kraavi kukkunud pesumasina ja müstilise neljakandilise jäätunud augu metsas ning olimegi kohal. Aare oli ilusti omal kohal, karp rikkaliku sisuga. Täname!
Logida ei olnud vaja, aga tahtsin oma uut ägedat pealampi katsetada ja otsisin ühe metsa-aarde lühikeseks jalutuskäiguks. Tänan!
Tegin hommikusele kalaretkele väikese aasa sisse ja pistsin nime kirja. Aitüma peitjale!
Tegelikult oli väga mõnus metsarännakuke oma päevakulgemiste lõpetuseks. peale leidmist oli õues valgegi veel, aga kvantiteet ei tähenda paremat kvaliteeti ja suundusime päevateed tähistama, mis osutus ka tagantjärele toredaks
Ühe naaberaarde juurde täna juba tegime draivinni. Siin aga põhimaanteelt maha keerates tuli suht ruttu otsus et võib nac maad ju jala ka minna. Kui meil kodus kallab ainult vihma, siis siin oli veel täitsa lumevaipki alles. Poisile karp meeldis või noh eks talle meeldivad kõik mikrost suuremad kus on mingit lahedat nänni sees ;) Peitjatele tänud seljasirutuse eest
Sai läheduses jõulude jaoks väike fotosessioon tehtud, siis oli ju vaja see aare ära logida. Tänud peitjale.
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Nagu tähelepanelikumad lugejad on lugenud, siis tegelikult sai siin aarde juures juba avamisõhtulgi käidud. Kui aga selgus, et esikohast jäime ilma, ei tahtnud me ka teised olla, parem siis juba näiteks kahekümneteised :)
Kuna tollal sai see aare jäetud mustadeks päevadeks või kurjadeks ilmadeks, siis täna täpselt selline päev oligi. Kuna olime mõlemad kodukontoris tööl ja kuskil kaugemal ei käinud, siis saigi õhtul see tsutsakas siia tehtud. Ilm oli küll selline, et naabrimees ei ajanud koeragi toast välja. Talv hakkab vist tulema.
Aardega oli aga kõik kõige paremas korras. Meie täname.
Oli mõnus ilm ja mõnus mets jalutamiseks. Nimi läks kirja.Tänud peitjatele.
Aarde poole jalutades jooksid kolm kitse üle tee, tegi kohe tuju heaks. Aarde juurde jõudes hakkas pakike kohe silma. Tegin, mis vaja, ja jalutasin tagasi auto juurde. Aitäh peitjale.
Selle aarde leidmisel mängis kahjuks kõige suuremat rolli minu vähene geologemus. Muidu ei oleks ilmselt viitsinud vaatama minna.
Täna oli väga vaja tavalist aaret logida ja sobivalt oligi see läheduses ning sai logitud. Tänan.
Minul ei olnud kohe üldse vaja täna tavalist aaret logida aga kuna Ingel oli vaja, siis läksin kaasa ja panin nime ka juba logiraamatusse kirja.
Tänane suurem vajadus on lihtsalt värsket õhku hingata. Nii ma siia kodu lähedale metsa ära eksisin. Aare on nii mõnusalt lihtsalt kätte saadav. Lausa lust oli logida. Suured tänud peremehele.
Peale pikka jalutuskäiku metsas oli vaja lõpuks midagi logida ka. See siin sobis meile väga hästi. Tänan.
Seekord otseselt logida vaja polnud, aga mõnusat ilma tuli ära kasutada ja nii saigi tehtud vähe pikem jalutuskäik. Tänud aarde eest!
Tänan Vaja on logida seeria eest. Sügiseste pimedate ilmadega on hea linna lähedalt kergeid aardeid logida. Maastik oli parem, kui eeldada võis. Aitäh!
Tee oli küll veidi vesine, aga kummikuga ei olnud see eriliseks mureks. Aarde juures on ilus mets, just selline nagu mulle meeldib. Tänud!
Oli küll NTL vaja teha, 13-nes siis. Pidin ootama kuna teeots oli eelmiste otsijate poolt hõivatud. Ei tahtnud segama ka minna, parkisin eemale ja jalutasin seni. Aitäh, et peideti!
VOL#13 jäi koduteele ja täna lihtsalt ei saanud siit niisama mööda sõita. Oliver jäi autosse sooja ja ma käisin panin seekord ainult enda nime kirja.
Leitud. Tänud peitjale!
NB! Soovitaks logiraamatule mõnd niiskuskindlamat kotikest ümber, võib nätskeks ära minna.
Lihtne ja kiire leid, ainult logimisprotseduurid võtsid veidi aega, sest Jasperil oli tükk tegemist otsustada, mida võtta ja mida jätta. Aitäh aarde eest!
Siia saabusin veidi niiske parema jalaga. Kuna aare oli suht värske siis kõik kõige paremas korras. Tänud!
Päeval oli ilus ilm ja päike paistis. Mina vaatasin seda igatsevalt läbi akna torti ja muud paremat sisse muljudes. Tekkis kinnisidee, et õhtul lähen raudselt mängima. Nii juhtuski, aga selleks ajaks kui mina nina ukse vahelt välja sain pista, oli vihma sadama hakanud ning aina hullemaks läks. Isu polnud siiski päris kadunud, et väikenegi sutsakas teha. Ja kui juba Kaupoga kokku saime, siis loomulikult tulime asja ka siia kaema. Kaupo ei raatsinud oma seadet märjaks kasta, seega orienteerumine jäi minu kanda ja ilmselt seetõttu tuli ka leid minu nimele. Nimed kirja ning kiirelt samm auto poole varju otsima.
Vajadus puudus aga tahe sai rahuldatud. Tänud.
Kui juba siia kanti olime sattunud, siis tulime ka siit läbi. Väike jalutuskäik vihmas ja kiire leid. Täna vaja ei olnud logida, aga väga ei põe ka, sest neid tavalisi päevi enam nii palju alles polegi.
Kui üks härra otsustab kell 6 ärgata ning on eelneval õhtul tund aega magama minekuga trallinud, siis ilmselgelt on päeva üle elamiseks vaja midagi logima minna. Nii me siis enne kaheksat kodutänavast välja pöörasime ning pärast Nele #1 ❤️ logimist olimegi antud metsasihi alguses. Veidi keerutasime metsa all ringi, aga tuttav maskeering jäi kiirelt silma ning saime logid kirja panna. Kuna konteineris oli palju nänni, tahtis Jasper vahetuskaupa teha ning pidin korraks autos käima, et nännikotist asendus leida võetud asjadele. Aitäh peitmast ning päevale sisustust andmast!
FTF 19:44. Ja keda teist te arvasite siis? :D Ei, tegelikult, erinevalt ilmselt mõneti levinud arusaamast, pole sugugi kõik esmaleiud mulle nina alla avaldunud. Eks seda kilometraazhi on tänavuse olude-sunnil-reisin-ainult-Eestis-programmiga kogunenud juba ammu rohkem kui ühelgi varasemal aastal.
Aga jah, antud juhul potsatas uus aare küll suht lähedale. Sain just Jüri Alexelas paagid gaasi täis suruda ja autole hääled sisse kui telefoni laekus värske missioon. Võib-Olla-Leian #13. Tasus igatahes proovida. Nullis määrisin paariminutise tiirutamise järel logiraamatu ära ning pöördusin mälu järgi tagasi. Pimedus aga nõrgendab mälu - selles veendusin kui omadega kuhugi kahtlasesse tihnikusse jõudsin ning gepsuträkki kontrollides praktiliselt 180-kraadise pöörde õiges suunas tegin :P
Veidi enne metsasihile välja jõudmist nägin eemalt välkuvaid tugevaid valgusvihke. Selge see, et kolleegid. Aga kes siis neist? Kitsamas mõttes ma siinmail päris kohalik pole ja ei tea eriti, keda juba veerand tundi pärast avaldumist oodata. Minutike hiljem sain teada. Kallo ja Anna on mitmetelt georadadelt täitsa tuttavad, meie kõige esimene kohtumine toimus samuti pealampide valguses :o)
Kui Kallo ütles, et see aare avaldus neil sisuliselt kodulävele, siis kartsin tappa saada :D Õnneks on aga Anna ja Kallo väga sõbralikud inimesed ning mulle seekord peksa ei andnud. Neelasid mõru pilli alla ja läksid hoopiski mujale päeva kirja panema. Pikal teel kümne tuhande järjestikuse geoleiuga päeva poole :P Kodulähedane lihtne maasikas jäeti mustemateks aegadeks ootele. Mjah, kui ma oleks teadnud, et vanad sõbrad nõnda lähedal, võinuksin ju mõned minutid viivitada, natuke kahju kohe...