Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kauaoodatud kaunikene. Siin ta siis lõpuks on - Loona ja Liisi esimene (ühine) aare.
Kontskingad võib sel korral koju jätta, kuid vaja läheb mobiiltelefoni, internetti ja natukene aju.
Aitäh kõigile, kes aarde valmimisele kaasa aitasid ja Teile, head geosõbrad, kes Te meid inspireerisite!
Mjäu
Aare on peidetud 2020. aasta advendiseeria 4. aardena.
P.S. soojal ajal on lõpus suur kõrvahargioht :S
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (17), lahe_teostus (16), 2020_aasta_aarde_kandidaat (9), välimõistatus (5), lumega_leitav (2), advendiseeria_2020 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC93FTM
Logiteadete statistika: 64 (98,5%) 1 3 0 0 0 0 Kokku: 68
Eilsest squashivõistlsest kange keha vajas täna vähe rahulikumat liikumist väljas värskes õhus. Indrekul juba varem käidud, aga nüüd siis koos uuesti. Tänud!
Nullis käisin aastaid tagasi, algusest sain minema aga no ei jätkunud mul tookord kannatust aare lõpuni teha. Kodus diivanil teeks ju paljugi.
Tänud aarde eest, tore teostus!
Niii soesüdamlik aare, suur aitäh peitjale. Minu FP vääriline kindlasti. Lihtne kuid samas tabav teostus, et isegi aprilliõhtu pimeduses on aare läbinisti leitav. Mis sest, et nullis veidi kõhe hakkas :D tänud veelkord!
Väga mõnus ja lihtne multi. Ja loovuse eest ka täname, tore oli tuttavaid nägusid näha :) aitäh, mõnus kergeks jalasirutuseks
Väga kaunis metsatukk - ülaste uputus ja linnulaulu eriefektid. Vaatasin kohapeal kaasas olema pidavate esemete nimekirja ja mõtlesin, et ... tea kas aju sai ikka piisavas vormis kaasa. Õnneks kohapeal selgus, et pole vigagi, minu ajust täitsa piisas.
Lõpus sain küll aarde kodupaiga käest suures elevuses ettevaatamatuks muutudes ühe korraliku tou, nii et silmist lõi sädemeid ja aju ümbrus valutas tükk aega. Aga kes käskis nii ettevaatamatu olla.
Aitäh! Nii kaunis lahendus ja tore lõpp ka!
See oli üks tõsiselt tore multiJa metsatukk ise pakkus kõrvu paitavat linnulaulu.Aitüma peitjatele
Tartus ka mõni sõbralikum aare :)
Tore mõistatus. Aitäh!
Kõht kuklitest pungil, tulime leelotust otsima. Kuulama ka. Vaatama ka. Kõik see sai tehtud ja boonusena saime natuke aardepuu all roomata. Aitäh peitmast!
Nagu päriselt? Nii hea aare ja mina jõudsin alles nüüd siia. See oleks ju minu top tabelisse võinud jõuda. Aga pole hullu. Peaasi, et viimaks külastatud. And twelve points go to Leelotus geosõpradele. Aitäh!
Aare jube kaugel, milleks minna sinna?
Vahepunkt on raske, puhata nüüd laske!
Õnneks veel ei saja, oranzi täna vaja,
lähen metsast ära, silmades on sära.
Tean kus aare asub, aga sellest vähe kasu,
sest küllalt ei saa hing ja algab teine ring!
Aitäh peitjatele!
Kohapeal otsustasin, et vaatan numbrid kiiresti ära ja lähen logima. Videot vaatan pärast majutusse tagasi jõudes. Video oli huvitav ja vaatasin isegi mitu korda.
Lõpus ei saanud oma "lemmikuid" tegelasi näha ja katsuda, sest üritasin võimalikult varjatult kiiresti tegutseda. Supsti karp kätte ja nimi kirja, aga ühele tädikesele jäin ikkagi silma.
Algul vaatasin, et selle aasta aare aga võta näpust. Ei teagi miks varem polnud siia sattunud, kas ümbritsevate leidmata aarete pärast pole silma jäänud või mis aga nüüd sai käidud. Algus täitsa ilusti korras, video oli väga tore, kes laulis/laulsid? Praeguse ilmaga oli lõppu hea minna, putukaid oli palju aga ükski neist ei liigutanud. Aitäh toreda aarde eest, oleks võinud maraton isegi pikem olla :)
Tore oli, et olin rattaga ja nullis sai pikniku ka teha. Kunstiline tase ja omapärasus üllatas täiega. Väga tore ja ilus lugu, aitäh vaeva nägemast. Lõpu avamisel sain veel eriefekti kogeda, sest majake oli seest animeeritud sadade kõrvaharkide poolt. Tänud.
Väga armas leelotus. Esimese hooga ei osanud kaasa leelotada, aur läks rohkem mõistatamisele, kuid eks teisel korral jäi juba miski kõrvu kumisema küll. Lõpp läks ka kiirelt. Loodan, et lõpp mugudele väga silma ei jää - on teine üsna avalikult tegelikult ju. Väga ilus karp ja maalingud olid ka! Aitäh!
Ei valinud tänaseks geotiiruks üldse head riietust. Aga viskasin ennast pikali ja valge särk sai natuke mustaks, kuid see teostus oli seda väärt. Sai natuke jalutatud ning aare logitud, aitäh!
Tänase kiire päeva jaoks sai valitud see aare. Kuts sai metsas ringi lipata seni kuni mina leelotust kuulasin. Lõpus oli kõigil hea meel. Tänud.
Kui muidu on ikka iga aasta ka Tartu kandis komandeeringus/geotamas käidud, siis nüüd on kudagist mitu aastat siinkandi aarded hoopis ootama pidanud. Seda suurem oli muidugi rõõm kui ühine geotuur just siiakanti planeeritud sai. Ja kõige tipuks oli meil ju pool peitjat ka kaasas :D Kes teab oleks teine muidu veel pikalt ootama pidanud. Täna tehti meile aga aardest selline kontsentreeritud versioon aga yhtegi olulist detaili välja ei jäetud vaid hoopis nagu Silvergi mainis saime hoopiski p6hjalikuma ylevaate ka telgitagustest. Mitte et see telgi esine areen kudagi alla oleks jäänud oma värvikirevuse ja detailsusega :) Väga m6nus leelotus ja igati vinge aarde kontseptsioon. Paluks juurde selliseid ;) Tänud peitjatele
Ma juba arvasin, et seda päeva ei tulegi millal Liisu oma pesamunaga lagedale tuleb. Aga näe tüdrukud võtsid end kokku ning tegidki selle ära. kuigi peitja tegi me elu natuke lihtsamaks, siis oleks antud olukorras ikkagi täispaketti soovinud. See ei vähendanud siiski aga kuidagi aardega tekkinud emotsioone ja nautisime pakutavat mõistatust täiel rinnal. Isegi hiljem veel paar korda - nii nagu mulle meeldib. Ja olen ka korduvalt maininud, et omaette boonus on peitjaga koos aaret otsida. Kuna siis tulevad lagedale ka detailid, mida niisama juba kunagi teada ei saakski. Näen siin isegi potensiaali sellele aardele järg teha. Kas teete ära tüdrukud?
Vahva tükk, tänud. Aga ärme siiski unusta, et Tartu on puust linn.
Tore Tartu geotuur kiskus vahepeal kahtlaseks, tutvusime imelike urgaste ja nurgatagustega, pidime kolama kemmergutes ja võimlema sadade annelinlaste akende all. Tekkis mõttepaus, Tartu peaks ju ometi olema kauneim linn ja heade mõtete linn jne, nagu rahvaluules lubatakse? Õnneks päästis Liis päeva andes käsu mulje Tartust taas ilusaks muuta ning teadis täpselt, kus seda teha saab;). Kuulasimegi varsti õrnahäälset leelotust ja üritasime väikese telefoniekraani taha kõik ära mahtuda. Hästi ei mahtunud, aga malbe leelotus suunas meid siiski peagi paika, kus aare end peitis. Imetlesime kena teostust, imestasime, et Tartus saab ka nii ja oligi rõõmus meel.
Jaa, seltskond, kellega oleme aardeid otsimas käinud, on tõesti väga palju toredaid mälestusi loonud. Unustamatu nkt-rada-ühe-päevaga on siiani teiste põnevate seikluste kõrval ikka aeg-ajalt teemaks. Tänagi on olnud vahva päev ja see on alles poole peal! :)
Aitäh peitjatele! Vahva aare.
Mjäu!;)
Mjäu indeed!
Võtsin tänaseks kavaks paar Ihaste aaret ära logida. Esimesena siis see. Auto ilusti sanitaarkaitseala kõrvale ära pargitud ja suht linnulennul GPSi järgi võssa sukelduma. Tuli välja, et võsa puha radu täis ja "ma lähen otse!" suhtumine siin +1 kraadises, märjas ja tilkuvas lumises võsas ei ole kõige ideaalsem viis asjale läheneda :D Läksin mööda rada. GPSi järgi mitte just õiges suunas aga mitte ka päris vale see suund polnud. Lõpuks viis rada täitsa nulli. Nullis tuli jälle tõdeda, et märg lumi on MÄRG. Natuke enda märjaks tegemist ning juba lõugas metsas juutuub mingi Kihnu Virve laadse asjaga. Tuleb mainida, et ma ise rohkem elektroonilise tantusmuusika fänn .. noh need DnB ja House jne. Olles pool regilaulu ära kuulanud ja sellest nii suures vaimustuses olnud, ei suutnud vajalikke numbreid kohe tähele pannagi :D Eniveis. Märkmepaber välja ning rewind ja folkfestival keset võpsikut sai uue alguse. Paberile moodustusid täitsa loogilised koordinaadid. Toksisin GPSi sisse ja ... EI .. ei hakanud OTSE minema. Ringiga läksin, mööda rada, mööda teed ... lõppu välja.
Panin nime kirja ja mõtlesin ... oli küll suht mjäu :)
Mjäu!
Varese juures oli sellele aardele kõva promo tehtud ja kuna me sobivalt üsna ligidal olime, siis loomulikult tulime uudistama. Alguses pisut tiirutasime tühja, kuni kõige loogilisem koht ikka enda ligi tõmbas ja edasisi juhiseid pakkus. Väga armas sihtkoha edastamise viis rõõmustas meelt ja peagi olimegi toreda lõpu juures nimesid kirja panemas.
Tänan peitmast.
Möödaminnes kiire leid. Palju lahedaid hetki ja äratundmisi, aitäh!
Tegelikult oli asi möödaminnes kiirest leiust kaugel.
Auto pargitud, asusime sobivat rada otsima. Vahepunkti leidmiseks oli vaja, et ka Anni vaataks sinna kuhu mina ja Mari-Liis varasemalt juba vaadanud olime. Seejärel tegime märkmeid ning liikusime edasi lõppu. Lõpp jäi kellelegi teisele ruttu silma ning Anni asus logima. Neid okkaid, mis sealt puu küljest igale poole kukkus, sai veel mitmeid tunde noppida igaltpoolt. Aitäh! EVEJ
Ma küll üldse ei kippunud multit tegema, aga tegelikult oli kõik lihtne ja mõnus. Aitäh!
Viimaste logide põhjal ilmneb, et teatud sorti travel bug'id on aarde endale koduks valinud. Loodetavasti on nad siiski travel'limas, mitte ei kavatse sinna puuküürnikena sisse jääda. Praegu kättesaamatuks ei pane, aga olete teadlikud, et lõpus võib emotsioon natuke muserdatud olla.
Mis sa ikka öösel teed. Kuulad metsas, kuidas keegi laulab... Isegi linnud ja loomad ajasid kõrvad kikki. Väga äge aare. Lõpus on konteineri hõivanud kõrvahargid. Nii palju pole veel ühegi aarde juures neid kohanud. Ajasin nad välja ja kraapisin puru sealt minema. Kuigi arvan, et nad kolivad tagasi kahjuks. Tänud aarde eest
Kui lõpu kastis olnud kõrvahargid (jälk!) välja arvata, siis kõik muu oli väga hästi. Aitäh toreda aarde eest!
Alguses läks pisut aega enne kui õiget kohta märkasime. Edasi aga läks tantsu ja lauluga ;) Superlahe asi kokku miksitud, mida veel koduski mitu korda kuulasime-vaatasime. Lõpus ootas ilus majake ja nunnu logiraamat. Kiidame peitjaid vahva geopeituse aarde eest, mis on igati kaasaegne ja õnneks mõnusalt leitava karbiga lõppev. Aitäh!
Väga vahva aare ja tore leelotus. Kuulasime korra lahendamise ajal ja siia veel korra teel autosse. Oli tunda sarnaseid hetki endagi geoelust. Lõpp oli ka meeldiv. Pärast päeva esimese poole mitte kõige lemmikumais aardeid tuli nüüd mõnus geopeituse tunne jälle tagasi. Aitäh!
Peale lõunat ja jäätisepausi seadsime sammud siia. Kõndisime üle silla ja kuulasime loolotust. Saime edasised juhtnöörid kirja ja tagasi auto poole minnes kuulasime laulujuppi korra veel. Aitäh toreda aarde eest!
Kuna naaberaarde juures olid asjad vahepeal üsna puntrasse läinud tulin aja parajaks tegemiseks siia. Eks see oligi mul tegelikult plaanis temakese sünnist alates.
Natuke küll pelgasin, et ei tea, kas saan hakkama aga nullis sain kohe kenasti liikuma ja nautisin seda asja korda kolm. Kõigepealt vaatasin niisama ja tekitasin mõtteid. Siis võtsin asja käisile ja lõpetuseks parandasin vead. Jalutasin nulli ja panin nime mesimummi sumina saatel kirja.
Super aare tüdrukud! Muidugi meeldis! Kuidas saaks üldse teisiti? Selles on nii palju toredaid ♥ mälestusi! Jään põnevusega järge ootama, kuna uut materjali pritsib ju hoogsalt peale.
See oli väga tore aare, uutmoodi, lihtne ja häid emotsioone tekitav. Mina tänan!
Telefon oli, Nett oli, aju on minul ju alati kaasas aga siin geomängus olen ma viimased aastad "nii lühikese süütenööriga" st polnud kannatust. Toas soojas, pehmel diivanil, kohvitass kõrval, palun väga, sobib hästi.
Tegelikult käib geomäng ju sälensite mitte lõbu pärast ja see multi ei sobinud ühegi krdi sälensi tarbeks. Ja ega siin linnas pole neid raisata, siis vaatamata kaaslase moosimisele, ma lahkusin. Praegu nats kriibib, et toredate geosõprade "lahedat teostust" ei näinud, sest edasisel jalutuskäigul ei näinud ma mittemidagi, ei huvitavat teostust ega kohta ega ideed. Sammud saime tehtud, uued saapad testitud ja mis kõige tähtsam, lobatud.
Aitäh kena heledahäälse leelotuse eest. Nii kenasti lauldud, nagu oleks laulutunnis käinud. Videost ei saanud suuremat sotti, et kes seal olid ja mis seal tehti, aga meeleolukas aare igatahes. Pikka püsi.
Nii ägedat multiaaret pole ma veel näinud - midagi helget nii kõrvale kui ka silmale! Tänud!
Olen teinud endale harjumuseks märtsis iga päev 5km jalutada. Täna kutsusin sõbranna kaasa, et teha jalutuskäik paari geopeatusega. Lõppskooriks jäi tubli 10km hoopiski.
Lähenesime läbi täieliku võsa. Kirusin, et ei tea, kust need eelmised siin küll raja leidsid, puhta võsa ju. Kuid üks hetk leidsime raja ja kiirelt ka leelotuse. Lõpp-punkt on äge! Aga selle aarde negatiivne pool- ka mitu tundi hiljem ei taha leelotus meelest minna ja kummitab edasi. Aitäh, väga vinge aarde eest!
Meil oli vaim valmis palju pikemaks otsinguks. Nulli lähedal oli neid teekesi mõlemas suunas ja kõigil värsked jalaläljed. Mõtlesime, et läheme proovime kirvega, aga siis Tiia leidis otsitava. Klõps ja valmis. Aitäh.
Esimest punkti sai ikka omajagu aega otsida, et kus just see olla võiks. Täpike hüples siia ja sinna. Vahva lahendus ja lõppu jõudsime juba pimedas. Tänud peitjale.
Selliseid aardeid on lausa lust otsida.Teevad tuju heaks ja saab järelvaatamist teha.Aitäh!
Kunagi Loonaga ühisel georajal jalutades uuris ta, et kas oleme juba ka selle Leelotuse aarde leidnud. Pidime tunnistama, et ei ole, kuid lubasime end parandada ja seda kindlasti teha. Täna tulimegi seda viga parandama. Kuigi peab ütlema, et alguses olime korraks nõutud, siis edasi läks kõik juba ludinal.
Väga hea idee ja teostusega aare ning nagu näha, on ka väljamaalastel võimalik seda edukalt läbida. Aitäh!
Geonädalavahetuse esimene. See oli see aare, millele ma juba enne silma olin peale pannud, et seda võiks leida. Ja me ei pidanud pettuma, väga lahe teostus, vaatasime koduski seda veel korra. Ja konteiner.... on ikka kena näputöö. Ühesõnaga, me jäime rahule ja täname!
Alustasin alles geopeituse mängimist ning ikka ja jälle üllatun kui palju leidub toredaid aardeid. Aitäh!
Veidi enne aarde avaldumist uuris Loona teatud materjali kasutamise kohta. Seekord maksis ainult ausõna, et midagi piinlikku ettekandmisele ei tule ja andsime talle rohelise tule :P Jätsime auto korraks esimese vahepunktiga enamvähem 90 kraadi risti ning märkasime mõnusat rajakest metsavahele minemas.
Tatsasime mööda jälgi kohale, näperdasime, seejärel võttis Kristjan kõveraid poose ning tabas otsitavat. Näppisin korraks telefoni ja asusime tegutsema. Enamvähem kogu tähelepanu kulus koordinaadi kättesaamisele. Vahepeal võttis leelotus mõnusalt muhelema, sest tuttavaid seiklusi jagus selles repertuaaris lausa mitmeid. Tagantjärgi tutvusin kogu teosega uuesti, et kõiki detaile topeltkoguses sisse ahmida.
Lõpu parklas edastasime Loonale fotosüüdistuse ning jäime ootele, kas ta tunneb paiga ära. Ei tundnud. Arvas hoopis, et Tallinnasse on talvevõlumaa maha sadanud :D Karbi leidsime mõnusalt temaatilisest peidukast, panime nimed kirja ja ahhetasime toreda teostuse üle. Järgmiseks paluks „Geokantaat: 4 aastaaega“. Minupoolt sildid külge, suur aplaus ja aitäh!
Nulli poole suundudes avastasin end ühel hetkel padrikusse rajatud kummalisi sillakesi ületamas. Umbes nagu Oandu ürgmetsas vanasti, kui seal rajale langenud puid mitte pooleks ei saetud, vaid trepp üle ehitati. Labürindis ekseldes tunde järgi enam-vähem õiget suunda hoides tegi geps ühel hetkel piiksu, sealt läks veel vast viis minutit enne kui leelotamine pihta hakkas :D Tublid tüdrukud on täitsa lõbusa asja kokku pannud, vaatasin-kuulasin kohe päris mitu korda, olgugi et ajunatuke püüdis lõpu asukoha kinni juba esimesel korral :o) Hästi tehtud igas mõttes, võib julgelt soovitada, aitäh!
Siit sai täna alustatud. Esimese punkti leidsin kenasti, aga selle kättesaamine oli paras katsumus. Komme mulle millegipärast jäetud ei oldud, pidin siis ilma magusalaksuta end lõppu vinnama. Ei noh, eks ole piisavalt reserve ka. Jõudsin ilusti kohale ja leid tuli täpselt õigest kohast. Mõtlesin oma kaasgeoteelistele ja sellele pagana koroonale. Ühest tundsin puudust ja teise tahaksin kusagile orbiidile saata... Nimi kirja ja tänud tegijaile! Mulle meeldivad uuenduslikud ideed, mis pole kiuslikud. Aitäh ja soovitan!
Ilusal pühapäeval tundus tore mõte ka natuke leelotust kuulata. Nullis läks mul häbematult kaua aega. Telefoni GPS jooksutas mööda metsaalust ringi, esimese hooga kontrollisin õiget kohta lohakalt ja veendusin ekslikult, et seal ei ole. Lisaks ajasid ringi siiberdavad mugud närvi. Ja no ega ei teadnud ju ka täpselt, mida otsima peab nagu multide puhul ikka teinekord juhtub. Kui lõpuks esimese niidiotsa kätte sain, siis edasi läks juba libedalt. Väga mõnus kvaliteetaare, viimasel ajal üks paremaid Tartus. Aitäh peitjatele.
Töö tõi mu täna Tartusse ja peale seda kui kohustuslikud asjad tehtud, pidime koos Marisega üle vaatama 2 aaret: nähtamatu masenduse ja geoleelo. Indy, kes samal ajal oma parimat puhkust koos Salme ja Heleniga Tallinnas veetis, ilmselt soovib nüüd, et mul tiheminigi lõuna poole asja oleks – õhtul koju tagasi tuli igatahes minuga koer, kes kiirelt köögis ainult kõhu täis parkis ning seejärel ennast rahulolevalt nohisedes tugitooli kerra tõmbas ja sinna jäigi, ei mingit viimast õhturingi :D.
Leelonulli jõudes natuke ikka pimesikutasime, mul kõige mugavam polnud ka oma kleidis, mantlis ja kontsades aga kui oli vaja ühte madalamasse kohta piiluda, siis põlvili viskamist see pisiasi ometi ei takistanud. Ehk et vajadusel on kõik riided georiided ja parasjagu ennast ümbritsevast pakendist pole vaja ülemääraselt ennast segada lasta :D. Aga no vau ikka, mis lahendus meile koordinaatide andmiseks on siia kokku sätitud! Kasutasime mõlema telefone, Maris tegi märkmeid, mina vuristasin infot. Saime kohe esimese korraga kõik õigesti kätte ja liikusime lõppu, seal ootas järgmine armas vau…
Väga äge aare Liisilt ja Loonalt, minu poolt tuleb preemiaks AA-kandidaadi silt ja need teised kohustuslikud ka. Ja jään ootama lisa, selliseid sarnaseid võiks noppida kasvõi seeriajagu :).
Mul oli hea meel, kui Maris kutsus kaasa, tal vaja üks kiire sutsakas Tartusse teha. Tunnikese vast sain teda oodates kohvikus aega parajaks teha ja juba saimegi aardejahile suunduda. Kindel aardevalik oli Leelotus. Värske ja põnev aare. Vaja ülevaadata, mis tüdrukud on kokku nikerdanud. Hea lihtne rada, leiu tarvis veidi tiirutasime kuni GC meid hädast välja aitas ja meie otsingutele punkti pani. Vahva Leelotus! Suured tänud peitjatele! Võite teinekordki külla kutsuda :)
Aarde avaldumisel sai ka kirjeldust loetud, et mis vägev asi sinna tehtud on. Vaja on: mobiili - olemas; internetti - ikka leiab; ajusid - aa, ee, kust seda saab? Selge, selle aardega kiiret ei ole. Täna siis esimeses punktis veidi ikka veidi pimesikutasime. Kuigi esimene mõte osutus ikkagi lõpuks õigeks. Peagi leidsime endid lõpust ja saime nimed kirja panna. Kiidame uudse lahenduse eest.
Kahjuks ei jõudnud õhtusele otsimisele. Esimene leelotus andis uued mõtted kuhu kulgeda. Kena aare. Tänud tüdrukutele! Uusi aardeid paluks veel.
Väga tore FTF-ijate vastuvõtt. Aitäh aarde ja pirukate eest!
Tegelikult ei olnud mul vähimatki plaani mingi aare teha. Või no vähemalt mitte enne, kui nt mingi 5500 leidu kirjas on vms. Kui aga detsembriseeriasse oli võimalik enda nimesid kirja panna, siis paragrahviuimas ja kindlasti meeltesegaduses vastasin Loona pakkumisele, et jah, kallike, loomulikult teeme koos aarde. Ja enne kui ma arugi sain, olin ma erakonda astunud, juuksed roheliseks värvinud, kaheksa last saanud ja aardemeistrite nimekirjas. Oih.
Jupp aega viilisin niisama, aga kuna Loona on päriselt hästi armas ja kohusetundlik ja ettenägelik, siis hoidis ta oma soojuse ja hellusega ka minusugust lontkõrva oma raudses haardes, nii et isegi mina oma mõtteid aarde peale suunasin. Jagasime ülesanded ära. Loona tuli enda omadega imehästi toime, mina nokitsesin, aga no jezzaz, mis piin, kuidagi ei löö see sisemine Koidula välja. Nii et peale ühte aardetuuri hakkasime Loonaga koos minu osa tegema ja siis hakkas nagu võluväel minema, nii et jäime mõlemad rahule.
Mõtlesin, et davai, nüüd on puhkus ja võib kuhugi kariibidele sõita, aga selgus, et kogenud aardemeister Loona märkis, et meil on veel omajagu vaja teha. Kui vahepunkt oli poolenisti valmis, siis ühel närusel õdagul, peale seda, kui mina olin päeval erakordselt intrigeerivaid reeglistikke kirjutanud ja Loona oli ka väga asjalik olnud, saime pesas kokku ja hakkasime lõppu nikerdama. Tänu Loonale oli mingi osa olemas ja edasi oli tarvis see üles vuntsida. No sellega läks nii, et kõik, mida Loona tegi, oli konkreetselt üliilus ja see, mis mina tegin, oli täpselt pöördvõrdeliselt ülikole :D Noh, happenz. Aga Loona võluvõimed aitasid ka minu soperduse enam-vähem talutavaks ja aktsepteeritavaks teha. Lõpu saime valmis, edasi oli veel see pool vahepunkti jäänud. Kui nüüd päris aus olla, siis sellega hakaksin tegelema ca 30h enne aarde avaldumist. Loona tegeles juriidilise korrektsusega ja mina vehkisin loomepoolt. Sai seegi valmis ning õhtul läksime rahuliku südamega magama. See võis olla ehk 2h enne aarde avaldumist panime vahepunkti paika ja läksime ise aardeid otsima. Kui kl 21 sai, olime mandariinide, piruka ja muffinitega platsis. Otsisime igalt poolt taskulampide vilkumist, kuid ei olnud seda näha kl 21.01 ja ka 21.02 mitte (appi, kas keegi ei tulegi :() Ja siis, lõpuks, oligi näha!!! Ja tuli üks geopeitur ja siis teine ja õhtu peale kokku lausa 10tk! Nii toreee!!!
Aare sai sisse õnnistatud ja õhtu jätkus aaretega.
Siinkohal võtan hetke, et Loonat veelkord tänada kui ehk kõige paremat inimest üldse, kellega koos aaret teha. Ilma Loona kannatlikkuse, kohusetunde ja nutikuseta oleks aarde kvaliteet kindlasti kehvem olnud. Aitäh, armas!
Lisaks aitäh kõigile, kes tol reede õhtul tulid! Aitäh, et meile nii palju rõõmu valmistasite! Ning aitäh sisukate logiteadete eest, see toob iga kord naeratuse näole :)
No ja ülejäänud saavad oma tänu juba aardest kätte :D
Esialgu sai unustatud, et Tartu linna ka üks advendikas sel aastal tuleb, sest oleksin pidanud sel õhtul tegelikult hoopis Eesti teises otsas olema. Koroona aga teeb oma korrektiivid ja tunnike enne avaldamist kodus õhtusööki lõpetades tuli see fakt õnneks meelde. Jätsime siis lauamängu ja jäätise esialgu välja toomata, veendusin, et gepsus on akud sees ja riided ka käepärast. Kuigi me viimasel ajal väga geolaisad oleme olnud, siis nüüd tekkis selline mõnus ärevus sisse. Ettevalmistuse puudulikkust näitab ka see, et minut enne aarde avaldumist avastasin, et olin kõik korralikult töötavad lambid noorgeopeiturile metsa kaasa andnud. Õnneks leidsime kodust ikka midagi veel ja siis juba avalduski aare ühte mõeldud kanti Tartus. kohale jõudes tekkis alguses tekkis küsimus, miks parkla seal on ja veel nii mõnigi küsimus. Võtsime aga asja rahulikult ja jalutasime alguspunkti. Lampe polnud vajagi, sest valguskuma paistis puude vahelt kaugele. Kohale jõudes lennati kohe pirukate ja muffinitega peale. No mis nii viga, kui ilma otsimist alustadagi juba hea ja parema kätte saab. Et minul mobiiltelefoni ja internetti pole, sai kaaslane peamise tegutsemise au endale. Üritasin siis vähemalt oma natukest aju lahendamiseks pakkuda. Esimene ring läks tühjalt, alles siis hakkasime jagama, mida teha tuleb. Selle aja peale oli eelmine koordnaatide leidja juba lahkunud ja järgmine tiim hakkas paistma. Kui koordinaadid käes, saabus selguse hetk ja lahenes nii mõnigi enne kogetud müsteerium. Pikalt peatuma ei jäänud, vaid läksime ja panime nimed lõppaardesse kirja. Mulle väga meeldis nii aarde lahenduskäik kui ka lõpp. Ja kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis teadmine, et nämmi pakutakse, oli lõplikult otsustav. Vot millega laisku geopeitureid meelitada tuleb. Igatahes oli tore õhtupoolik. Aitäh!
Läksin peitjatega koos varakult kohale, et neid tehnilisest pisut aidata. Kui kõik oli valmis, siis tegime veel tunnise geotuuri Taneli kvaliteetaardeid nautides ning oli aeg metsa ootama minna. Ka mul oli ootusärevus, millal aare avaldub ja millal esimesed peitjad metsa jõuavad. Eks ootajate jaoks on aeg alati pikk ning jõudsime juba mõelda, et äkki keegi ei tulegi. Varsti oli esimene kohale ning siis järjest väikeste vahedega tulid järgmised tiimid. Liisi pakkus otsijatele pirukat, Loona muffineid ja mandrariini, minul oli käes nuga, aga seda ei hakanud kellelegi pakkuma/andma. Viimase tiimiga sai lõppu mindud ja hiljem järgmisi aardeid otsitud. Kogu aare on läbinisti kvaliteetselt tehtud ning eriti koordinaatide tuletamise koht, teist sellist teostust küll ei mäleta. Aitäh, Loona ja Liis, suurepärase õhtu eest :)
Kell 9 sai õhtusöök valmis, seega päris kiirreageerimine ei olnud. Kui kõht täis, siis tundus, et peaks ikka minema, nadi ka kui nii toredad tütrikud üksi pimedas metsas ootavad ja kedagi ei tulegi (ikkagi Tartu). Kuna aaret kaardile ei olnud mahti tõmmata, siis võtsin ainult alguse koordinaadid. Ma ei olnud ainus, kes sel hetkel parkla soovitust eiras ja nulli lähedale parkis. Erle ja Tiit olid just autost välja saanud, kui ma sinna jõudsin. Seadsime sammud puude vahelt vilksatavate õueküünlahelkide suunas. Seal ootasid meid peitjad ise muffinite ja pirukaga nagu kaks armast kiisupalli, kes iga kord, kui midagi neilt võtsid, suurest rõõmust üles-alla hüplesid. Kui hää ja parem maitstud, oli aeg nullist kätte saada edasised juhised. Väga vahva idee ja no muidugi teostus. Kuna lahenduskäigu jooksul oli vaja pendeldada erinevate äppide vahet, siis alles kodus sai kogu teos põhjalikult üle vaadatud-kuulatud. Väga nummi ikka, tublid pliksid. Numbrid käes, oli aeg liikuda lõppu. Peidukas end pikalt otsida ei lasknud, imearmsa interjööriga laekast saime aardekarbi kätte ning logid kirja. Esikolmikusse ei mahtunud, mis on ju väga positiivne, asjatu kartus, et neiud üksi metsas ootavad. Vahva aare on Tartusse tekkinud, sildid külge! Kaupo ettepanekul jätkasime geoõhtut Ihaste aaretega.
Esimese hooga sai seda aaret oodatud juba 21 tundi varem, aga siis sai selgeks, et erinevalt kunagisest varasemast, avalduvad need nüüd hoopis teisel (mõistlikumal) ajal. Kui asi avaldus, siis oli veel omajagu debatti iseendaga, et kas ajan koivad sirgu, või mitte. Ikka ajasin. Olin viisakas ja parkisin parklasse, kuigi ilmselt poleks ka lähemal hullu olnud. Metsa sukeldudes otsustasin, et lampi pole vaja, sest Luunja kasvuhoonete kuma valgustas väga hästi. Varsti paistis mitmesugust valgust ja sinna ma sammud ka seadsin. Koha peal ootas nii mitmeski mõttes väga soe vastuvõtt, mis täitis nii hinge, kui kõhtu. Kuna ma esimene polnud, siis päris kiiret ka enam polnud, ja ega see FTF ei olnudki peamine eesmärk. Nautisin suutäit ja jändasin telefoniga, sest see sunnik keeldus koostööd tegemast. Lõpuks sain ka mina oma leelotuse kätte ning viimane magus suutäis põses suundusin kasti poole.
Tänan peitjaid rõõmsa meele, sooja olemise ja magusa suutäie eest. Ning loomulikult ka väga omanäolise aarde eest. Aitäh!
Suur aitäh, vahva leelotus! Aitäh ka, et meid ära ootasite. Saime meiegi osa soojast tervitusest koos maitsvate muffinite ja pirukaga ning veel ka aarde otsinguteele kaasa toredad kaaslased. See just see advendika võlu ongi.
Üks mõnus otsimine mõnusa seltskonnaga ja nii ongi jälle üks ilus mälestus loodud :)
Selle aarde avaldumiseks olime juba valmis. Lapsi hakkasime pool tundi varem sättima ja kell 21 olime juba autoga Eedeni parklas. Nii et kui sõnum uuest aardest tuli, siis oli vaid asukoht vaja määrata ja sõit võis alata. Parkla soovitust esialgu eirasime ja sõitsime aardele võimalikult lähedale. Koha peal nägime ka üht autot ja metsavahel paistis miskit vilkuvat. Kuna tegemist on multiaardega ja paistis võssa sukeldumisena, siis ei hakanud kogu perega minema. Tõnu jäi lastega autosse ootama. Ise võtsin taskulambi ja mobiili kaasa ja hakkasin kõige otsemat teed pidi aardeni liikuma. Algul küll vaatasin mobiilist punkti, kuid siis liikusin vilkuvate tulede suunas. Kohale jõudes oli mind ootamas soe vastuvõtt. Põlesid õueküünlad ning kolm sõbralikku geopeiturit pakkusid mulle kohe head ja paremat maiustamiseks. Aga kuna olin ka esimene, siis tuleb ikka tegeleda veidi olulisemaga- aardeotsimisega. Hakkasin siis otsima infot järgmise punkti kohta. Teisest vaadatud kohast paistis vastu kujutis, millest tehnika vahendusel hakkas kostuma nalja ja naeru ning vahvaid tegemisi. Ja siis oli vaja kähku paber ja pastakas välja võtta, sest numbreid hakkas silme ette tulema igas kaadris. :) Olin juba lõpu koordinaadid peaaegu kätte saanud, kui pimedusest ilmus kohale järgmine geopeitur/geokolleeg/FTF konkurent. Olenevalt olukorrast. No muidugi olin ma oma koordinaate hakanud kirjutama seal samas, kus ma vajaliku info leidsin. Seega oli järgmisel geopeituril lihtne leid. Salvestasin oma lõpu nüüd ruttu ära ja haarasin kaasa maitsvaid suupisteid. Et ka ülejäänud pere saaks tunda toreda georahva külalislahkust. Autosse tagasi jõudnuna jagasin maiused ära ja sõitsin lõppu. Lõpus jäi pere muffineid sööma ja mina jalutasin aarde peidukohta. Väike tiir ümber peidukoha ja sukeldusin lähemale. Mulle vaatas vastu kena aardekast, mille sisu oli meistriteos omaette. JA muidugi sain kirja panna FTF kell 21:30. Suur suur aitäh peitjatele selle toreda aarde ja sooja vastuvõtu eest! Olete ägedad!
Sai juba visatud piksli, kui tegin veel korra postkasti ülevaatuse ja oppa miski uus aare ja veel väga lähedal ka. Sai siis naine ja lapsed jalule aetud ja väikses lootuses, et äkki on alles aare avaldatud, et ehk jõuame veel esimestenagi. Aga aare oli juba mittu tundi üleval olnud ja olime vist neljandad. Teostus täitsa põnev. ???? :)