Vaade järvele

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

10 jaanuar 2021 ei leidnud Taimo, Heret [taxu]

Oli pime ja väga lumine. Ei hakanud kaua otsima vaid läksime edasi.

3 jaanuar 2021 ei leidnud Henny, Airi ja [reix]

Tegelikult ei otsinudki vaid panime peatumata mööda, kuna nulli piirasid mugud. Kiire pilk järvele sai sellegipoolest vistaud. Mõttes aga mõlkus juba suurem plaan, näidata Hennyle ja Airile vrakki Tuksmani rabas. Tundus hea ja vahva plaan, sest siit ju viib pea kohale pikalt salalduses hoitud Tapa- Ohepalu- Kõverjärve- Viitna matkarada. Raja infoleht ja Raja kaart

26 detsember 2020 ei leidnud Taavi, Tessa, Merle ja vanaema [meteta]

Jõululugu: detsembrikuumus Lääne-Viru moodi ehk luhtunud plaan kiirreageerida

Eelmisel päeval arutame virukatega, kas homme õhtul tuleb väike aardeotsimise sündmus? Teeme paar pakkumist võimaliku asukoha ja isegi aarde nime osas. Kogunemist siiski kokku ei lepi, aga vähemalt mõned meist on valmis homme õhtul pimedasse metsa matkama minema.

Hommikul leian telefonist sõnumi: “Mine metsa!”
Vastan: “Jah, kohe lähengi!”.

Mõni hetk hiljem kohvitassiga kamina ette sohvasse mõnulema sättides avastan postkastist teated uutest aaretest.
Mõistan nüüd, kuhu metsa mind just saadeti… :)

Stardipositsioon on hea. Lausa nii hea, et hästi valitud kohta võiks isegi Harjumaa parima kiirreageerijaga võrrelda ;) Virumaa koefitsiendiga korrutades olen ju peaaegu aarde kõrval.

Aga…

Vaatan kella…

Aare on avaldunud juba kaks tundi tagasi…

Olen kindel, et Lääne-Viru esigeopeitur juba ammu sumpab. Kuid ei saagi teda esmaleiu puhul õnnitleda, kuna selgub, et ka tema magas maha.
Heh, meid..

Joon kohvi edasi.
Niipalju siis kiirreageerimise plaanist… arenguruumi on kõvasti.

Kindel plaan metsa matkama minna sai juba eile tehtud, sest korralik lumesadu muutis ju looduse imeliseks. Läheb aega, kuni saame kogu kamba nii erksaks, et kõik on valmis metsa minema.
Loomulikult võtame nüüd suuna hoopis Viitna matkarajale.

Parklas on mitu autot, üks neist tuttav.

Lumega lustimine võtab aega, lõpuks jõuame järve äärde.
Leiame eest kaks otsijat, kes väidavad, et pole leidnud peale pikka otsimist. Tõemeeli arvan, et nad teevad nalja. Selgub, et ei teegi. Saame otsingutest kiire ülevaate.
Esimene otsija loobub, tema on selleks ajaks juba piisavalt kaua siin sumbanud ja poleerinud.
Käime kõik sissetallatud rajad veelkord läbi, Raivo geps näitab 1m, sealt ei leia midagi. Kuigi eeldame, et nii kogenud gepeituri koordinaat on täpne ja atribuut “available in winter” peaks võimaldama isegi tänase värske lumekihiga leida, pühime edutult veel hulga kände ja mahakukkunud puid vähemalt kümne meetri raadiuses läbi.
Kindad ja saapad saavad märjaks. Teine otsija loobub. Meie teeme veel mõneminutilise vaatluse ja loobume, sest see pole enam mõnus. Tulime ju ikkagi eelkõige loodust nautima ja jalutama.

Jätkasime toredat jalutuskäiku. Mets on ilus. Lumerohkus teeb olemise muinasjutuliseks.
Teeme põike jõeni, käime üle rippsilla, kus kohtume taas Raivo perega, pärast väikest jutuajamist jätkame matka.

Lustime lumega, kapuutsid ja kraevahe on lund täis. Okstel rippuv ja maad kattev kohev kriitvalge ökoplombiir ahvatleb seda pidevalt maitsma. Maitsebki hästi. Kõigile;).

Meil on väga toredad tunnid tuttavatel radadel. Mitteleid ei morjendanud tegelikult üldse, hea meelega tuleme jälle. Ainult vanaema oli veidi mures, miks me küll ei leidnud. Lohutasime teda, et toome ta siia uuesti otsima:)

Aitäh!

26 detsember 2020 ei leidnud Raivo [raivo]

Kaaslased läksid jõe äärde, mina jäin aaret otsima. Null juhatas mülkasse. Ei leidnud sealt ega lähedalt viisakatest kohtadest. Küll kunagi leiab, käin siin sageli.