Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Esimeses punktis leiad sihiku, millest näed 110m kaugusel olevat jahisaaki(numbrit). Kuid vanal ja väsinud sihikul on fookuse rullik kadunud. Seega, kui oma silm täpselt ei seleta siis pead veidi lähemale hiilima.
Jahitava (numbri) juurest, üle raudtee lõuna poole vaadates on Vana metsavahi maja, mis oli Laitse asulas teada olevalt vanim maja. See põles maha ning asemele ehitati 1960-ndate projekti järgi uus Vahtkondade kordon.
Praegu tegutseb Laitse ja Munalaskme piirkonnas Laitse Jahtkond, mis kuulub Nissi Jahimeeste seltsi haldusüksusesse.
Hetkel on pärandkultuuri registrisse kuuluv hoone erakätes.
N 59°11'44.(X-5)" E 24°18'57.(X-1)"
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lahe_teostus (5), muguoht (1), lühem_matk (1), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1), ettevaatus_vajalik (1), rästikud (1), puugid (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9255C
Logiteadete statistika: 41 (100,0%) 0 5 1 1 1 0 Kokku: 49
Mikil on kullisilmad ja ütles numbri kohe ära. Vormistasime numbrid õigeks ja tatsasime karbini. Aaret märkasin kohe, aga pastakas oli autosse jäänud, saime jalutada natukene. Aitäh!
Kuna me ei saanud sihikust mitte midagi aru, siis tõmbasime lihtsalt vajaliku raadiusega ringi ning vaatasime, et kuhu see number jääda võib. Edasine oli lihtne, sahistasime läbi lehtede kohale. Mõnus karge õhtu, keegi kärsatas kusagil oksi põletada ning õhk oli sellist mõnusat lõkkelõhna täis. Tekkis isu endalgi väike lõke üles lüüa, tulel vorsti grillida ning lõkketuhas kartulit küpsetada. Plaanisime selle lähitulevikku, tuleb ära teha. Aitäh aarde eest!
Sihik oli kalibreeritud ja tulemus täpne. Prügi on jube palju, kahju vaadata. Väikse autoga ei ole siin midagi teha, suurt kastikat on vaja. Lahenduskäik meeldis. Aitäh!
Nullist vaadates jäi mitmes suunas numbreid silma, kuid sihikut ei näinud pikka aega. Lõpuks langes pilk 10 meetri kaugusel ka abivahendile. Edasi oli kõik “dela tehniki” ja nimi sai kiirelt kirja. Lõpu karp ja sisu täitsa tutika välimusega veel. Aitäh lihtsa ja lühikese multiaarde eest!
Eelmine kord Ruilas tuiates-ruiates oli see null kättesaamatu. Ilmselt oleks leidnud ka ilma selleta, aga täna oli asi eriti hõlbus. Marje silm seletas juba eemalt. Lõpus leidsime Ruila kandi aaretele kohaselt eest normaalse prügihunniku. Kas tõesti pole siin kandis aastaid prügikäitlust korraldatud või on kohalikud nii ükskõiksed, et oma saasta sobib igale poole metsa vahele poetada?! Siin võiks ilmselt iga aare - ja järelikult ka igal pool mujal väikse Teeme Ära ära teha.
Aare korras. Aitäh Epule!
Täna oli põhjust ja vajadust tulla siia Laitse ja Kaasiku kanti, seega tegime väikese kõrvalepõike ka siia, et mõelda end jahimeheks ning vaadata, kuidas sedasorti tegevus välja tuleb. Tegelikult selline vereta jaht, nagu aeg-ajalt propageeritakse, et minge loodusesse ja võtke püssi asemel fotoaparaat kaasa, on täitsa tore. Sellise tegevusega saab arendada mitmeid geopeiturilegi ülevajalikke oskuseid (vaikselt hiilimine, märkamatuks jäämine, keskkonda sulandumine), fotojahimees peab jääma märkamatuks loomade, geopeitur mugude eest. Ei teagi kumma ülesanne on keerulisem.
Meil läks täna see jaht siin igatahes edukalt. Sihtisime õigesti, arvutasime ka õigesti ning karbigi saime kätte täitsa õigest kohast. Meie täname!
Kui kõik sihikud sellised lodevad oleks siis ei saaks ükski jahimees kuhugile pihta. Aga noh vähemalt sai aimu kuhupoole asi sihitud on.
Edasine oli juba lihtne. Tänud lihtsa multi eest.
Mu jaoks oli sihik kindlalt paigas ja number kenasti nähtav, kuid seletamatu pealelõunane uimasus tegi sammu töntsiks ja aju keeldus üldse mõtlemisega tegelemast. Õnneks Markol teravust jagus ja üsna pea oli ka aare leitud.
Tänan peitmast.
Eelmise jahihooaja magasin siin maha, aga õnneks tuli uus. Väljas valitses küllalt kuum ilm ning jaanipäeva järgne üldine suitsuvine. Lisaks kohati ka viimase õhtu vägijookide järgne vine, nimelt Laitsesse sisse sõites hakkas silma põõsa varjus põõnav külamees, kelle jalad ulatusid praktiliselt sõiduteele, kusjuures 50 meetri kaugusel korraldas politsei autojuhtidele puhumist :D Kui see protseduur läbitud, siis pääsesin kohe jahiplatsile ligi. Ega seal pikalt läinud, sihik täpne, kaliiber üheselt mõistetav ja peatselt ka trofee pihus. Aitäh.
Sihiku juude ei jõudnudki, enne tuli sihitav vastu. Kiire arvutus viis kärme leiuni. Aitäh!
Sihikut leides pidime tõdema, et on teine tõesti natuke vanaks jäänud ja numbreid enam hästi ei seleta. Olime nutikad ja numbrile lähemale kõndimise asemel proovisime telefoni kaameraga aru saada, millega tehet vaja teha on. Saime arvutused tehtud ja võisimegi aarde ära logida.
Jahimehe positsiooni ümber liikus üllatavalt palju mugusid. Lapsi ja täiskasvanuid. Korjati lilli ja jalutati niisama. Sulandusime siis ka vaikselt sinna metsatuka äärde. Pikalt otsima ei pidanud ja sihik jäi silma. Sealt aga meil kummagi silm ei seletanud. Maire soovitas kasutada mul oma telefoni kaamerat abivahendina ja saimegi soovitud tulemi kätte. Lihtsad arvutused ja edasi aaret jahtima. Kahjuks oli seal ümbruses päris prügine. Rada viis ilusti aardeni, kust vaatas vastu juba otsitav karp. Aitäh aarde eest!
Tegin täna öise väljasõidu linnast. Väljas tibas veitsa vihma ja mõnus oli patseerida. Sai kõik punktid üle kaedud ja siis ka logi kirja pandud. Oli selline mõnus sutsakas. Tänud perenaisele.
Kadakate juurest siia sõitsin mööda raudtee äärset teed, väga mõnus rada. Parkisin rahulikult nulli ja vaatasin vidinat. Koordinaadi tehe on nii lihtne, et selle oli kodus pihta lasknud ning kõndisin lõppu. GPS pisut veiderdas ning sain ringi sisse käidud, aga kui tsirkus läbi, oli ka leid kiirelt tulemas. Soovitaks geokontolli eemaldada, matemaatika piisavalt kerge.
Sihtimine tehtud ja õnneks metsakese vahel oli natuke varjulisem toimetada. Kõledat külma tuult jagus siin lagedal alal iga posti taha. Kontroll sai rohetama ja raamatusse sissekanne vormistatud. Tänud peitjale.
Siin oli meil täitsa lõbus. Naised jahil ei jäänud saagita. Aare oli oodatud kohas olemas.
Sihikust saime info edasise tegutsemise kohta ja peagi olimegi juba logimas.Aitäh!
Tore lihtne multi, vajaliku info leidmisega muret polnud ja tops ise sai ka kiirelt leitud. Tänud aarde eest!
Sihik oli täpne ja X sai kohe leitud. Järgmise punkti juhised on veidi kannatada saanud aga info õnnestus kätte saada ja lõpus korralik saakloom tabada.
Läksime Marianniga nulli ja miskipärast ei leidnud kohe sihikut üles. Nägime Erkot mööda sõitmas ja naljapärast hüüdsin, et kuule, kus see on. Selgus aga, et Erko sealt kaugemale polnudki enne jõudnud ja ühiselt jõudsime üsna kiiresti aardeni. Ainult teine punkt (see, mille kohta on punktide all koordinaadid) vedeles niisama täiesti avalikult. Katsusin selle paremini panna, aga peitja võiks asja üle vaadata. Aitäh toreda aarde eest!
Oli mis ta oli, lõpp oleks võinud veidi viisakam olla. Mingi X factor selle aarde juures oli mis tegi minu silmis selle aarde väga lahedaks. Ehk siis mulle väga meeldis, aitäh toreda asja eest :)
Laitse kandi aaretega olen viimasel ajal äpu olnud, kui juba tavalistega hakkama ei saa, siis multi juurde ammugi ei tahtnud ilma abiväeta tulla. Anni õnneks palju veenmist ei vaja ja nii me koos multi jahile suundusime. Algust ei leidnud, lugesin logisid ja siis leidsin. Siis leidsime märklaua, lugesime kirjeldust veelkord ning hakkasime otsima. Veidi aega hiljem leidsime ka juhtnöörid. Annil mõte jookseb ja peatselt saimegi lõpus käia. Seltsis ikka lõbusam! (593) Aitäh! EVEJ
Kirjeldust lugedes sain juba aru, milline lahendus aardel võiks olla. Pisut tiirutasime nullis, siis vahepunktis ja esimese korraga oli tuli roheline. Lõpp ei peitnud ka end kaua. Täitsa mõnus multi, tänud!
Kuna aarde kirjelduses on see punktide jutt natuke imelikus järjekorras, siis kiirel lugemisel olime alguses isegi parajas segaduses, mida ja kust me otsima nüüd peame. Niimoodi jäigi meil esimeses punktis õige asi märkamata ja lonkisime lihtsalt natuke umbes 100 m raadiuses ringi ja tutvusime võimalike huvipunktidega. Natuke oli sellest kasu ka, nt tuvastasime Metsavahi maja asukoha. Mingeid edasisi juhtnööre siiski ei leidnud ja otsustasime tagasi minna algusesse ja uuesti jahilkäigu protsessiga pihta hakata. Nüüd lähenesime vist õigest suunast, sest kohe leidsime vajaliku abivahendi ja saime üsna üheselt aru, kuhu edasi minna. Teises punktis läks nüüd juba suhteliselt kiiresti ja geokontroll andis ka rohelise tulega märku, et jahisaak on läheduses. Lõppkokkuvõttes oli taaskord huvitava ülesehitusega aare.
Täna külastatud Laitse aarded olid kõik omamoodi toredad. Ainus asi, mis natuke kurvaks tegi, oli igas metsatukas olev prügi. Kui esimeses kohas mõtlesime, et see on vist laitsekatel mingi salaprügila, siis hiljem selgus, et igas kohas, kus autost välja astusime, oli metsaalune või muruplats sodi täis.
Jaht kulges veidi kaootiliselt ja natuke oletades, aga lõpuks edukalt. Tänud.
Fookusega oli jah nagu oli, aga kohale minnes mingi looma ikka leidsime, X tuli küll rohkem oletades, aga ju ta õige oli, sest karbi igatahes eest leidsime. Aitäh peitjale.
Päris kaua tiirutasime esimeses punktis ringi, aga pime juhus viis meid edasi lõpuks. Kohe nii hästi viis edasi, et leidsime karbi. Aitäh!
Selle aarde lugu sai meie jaoks alguse kahes eri kohas: mina, Simone ja Tarmo olime parajasti end murdvarasteks mõtlemas ning Airi ja Kristjan metsarada tallamas. Siiski sai võetud vastu ühine otsus, et kui ikka uus aare, siis on minek. Logisime Simone ja Tarmoga aarde ära ja panime täiskäigul autosse.
Siis hakkas pihta tore susser-vusser. Kristjan saatis meile koordinaadid, kuhu Waze juhatas mingit teed pidi, mis tundus ülikaugel olevat, nii et nii me seal tiirutasime. Mingi hetk hakkas Waze sama palju jupsima kui meie enda ajud. Seejärel seletas Kristjan detailselt, kuhu me tulema peaksime. Õnneks oli see selgitus kaardil ka arusaadav ning rõmmisime kohale, avastades, et ah see on selle aarde kõrval. Mõne minuti pärast saabusidki tuli takus ringi tormanud Airi ja Kristjan. Andsime viimasele neist vastu päid ja jalgu, et lihtsalt aarde nime ei öelnud. Ise ju küll korrutab, et geopeituritele seletatakse kohta aarete järgi :D
Nii me siis lõpuks kambaga Laitse poole minema saimegi. Jah, täpselt sinna, kus eelmisel päeval olin käinud ja kuhu ütlesin, et paluuuuuun ärme täna lähe (Sest seal teistel tæpselt need aarded leidmata, mis mul leitud. Pole midagi Laitse vastu :). Tuttavatest aaretest mööda sõites ei iitsatanud ka, äkki veel tehakse peatus :D
Vallamajani jõudes olin aga minagi peatusega päri, sest vastu vahtisid GP lipud. Ronisime autost välja ja saime teada, et Epp ja teised asjalikud olid isadepäeva puhul mugudele geopeitust tutvustamas. Kiirest küsitlusest selgus, et ei, keegi üritusel olevatest geopeituritest pole Jahimehe juurde veel läinud ning jah, natuke hiljem saab ka veel vallamaja seest uudistada. Kaardilt vaatasid vastu närused paarsada meetrit, seega tegin pakkumise jalutada. Nii ilus ilm siiski! Mõni laitis idee aga kohe maha ning kuna ma auto kõrval jooksmisest vaimustuses polnud, siis suundusime kõik masinasse.
Nullist ei leidnud alguses midagi ning olime marssimas juba teise punkti, kui mulle tore abivahend silma jäi. Teises punktis märkas Airi kohe vajalikku ning kiire arvutuse tulemusena oligi geokontroll roheline. Proovisin, mis ma proovisin, ise kampa õigetele koordinaatidele viia, aga geps hüppas igat pidi ja lõpuks pidin ikka õiged numbrid teistele ette vuristama. Seejärel oli leid kiire ning kõlas kokkuvõtlik "wohoo" - FTF see kell, mis teised ütlesid :D
Teel tagasi auto juurde vaidlesid Tarmo ja Kristjan, et palju nullpunkt mööda oli. Tarmo pakkus X ja Kristjan 2X. Niisiis ei saanudki kohe autosse minna. Pidime veel nullpunkti kaugust õigest kohast mõõtma minema. Oh jummel :D Eks see tõesti natuke mööda oli, aga ikkagi leitav.
Õnnelike nägudega liikusime tagasi vallamaja juurde, kus saime teed ja küpsist, mis maitses imehea. Klimberdasin ka natuke kohalikul klaveril, mille osad noodid ikka väga kõrvale haiget tegid. Loodan, et kunagi häälestatakse ära :)
Suur aitäh sulle, Epp, nii selle kui kõigi teiste lahedate aarete eest ning ülilahe, et kohalikele samuti geopeitust tutvustasid!
Viimane kolmest, mille sain läbi jalutada koos Epu ja kahe vapra isadepäevapeolisega. Ja veel üks aare, mis nii toredalt läbi mõeldud… Laitsest on saanud Epu vedamisel üks äge kvaliteetaarete pesa ja õnneks pole mul veel kõik neist leitud ka. Tulen kindlasti peagi ka järgmisi piiluma, jahimehele aga minu poolt pöial :).
Erinevalt Airist olime meie parasjagu Murdvarga ametiga tutvust tegemas, kui tuli kõne Kristjanilt, et minek on nüüd ja kohe! Hakkasime siis tagasi liikuma samasse kohta, kus nad ennist maha panime. Ei sobinud, tulid mingid uued koordinaadid, mis juhatasid ebareaalse ringiga kohale. Lõpuks saabusime tuttavasse metsatukka ja nuhtlesin Kristjanit, et miks ta lihtsalt ei öelnud, et sõida Tulede Säras juurde - oleks ju kohe teadnud, kuhu tulla :D
Igatahes kaotasime aega siit ja sealt ja lõpuks põimiti teele ka takistus Vallamaja juures, kus lehvisid GP lipud ning meie peade kohal suured küsimärgid - täna ju pole ühtegi sündmust? Keerasime hoovi, tutvusime olukorraga ning saime teavet, et kogukonna üritusel kaasategevad geopeiturid ei ole keegi veel Jahimehe ametit proovimas käinud. Selle peale toimus kiire kannakas - otsisime, arvutasime, saime rohelise tule ning skoorisime. FTF 13:30, aitäh!
Olin just "52 x 7 väljakutse [CHALLENGE]" karbist logiraamatu välja võtnud, kui Kristjan teatas, et tuli uus aare Laitse kanti ja hakkas kohe vägesid juhtima, et teised geosõbrad meile autoga vastu tuleks. Kohe tekkis mitu head vabandust, miks "Alice Imedemaal" aarde hooldustuuri võib või isegi peab edasi lükkama. Korraks tekkis ka tunne, et nii kiire on, et pole vist aega nimegi kirja panna aga nelja tähe kirjutamiseks siiski võtsin aja ja siis kadusime sealt nagu tuulispasad. Poolel teel parklani avastasin, et olen telefoni ära kaotanud. Kappasime aarde juurde tagasi ja hetkeks haigutas seal tühjus. Kui järsku nägin aardest paar meetrit eemal telefoni, mis oli justkui põõsasse visatud, mitte kukkunud. Igati loogiline, meil hakkas ju FTF-i jahi lootuses nii kiire. Kristjan juhatas vahepeal geomobiili teisele teele, sest meil oli üksjagu astumist. Astumine oli nii tempokas, et korraga tundus, et see tegelik viis kraadi sooja on mingi jama, sest mul oli nahk korralikult märg. Teel Laitse poole jahtusin autos maha ja vahepeal jõudis isegi jahe hakata. Epp oli meile ka ühe takistuse teele sättinud, mis meid küll korraks teelt eksitas aga me siis seda teekonda ikka jätkasime. Aare ise oli väga mõnusa ülesehitusega ja kui logiraamatus haigutas FTF lahtri taga tühjus kostus metsa all tüdrukute rõõmukiljatus. Edasi suundusime rahulolevatena Laitse Vallamaja juurde. Aitäh!!
Algus oli väga segane. Mitte mõhkugi ei saanud keegi aru. Hakkasime siis vaikselt pusima. Ohh seda rõõmu, kui geokontroll lubas lõppu minna. Vahetasime nõelapadja mõne mänguasja vastu. See saab meil kodus kindlasti aukohal olema. Aitähh näputöö eest!