Otsustasin mitte taastada, sest lõpu asukoht on liiga mugurohke. Kui tuleb parem idee, siis vb teen kasseti ümber.

 1 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Suured tänud Tarmoxyle, kes aitas katkise aardekarbi peidukast kätte saada :) Aare läks remonti.

Esimese rongi magasin maha ja nii ta paremaid aegu ootama jäigi. Tundus, et peagi on need head ajad käes. Aga enne veel, sain haisu ninna, et hooldetiim on aarde poole teel. No ei saanud seda head võimalust kasutamata jätta ja olin kohe käpp. Pealegi päästeoperatsiooni oligi mitmekesi palju mugavam ja turvalisem läbi viia. Andsin siis omalt poolt nii palju kui kannatas ja kui lõpuks mõned lihased raskest tööst juba valutama hakkasid, sain ka mina lõpuks logiraamatule ligi.

Keeruline juhtum, aga loodan et vahva aardeke on peagi omal kohal tagasi. Tänud.

Hetkel aardekarp küll oma koha peal, aga natuke katki ja ma pole 100% kindel kas saab logida. Üritan lähiajal ära parandada. Kui kellelgi plaanis vahepeal otsima minna, siis palun võtke minuga ühendust :)

 1 

Kõigil olid telefonid käepärast ja saime rajale asuda. Plaanisime kohe algusest peale kõigi nelja telefoniga mõistatust jooksvalt lahendada, nii jääb suurem tõenäosus, et lõppu välja veame. Nii oligi. Kristeli telefon keeldus päris alguses juba kööstööst ja Karli ning Lauri omad vahelduva eduga streikisid. Lõpuks saime aru, mis neil viga oli ja edaspidi töötasid needki laitmatult. Kõmpisime raudteel ja läbisime punkte. Mõni oli loogilisem, teine jälle segasem, aga lõpuks saime kõik punktid läbitud ja vajaliku info kätte. Lõpus olime varustatud erinevate abivahenditega, aga läks sootuks lihtsamini kui olime planeerinud. Aitäh keerulise ja põneva väljakutse eest!

 5 

zdrk & ftf 10000.

Planeerisime enda GC statistikat niimoodi, et me saaksime täpselt samal ajal ümmarguse arvu aardeid. Mina siis 6000 ja Maire 4000. Soovitud numbri lähenedes tuli välja mõelda, et missugune aare oleks sobilik antud tähiseks. Väljavalituks osutus Paljassaare 5/5 aare. Plaan B-d meil ei olnud. Seega ei olnud varianti kas õnnestume või mitte :P.

Sellele geoetapile kutsusime seltsi Lauri ja Kristeli. Leppisime kella 10-ks kokkusaamise Wherigo nullis olevas parklas. Esmasuuna osas oli kaks ideed kuhu minema peaks. Esimene osutus õigeks. Kuid arvatavasti oleks seda ka see suund teinud olnud. Kuna koheselt ei saanud täpselt aru, et kuidas see kassett töötab, siis vajas natukene harjumist. Kui kõigil oli uus vahepunkt ette kuvatud, asusime läbi teiste aarete sinna poole jalutama. Pärast pikemat matka olime jõudnud õigesse kohta aga oli taaskord segadus, et kuidas me siin nüüd õieti vastame. Kristeli wherigo jooksis kokku ja me Lauriga ei saanud vastata. Alles jäi ainult Maire telefon ja olime juba leppinud antud olukorraga. Tagasi raudteele jõudes, lõi mul aga lambi põlema. Minu ja Lauri telefon said taaskord joone peale.

Järgmisena ei osanud aga kuhugi minna. Pommitasime selle numbri põhja aga seepärast jäi vihje saamata. Edasi oli taaskord juba tuttav koht ja läks lihtsasti. Järgmist punkti poleks suutnud samuti üles leida aga õnneks oli peitja siinkohal lahkelt juhiseid koordinaatide kujul jaganud. Vahepeal tekkis üks idee kus võiks olla vahelejäänud punkt ja otsustasime ka sinna ennast ragistada. Ja juhhei, oligi õige koht. See oli meie kõigi jaoks seninägemata hoone. Edasi lõpuni läks kõik sujuvalt, kuigi oli oht jooksutamisteks.

Aarde otsimiseks tulid meile moraalselt ja füüsiliselt toeks Kallo ja Anna. Abivahendeid oli meil kamba peale igasugusteks operatsioonideks. Tegelikult oli Lauri meisterdatud abivahend üle ootuste hea ja/või aare lihtsamini peidetud kui me esialgu arvasime. Üksi või kaksi oleks pidanud kogu protsess ootama ööpimedust aga kambakesi on see täiesti normaalne tegevus ka päevavalguses. Samal ajal kui Kallo testis abivahendit üks, mille küljes oli abivahend kaks, jäi talle aare silma. Lauri abivahend tõi meile aarde ja abivahendid, 3, 4 ja 5 jäid täitsa kasutuseta. Kokkuvõttes oli täitsa äge aare. Väljamaalastele kindlasti üks väga tõsine pähkel mida läbi pureda. Kohalikele natukene vähem pähkel aga proovikivi lõpu kättesaamisel kohe kindlasti. Aitäh peitjale elamuste eest!

Leitud võõrkeelne salakiri

 2 

Wehrigo ise oli päris hästi kokku pandud. Mõned asjad küll häirisid, aga kuna viisviis aare, siis väga põhjust vinguda pole ja peabki asi keeruline olema. Olen seal ikka ka varem ringi vaadanud, kuid aare suutis õnneks siiski ka ühte täiesti uut hoonet tutvustada, niiet tänud selle eest :) Kasti endaga läks kuidagi eriti lihtsalt. Olime valmis palju hullemaks, sest eks ikka iga aardega hakkavad liikuma legendid, et kuidas kes ja miks...niiet olime valmis mitmeid korda hullemaks asjaks :D Esimene katsetus oli aga kõigile ootamatult edukas ja selleks kokku klopsitud abivahend toimis suurepäraselt :) Tänud laheda seikluse eest ja väga laheda sisuga aarde eest :)

 1 

Saigi see aare leitud, aitäh.

 4 

Meie tänase päeva eesmärk! Ja tehtud sai!

Minul jooksis programm kohe peale esimest küsimust kokku ja rohkem tööle ei hakanud. Teistel läks paremini, nii et saime ikka kogu info kätte. Jalutuskäik oli tore, mõnusa pikkusega ja ilmaga vedas meil ka. Eks seal parasjagu jooksutamist oli, aga kui 5/5 aare, ega siis saagi drive in'i oodata. :)

Ütleme nii, et lõpus ootasime hullemat. Kuna Kajaliis ütles mulle, et me ei saa seda aaret praegu logida, siis ma olin loomulikult veendunud, et see tuleb just nüüd ära logida. :D Mis mõttes ei saa?? Teised saavad ja mina ei saa? Ma olin täiesti valmis talisuplust seal tegema, vahetusriided ja kõik oli kaasas. :D Tegelikult läks, aga palju lihtsamalt... esimese hooga juba kartsime, et äkki on aare valesti tagasi pandud, nii et Anna helistas peitjale ja uuris üle. Peitja kinnitas, et kõik on õige.

Mis seal siis ikka, panime ilusti kõik nimed kirja ja peitsime aarde tagasi nii nagu selle leidsime. Pakkisime oma varustuse kokku ja suundusime järgmiseid Jaika aardeid otsima. :)

Tänud päeva sisustamise eest! :)

 5 

Selle aarde leidmine oli ikka korralik seiklus :) Tegelikult sai peaaegu kogu protseduur juba varem rataste abil läbi tehtud. Isegi aarde nägime ära, aga otsustasime nimede kirja panemiseks teisel korral tagasi tulla. Kui tol korral oli õues valge ilmal polnud ka viga, siis sel korral saabusime pimedas ja korralikult tuulise ilmaga. See-eest aga oli mitmesuguseid abivahendeid kaasas. Esimese jätsime neist tahtmatult aardele seltsi; kes leiab, võib kunagi tagastada :)

Käiku läks plaan B, mis ka ei tundunud tükk aega edu toovat, aga lõpuks sain siiski aardest kinni. Sel hetkel märkas me tegevust ka saabunud patrull, kes pärast vestlemist siiski lahkus ja saime oma tegevusega jätkata.

Aarde sisu ise oli uhke, tegi ringi aardele silmad ette ;) Kuigi nimede kirja saamiseks pidi ka natukene kadu kogema, oli tegemist siiski laheda elamusega. Aitäh!

 13 

Mõni aeg tagasi sai ratastega Palja ring ära tehtud. Kuna piirkond on tuttav, tulid vastused üllatavalt kergesti ja ka vajalik lisainfo kogusnes jõudsalt, vaid lisa mõistatustega läks pikemalt aega. Lõpu asukoht sai siiski mõistliku paari tunniga selgeks, kuid ilmselgelt meie abivahendid rataste näol lõpu kätte saamiseks just kõige sobivamad ei olnud. Nii jäigi aarde enda vallutamine paremat aega ootama.

Täna oluliselt kehvemate ilma oludega, kuid hambuni relvastatult laekusime aarde kätte saamise missioonile. Väljas oli pime, tuul parajalt vali ning mere müha üsna heidutav. Erinevalt eelmisest külastusest aaret seekord silmata ei õnnestunud, kuid eestlaslik jonn ei lubanud loobumisele ka mõelda. Alguses katsetasime lihtsamat moodust, kuid kahjuks mingi hetk katkes nöör ja olime ühest väärt abivahendist ilma. Mis seal ikka, tirisime autost hulga teisi abivahendeid välja ja asusime lähiotsingule. Minu osaks oli valgustamine, toe pakkumine ja abistamine, Marko tegeles lähiotsinguga. Kaotsi läinud abivahendit kahjuks leida ei õnnestunudki, kuid see eest sai aare leitud. Viimase otsa tegutsemine toimus tugevas otse meile suunatud prošektori valguses. Pisut oli selline põgenemiselt tabatud vangi tunne ja hetk hiljem selgus, et põhjusega sest meile lendas politsei patrull peale. Õnneks oli patrullis ka mõistlik meesterahvas, kes peale mõningast vaatlust veenuds, et meie veider tegutsemine on siiski teadlik ja ka valjalikult turvaline. Patrull vaatas avatud aardekirstu üle ja ei pidanud vajalikuks seda konfiskeerida ning meil lubati leid endale jätta. Aarde sisu oli igavesti vinge, eriti logiraamatu hoidja, kahju kohe, et peale logimist sellest jälle loobuma pidime. Isegi pilti ei saanud teha sest mu telefon, mis kunagi Oandu kandis jões ujumas käis oli just täna otsutanud, et ka mere vesi tuleb järgi proovida. Lõpuks raske südamega sai aare täpselt samasse kohta tagasi asetatud ja algne olukord taastatud. Ei midagi lihtsat, kuid vägagi meeldejääv aarde otsimine oli. Tänud peitjale.

 9 

Ilmselt pani aarde avaldumine nii mõnedki geopeiturite pundid kihama ja plaane tegema. Esialgu tundus, et sinna on kevade poole ilusa ilmaga mõnus ühine rattaretk teha, aga ega siis kõrgeima maastikuastmega aare ei lase ju rahulikult end edasi lükata, ikka kripeldab ju kohe otsima:). Wherigoga minul häid suhteid senini pole, vist ainult paar selle tüübi aaret olen saanud algusest lõpuni viperusteta läbitud. Seepärast tundus wherigo osa palju hirmutavam kui maastiku raskusaste. 5.0 maastik Eestis on ju viimasel ajal üsna popp, on saanud harjutada mitmeid versioone.

Pilk kaardile, heh, siin Paljassaares on ju kõik variandid võimalikud – maa all, puu otsas, varemetes, soos, sügaval või kaugel meres jne, seega kirvega loopimiseks paljuvõitu. Kambaga on sellised esialgu üsna hullud aardejahid siiski palju leebemad. Kambaga vallutamiseks läkski. Wherigost sain meeldiva osana päris mitu punkti äpi tõrkumiseta läbitud, siis tuli hoopis paus kolksti tühjaks saanud aku näol, aga vähemalt algus oli paljulubav:).

Välitöödele minek tundus veel paljulubavam, igaüks haaras abivahendeid kaasa, nojah, ega need kõik kasutust ei leidnud, aga vähemalt oli hea teada, et teoorias oli ettevalmistus tehtud. Kohapeal leidis rakendust muidugi see kõige parem ja töökindlam abivahend, mille peale saab alati loota. Varsti saimegi uhke aarde sädelust imetleda.

Aitäh seltskonnale.

Aitäh peitjale! Oli äge.

Kuhu on peidetud varandus?

 2 

Nii nagu jaika omandas selle aarde leidmiseks uusi teadmisi, tegin seda minagi. Eelmisel õhtul tegime Kaupo ja taevaste jõudude abiga wherigo ära ja lõppu läksime koos suurema seltskonnaga otsima. Õigemini, neli tükki külmetasid ja üks ee..hmmm...no ütleme et tegi sooja. Eks arvake ise ära, kes see oli. Aga kätte selle kasti saime ning nimed saime ka sisse. Mis nii viga aardeid otsida, kui niivõrd võimsad ja andekad geokaaslased kambas on.

 6 

Tarmo oli Wherigo ära teinud ning pakkus, et laupäeval võiks lõppu minna proovima. Tegime siis Liisiga ka wherigo läbi, et teaks kuhu otsima minna ;). Mul oli teadmine, et see kasset tahab kõvasti kokku joosta, aga üllataval kombel mul mitmete katsete peale polnud ühtegi probleemi. Piirkond teada, saime laupäeva hommikul kokku ning hakkas üks tsirkus peale. Tarmo oli taas päeva päästja ning sai aarde kätte. Imetlesime sisu ja konteineri võimeid. Kõige rohkem selliste aarete juures meeldib mulle tagasi panek :). Aitäh haruldase 5/5 aarde eest, nüüd ühte veel vaja. Peab hakkama Kaldarannat proovima, sest muid võimalusi Eestis pole. Aga kui NKT tiimiga muidki suuri pähkleid ära tehtud, äkki õnnestub seegi..

 14 

Siin me nyyd siis jälle olime. Vol 2 v6i siis 6igemini isegi vol3. Vol 1 oli siis see sinise plõnni kord kui äpp otsustas yhel hetkel et äkki prooviks nyyd uuesti nullist pihta. Manasin siis kll ennast ja äppi maap6hja et niipea enam isu pole. vol2 Aga juba järgneval nädalavahetusel oli peale Taliujumise EM piisavalt vabat aega et uuesti välitöödele tulla. Olin siis juba nac teadlikum ja iga natukese aja tagant vajutasin save nuppu. Ja nagu tagantjärgi tarkusena teada sain olin eelmine kord jäänud vaid m6ne sammu kaugusele... Käisin siis korra l6ppu ka uudistamas agavähe sellest et eelmine kord karma mind tagumendist hammustas et ilma semudeta tulin, ei hakanud seekord selle kaardiga riskima. Vaid otsustasin oodata kuni teised ka oma seiklusega samasse punkti j6uavad kus siis seltsis segasem ;P Läänemaa tuuri ajal ja päev ennem seda sai ju soojendusele sooja tehtud ja ega ei olnudki muud kui see sama geotööriist oma transpordipakendist välja v6tta ja ... Vol 3 oli siis see laupäev. Veel eelmisel 6htul sai suht p6gusalt sellest räägitud ja hommiku lsai keskpäevaks trefnung kokku lepitud. Tiimiga tulles oli ikkagi see eelis ka et lisaks olemasolevatele abivahenditele haaras igayks midagi kasulikku kaasa. Peitja ju ise ka mainis l6putiitrites et on valida hea ja halva ilmateate vahel. See sai kohe selgeks et äikesepilvedevaheline külget6mbej6ud on n6rkadele ;) Nii me siis valisime selle hea ilmateate kasuks. Sellest hoolimata oli "ilm sombune" ja "udu nii paks" et tuli s6na otseses m6ttes nina vastu laegast pista et seda tuvastada :D Kui laegas tuvastatud, siis polnudki muud kui lasta geotööriistal aardelaegas päikesevalguse kätte tuua. Ai kus need h6be ja kuldrahad nyyd sillerdasid silmipimestavalt päikesekiirte käes. Aga sellel aardelaekal oli vist mingisugune loits peal. Sest vaevalt olime omad nimed logiraamatusse kirja pannud kui t6usis tugev ja l6ikav idatuul. Laeka kaas käis k6rvulukustava matsuga kinni ja kadus teadmata suunas "udupilve". Kohe peale seda tuul vaibus ja sumu hajus. Aardelaekast polnud enam aga halli varjugi. Vahepeal oli saarest saanud poolsaar ja paljast poolpaljas ;) Huuh creepy wärk ;) Aga 6nnex olime meie seekord heas nimekirjas ja loitsust priid. Jätame selle aardejahi nyyd parem kellegi järgmise 6nneliku missiooniks ;) Igaks juhuks panin yhe pildi oma abivahenditest ka. Ehk on järgmistel nii "lihtsam" leida kui teavad mida siin "täpselt" vaja läheb. Peitjale muidugi suured tänud sellise omamoodi seikluse eest. Loitsust lummatuna v6in vaid vaimusilmas ette kujutada mis salapäraseid aardeid veel sealt vabrikust välja veereda v6ib.Cheers

Abikad ;)

 6 

Õhtul sattusin siia lähedale ja ei suutnud kiusatusele vastu panna paljast saart kaema tulla. Tegelikult oli ju mõte NKT tiimiga tulla, aga siin ma nüüd siis olin "eelluuret" tegemas. Võtsin aga sõrgisammu üles ja asusin pusima. Kõik toimis igati hästi kuni selle hetkeni mil whereigo otsustas kokku joosta ja ütles mulle et alustaksin uuesti algusest. Kilometraazi, aega ja kellaaega arvestades oli igasugune mott läinud. Eks ta karma oli mis muud et üksi tulin. Paar tundi ja kümmekond kilomeetrit hiljem olin auto juures tagasi. Eks näis millal uuesti proovima julgeb tulla.

 5 

See on küll selline aare, mis väärib veidi pikemat juttu.

Kui aare advendiseerias õhtul avaldus ja selgus, et raskused on 5/5, kadus igasugune ahvatlus ära kohe (või siis üldse kunagi) spurtida. Olgu selle mõistatusega kuidas on, aga maastik 5 - nojah. Küll juba ju kogemust nende Jaanika kolmedegagi :)

Aga kus sa sellega - Marisele pandi see täpp ikka liiga närvidelekäivalt lähedale, et kuidagi suutis ta ikka mind ja Marist pühapäeva hommikul kell 9 Paljassaarde tulema meelitada.

Ja nii me siis tõesti neljakesi koos Indyga seal külma trotsides kohtusime. Kõige entusiastlikum kambast oli muidugi Indy. Putitasime kahes telefonis wherigo tööle ja hakkasime astuma. Kirvena hõljus peade kohal ka üks hirm, mis õnneks päriselt siiski ei realiseerunud. Aga marssides hakkas vähemalt soe :) Meeldiv oli ka see, et lausa kolm senileidmata aaret praktiliselt marsruudil olid ja sain ka neid kaaslaste lahkel toel otsida ja logida. Tore, kui on ikka toredad kaaslased :)

Teel õppisime veel rohkem wherigo hingeelu tundma ja lõpuks said juba igasugu nüansid selgeks. Kuniks vahetult enne lõppu mina oma aparaadiga andestamatu vea tegin. Maris aga oli targu nutikam ja tema telefoniga jõudsime siiski päris lõpuni ikka välja.

Kuna lõpu seiklusi spoilerdamise vältimiseks väga kirjeldada ei saa, siis kokkuvõtvalt nii palju, et kui raja läbisime ca 2,5 tunniga, siis julgelt sama palju läks lõpus ka ära. Aga selles osas ilmselt tegime rekordi nii eelmiste kui suure tõenäosusega ka järgmiste leidjate osas. Seega heituda ei maksa.

Nalja ja külma said vist küll kõik.

Aitäh seikluse eest :)

 6 

Mõni pähkel meelitab purema. Mingil täiesti arusaamatul kombel, oli see just selline pähkel. Aarde kolmas elupäev ja meie kolmekesi koos Indyga kell 9 Katariina kai parklas. Tõmbasin kassetti alla ja vähemalt algus oli paljulubav - kassett töötas :) Marise oma andis errorit ning Helge oma tõotas samuti saata meid rohkete küsimustega sel retkel poolsaarele. Üsna tuttavad rajad ja täitsa tundmatu süzeega ülesanne. Tiimitöö töötas meil suurepäraselt ja peitja nõksud said ka ajapikku selgeks. Esimene reegel Wherigo puhul on - tee aegajalt SAVE :) Esimene lohutus rajal, et vähemalt Helge saab nii mõnegi varem veel leidmata täpi täna kirja. Eks lõpus näeb, kuidas selle muuga läheb. Rajaaeg tuli meil täitsa hea. Ja geojumal ilmutab end ikka täiesti uskumatutel hetkedel. Seekord nägime teda silmanurgast. Väga äge. Aga ei aja pikka juttu. Edasisest saan vaid mainida - Tänan kaaslaseid! Teiega oli tore. Igati mõnus normaalne viis veeta pühapäeva. Eks selle eest täname ka peitjat. Aitäh!

 12 

Kust siis alutada… Juba Jaanika maastik 3 aarded on olnud mulle nii parajaks väljakutseks, et maastik 5 ma poleks isegi vaatama hakanud. Ja kõigi seni leitud wherigotega on mul ka alati läinud nii üle kivide ja kändude, et päris mitu samatüübilist mul praegu lihtsalt seisavad keset linna ning üldse nende leidmisega ei kipita. Aga! Jaanika torkas ju selle enda viimase nullimummu mulle otse Indy igapäevase jalutusringi parklasse :D. Ja selle märkamisel ma lihtsalt teadsin (Topeltpatarei kogemus :P), et kohe kindlasti ei saa see asi nüüd siia niisama rahusse jääda… :D.

Tänaseks tegime siis plaani maha, et tuleme ja proovime tolle advendika ära murda, mis siis, et mul õunale isegi äppi polnud storest võtta - Helge laenas mulle lahkesti ühe enda, juba kassetiga varustatud Androidi. Ja et mul ka sellega tekkis mingi error juba esimeses punktis, tegutsesime edasi nii, et teistes telefonides jooksis kassett ja minu oma kasutasime siis kõigeks muuks, milleks aga teda parasjagu vaja läks. Ning vaja läks teda järgmise kolme tunni jooksul päris mitmeks asjaks… :D.

Mis ma oskan rohkem öelda... Meil oli rajal natuke õnne aga see tulenes tegelikult paljuski ise hoolas ja ettearvestav olemisest. Ja meil oli raja lõpetamisel ka palju õnne aga see tulenes küll rohkem vist geojumala suvast :D. Ning grande finalega vedas meil ka, kohe nii et peale mitut tundi huumorit ja erinevate abikatega katsetamist saime nimed rahulolevatena logiraamatusse kirja panna…

Väga lahe pähkel Jaanikalt, suure tänud meie pühapäeva ärakorraldamise eest :D. Ning kaaslastele seltsi ja tugiõla eest aasta värvikaima leiu juures, sellist viiekat kordaks iga kell teinekordki :).

Pool tiimi rajal

... ja teise poole esindaja mitmed tunnid hiljem kodus :D

 7 

Tänane päevaplaan oli veel tegemata kui Leelo rääkis oma plaanist seda homme vaatama minna ja tegelikult oli mul ka plaan seda pühapäeval uurida, aga jutustamise käigus jõudsime järeldusele, et mis sellest ikka homseks jätta, läheme kohe. Mõeldud tehtud.

Olime just teisele punktile lähenemas kui Ove meist rattaga mööda kihutas, aga kohale jõudes ootas ta meid seal kenasti ees, sest polnud küsimusele õiget vastust leidnud. Edasi ühendasime jõud ja ülejäänud raja läbisime juba koos. Ega meist keegi poleks üksi selle WYG-ga hakkama saanud, aga ühistööna me peale 5 tundi lõppu jõudsime. Selgitasime välja kust aaret otsida ja mis abivahendit vaja on ning koostasime edasise tegutsemisplaani. Ove väntas koju lapsi toitma, meie Leeloga tegime tanklas aega parajaks ja väikse eine. Siis läksime võtsime Ove auto peale ning seejärel käisime abivahendit laenutamas. Tagasi aarde juures läks juba nagu lepase reega. Ove õnnelik käsi sai kasti esimese katsega kätte ning rõõmu hõisete saatel võisime nimed teisena logiraamatusse kirja panna.

No mis ma kokkuvõtteks ütlen? Oli õel, tõesti oli õel, aga meie jäime tulemusega rahule. Tegelikult oli täitsa tore seda ühistööna pusida ja avastada, et jälle on vaja minna sinna krdi mäele! Suur tänu, Jaanika, ägeda seikluse eest!

 5 

Paljassaares käin tavaliselt jalgrattaga ja nii tegin ka seekord. Enne teist vahepunkti jõudsin järgi Marile ja Leelole ja edasi liikusime juba lõpuni koos. Mina tegin rattaga vahepeal kiiremaid lõike ja käisin õiget infot otsimas, et siis taas koos edasi liikuda. Kui alguses oli mingi lootus jõuda lõpuni valges, siis tegelikult kasutasime ära ka päris mitu tundi pimedat aega. Lõpus tabas meid üllatusmoment aga lõpuks saime aarde kätte kohe esimesel katsel.

 1 

Tänud.

 3 

Aitäh! :)

 9 

Tulime perega linna aaret jahtima. Tee pealt võtsime Airi endaga kaasa. Nulli jõudes ootas ees raske katsumus ikkagi 5/5.Läksime Airiga uurima mis edasi, teised jäi autosse ja kena 3h tiksus auto parklas. Eesmärk sai täidetud ja nimi kirjas. Väga kihvt seiklus ja Suur suur Aitäh Jaanikale sellise aarde eest. Palju õnne veelkord. Tänud Geotiimile, teiega on alati väga tore.

 9 

Mõtlesime, et võiks ju tänagi jõuluootust nautida. Viimasel hetkel läks tiba kiireks ja kogu logistika oli ligadi-logadi, aga mitme auto peale me kohale igatahes jõudsime. Alguspunkti jõudes märkasime tasapisi teisigi ekipaaže saabumas ja asusime kamba peale lahendama. Kui esimese hooga oli lahenduskõlblikke telefone rohkem, siis lõpuks oli vist ainult Madise telefon rivis. Hoolimata takistustest, prügimägedest ja ohtratest huvitavatest küsimustest jõudsime peale mitmendat tundi matkamist ja veidi peale südaööd võiduka lõpuni. Oli see alles ettevõtmine! Suur aitäh kõikidele osalistele, teiega oli tore. Peitjale veelkord palju õnne sünnipäevaks ja tänud huvitava teostuse eest!

 10 

Meie istusime kell 9 veel üsna rahulikult kodus diivanil ja olime enam-vähem õuerõivastuses. Arutasime, et kui detsembriseeria aare avaldub meile ebasobivasse kohta, siis läheme lihtsalt jalutame natuke väljas ja asume otsima üht kodulähedast aaret, mis eeldab öist otsimist mugurohke koha tõttu.

Ja siis käis pimm-pomm ja meie ees säras kõige raskemate raskusastmetega aare. Mingeid positiivseid emotsioone see ei tekitanud, kuid kuna null oli kodust ainult mõneminutise autosõidu kaugusel, siis otsustasime, et lähme vaatame vähemalt esimese punkti üle. Ütlesin isegi valjult välja, et öösel mina kuhugi Paljassaarde matkama ei lähe.

Kohale jõudes nägime üsna mitut parkivat autot ja väikest seltskonda geopeitureid. Sõitsime autoga alguspunktile lähimasse võimalikku kohta ja uurisime esimest punkti. Üsna kohe peale seda jooksis meil telefonis see kassett kokku ja astusime kaasgeopeiturite juurde kuulama-vaatama, mis juhtuma hakkab.

Teadagi vana tõde, et seltskonnas peitub jõud ja nii me ühise rindena seda mõistatust murdma hakkasime. Ja selgus, et õige kiiresti pidin oma sõnu sööma ja jalutasin tol ööl nii, et vähe pole. Lausa rohkem kui 3 tundi sai pimedas kõnnitud, lobatud, mõistatatud, turnitud ja mida kõike veel.

Aga kõik on hea, mis lõppeb nimedega logiraamatus. See oli minu elu esimene advendiseeria aarde otsimine aarde avaldumise õhtul ja jääb küll väga eredalt meelde.

Oli väga vinge öö, tänud peitjale ja muidugi kõigile mängijatele, kellega me koos seda aaret puresime.

 8 

Täna oli stardi positsioon väga hea, aga see ei mänginud rolli selle aarde puhul. Lõpuks oldi kohale tuldud lausa kuue autoga. Nullis ootas meid peitja kommidega, kommid söödud, peitja lahkunud. Alustasime kolmeteistkümnekesi matkamist poolsaare tippu, omavahel arutasime, et seltskonnaga oli seda aaret teha väga lõbus. Ilm oli selline parajalt jahe, ei olnud soppa. Taevast ei sadanud mingit plöga, maapind oli kõik kõva. Seltskond oli imetore, teiega oli lahe. Peitjale palju õnne ja tänud laheda teostuse eest. See aare jääb pikalt meelde. FTF sai kirja kl.00.25

 7 

Leitud ja logitud. FTF sai kirja kl.00.25. Tänud peitjale.

 12 

Kui kolmapäeva õhtul sai Liis minna aaret otsima ja mina olin kahe lapsega kodus (suurem neist küll magas juba), siis neljapäeval oli minu kord minna. Seekord olid aga lapsed magamise rollid vahetanud ning Jasper oli veel 20:30 ajal üleval ja Roberta magas. Kiirustasin linna, et jõuaks ikka õigel ajal kohale. Parkisin Kristiine keskuse juurde ning jõudsin mõned minutid oodata, kui aare avaldus. Pilk asukohale ning selgus, et stardipositsioon on võrdlemisi soodne.

Kui eile käis Liis umbes poole tunniga ära, siis mul õnnestus tänaseks saada 5/5 kangusega aare. Jeebus küll :D Aga ega siis vaba õhtut saa raisku lasta ning tuli ikka otsima minna. Kohale jõudes oli raskekahurvägi juba kohal ming Mikit silmates oli hea meel, temaga koos aaret otsides enamasti hätta ei jää. Hakkasime otsast minema ning saime päris ruttu asja jooksma. Jalutuskäigu raames saime teada, et arvud ja numbrid on peitjal sassis :P Aga see ei ole määrav, kohapeal on kõik üheselt aru saadav.

Kolm tundi ja törtsuke peale oli meil aare pärast mitut ebaõnnestunud katset käes ning külmast värisevate kätega harutasime kogu kupatuse lahti. Airi, kes oli vahepeal käsi soojas hoidnud, võttis logimise enda peale ning logiraamatusse said meie 13 nime kirja. Oli see vast otsing, mis jääb teiste vahele eredamalt meelde. Aitäh peitjale, lahe seiklus! Aitäh ka teistele otsijatele, teiega oli tore!

 9 

Aitäh romantilise jalutuskäigu eest!

 9 

Vot see oli õel, väga õel! Niimoodi siis tehakse oma sünnipäeval? Tagatipuks jäi veel magnet ka juua täis. See piinamine kestis tühised 205 minutit ja juba 00.25 vaatas tühi logiraamat vastu. [FTF] läks kirja järgmisel päeval!

Tänud Peitjale ja FTF-tiimile