notification_importantANNETUSTALGUD: UUE VEEBILEHE HEAKS
Kasutajanimi:

Parool:


Pole kontot? Registreeri!

Unustasin parooli


Toeta uue veebilehe valmimist!


Kiri administraatoritele


Lapsepõlveradadel: Kukkumise ja kelgumäe

Peitis 15.11.20 taxu, hetyret [hetyret]

Tüüp: Multiaare
Maakond / linn: Viljandimaa
Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 2.5
Suurus: mikro
Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse!

Kirjeldus:

Elu pillutab meid tihti omatahtsi erinevatesse paikadesse ja nii on vahel hea sattuda väga erilistesse kohtadesse, kus veetsid enda lapsepõlve kõige õnnelikumad hetked. Lapsepõlveradade aarded tutvustavad minu lapseaja parimaid paiku.

  1. punkt: KUKKUMISE

Koolist koju tulles oli teel uus takistus – Papioru oja. Eriti äge oli tee alt truubist läbi ronida. Ka niisama voolava veega mängimine ja laevukeste ujutamine käis asja juurde. Kui praegu lookleb Papioru põhjas korralik matkarada, siis omal ajal seda ei olnud ning oru ületamine ja läbimine oli tõeline seiklus mööda maha murdunud puutüvesid. Ojja kukkumine oli üpris tavapärane, mõnikord juhtus ka suuremaid äpardusi. Vasakpoolse kalda äärel kasvas vana toomingas, mis oli üks meie lemmikpaiku. Seal sai suveti veedetud terved päevad. Ühel korral juhtus, et sõbranna Mare kukkus kaldast alla. Pea ees… Meie, teised, seisime kui soolasambad ega julgenud üle ääre vaadata. Lõpuks ikka nihkusime äärele lähemale ja siis kuulsime heledat naeru. Mare tõusis püsti ning lehvitas meile. Seda kergendustunnet mäletan siiani.

2. punkt: KELGUMÄE

Aare paikneb kelgumäel, mis täna, täiskasvanuna, tundub üsna madal, kuid lapsena oli tõeliselt kõrge. Sellest mäest olen vist küll oma miljon korda kelgu ja suuskadega alla tuhisenud. Põhirajale ehitati tavaliselt „hüpekas“, kus vahel suure hoo tõttu hing põrutusest kinni jäi ning nii mõnegi lapse luu murtud sai. Praeguse ilusa paisjärve kohal oli hoopis soo, mätaste ja laugastega, nagu üks tõeline soo olema peab. Seal sai siis hüpeldud mättalt mättale ning muuhulgas mitmeid sõjaaegseid asju leitud. Peale paisjärve valmimist suundus suvine elu põhikohaga järve äärde. Sarapuusalu, mille varjus aare peidus on, oli aga juba aastakümneid tagasi sügiseste pähklikorjajate ja oravate lemmikpaik.

Papiorg on ürgorg Sakala kõrgustiku põhjaosas, Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas. Org on arvele võetud ürglooduse objektina ja seda kaitstakse Papioru maastikukaitseala koosseisus.
Oru ülemjooks on järsuveeruline ja üle 10 m sügav sälkorg, allapoole muutuvad oru veerud laugemaks selle servale on ehitatud eramud. Orus ja oru põhjaveerul kasvab kuuse-segamets, oru põhjas voolab Papioru oja.

Vihje: Puuküürnik / üks paljudest

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

Lingid: pole

Lisapunktid Tüüp Koordinaadid
Papioru matkarada Raja algus 58° 33.5609' 25° 33.2620'
Parkimiskoht Parkla 58° 33.5410' 25° 33.2870'

Aarde sildid: lumega_leitav (1), lühem_matk (1), ujumiskoht (1), matkarada (1)(täpsemalt)

Geocaching.com kood: GC927J4

Logiteadete statistika:   60 (95,2%)  3   1   2   0   0   0  Kokku: 66


Toomingas, kus sai ronitud


9 september 2023 ei leidnud Virgo [wirgo1]

Seekord jäi leidmata. Esimese punkti sain kätte ja proovisin puuküürniku tagasi panna, aga ega ta sinaenam hästi tahtnud minna. Aaret kätte ei saanud, gps-i null oli veits mööda ja mikro jaoks sellises kohas vaja veidi rohkem aega.

7 august 2021 ei leidnud Juta ja Sven [jutsi]

Täielik ebaõnnestumine, saab selle aardeotsingu loo pealkirjaks panna. Sven oli matkarada läinud läbima ja mina läksin üksi esimest punkti otsima. Tiirutasin pisut nullis ning kuidagi ei hakanud õige asi näppu, kuigi selgus, mida otsida, oli nagu olemas. Naasesin siis matkarajale ning leidsin ootamatult hoopis sealt ühe peidukalaadse toote. Olles veendunud, et see ongi koordinaadihoidik, hakkasin paaniliselt kadunud konteinerit otsima kuid seda ma ei leidnudki. Andsin siis peitjale teada, et katki ja kadunud on ning liikusin autosse.

Järgmise aarde juures olles sain peitjalt vastuse, et minu leitud toode oligi vana ja katkine ning selle võiks eemaldada, et segadust vältida. Koordinaat pidi olema aga uues ja korrektses hoidikus. Egas muud, läksingi tagasi. Seekord veel vastikumat ja jubedamat rada, kui esimene kord (ääremärkusena, radu oli kokku kolm erinevat, kõige mugavamat kasutasime vaid äraminekuks). Kohapeal oli kõik selge, lisasin koordinaadi omale tahvlisse ning asusimegi otsima. Mida aga ei leidnud, oli aare. Suures hädas hakkasin logisid lugema ning avastasin, et üsna aarde avaldamise alguses on just seesama koordinaat olnud "vale" ning muudetud õigeks. Panin aga peitjale uue kirja teele ning asutasin minekule. No ja siis muidugi arvas üks herilane kõigepealt, et Sven on seal liiga kaua vahtinud ning pani talle suraka ning siis otsustas, et mina talle ka liigselt ei meeldi, mille peale sain ka mina oma jao kätte. Ikaldus missugune :)

Tänaseks on peitja aardeteksti õiged numbrid lisanud, järgmistel peaks olema palju toredam. Aitäh seikluse eest :)

26 juuni 2021 ei leidnud Reino [errvee]

Esimesest punktist ei osanud otsida - kas maast või puu otsast, topsi või numbreid puu peal. Üks "pesa" moodi koht oli, aga see tühi. Sääski oli liiga palju ja sündmus tulemas - ei hakanud palju aega viitma, lisaks GPS pakkus seal puude all liiga suure otsimisraadiuse.