Mudaaugu looniit

Mudaaugu väikene aarete seeria tutvustab teile Keila-Mudaaugu loodusõpperaja osasid punkte. Mõned infotahvlid on loodusest juba kadunud, mõne juures aga olemas varasemast aare, niiet täielikult tervet rada see seeria ei kata. Soovitan võtta aega ja läbida teekond jala.

Looniit, loopealne, aru ja alvar on erinevad nimetused niidule, mis asub paesel aluspinnal ja õhukesel lubjarikkal, sageli ka kivisel mullal. Looniite on traditsiooniliselt kasutatud lammaste, vahel ka hobuste ja lehmade karjatamiseks. Rohttaimestik on siin üsna kidur, kuid seda liigirikkam. Siin kasvab muuhulgas palju käpalisi ning muid haruldasi õistaimi, samuti samblaid ja samblikke. Kuna loopealse mullakiht on õhuke, kuivab sellel rohurinne suviti üsna sageli ning välja hakkab paistma rohekaspruun paekihti kattev samblakiht - lood-jõhvsammal Ditrichum flexicaule, looehmik, paenutakas. Looniit on rikas ka haruldaste putukate poolest. Loopealsetel sagedamini esinev põõsas on kadakas, kuid seal leidub ka muid puittaimi (sarapuu Corylus avellana, pihlakas, türnpuu, kibuvits jt). Karjatamise lõppedes on looniidu kinnikasvamine suhteliselt aeglane, kuid ajapikku tihenevad kadastikud või võtab võimust noor männik. Kohati võivad loopealsed võsastuda ka pihlaka, saare, sarapuu jt läheduses kasvanud puu- ja põõsaliikidega. Rohttaimestikus hakkavad domineerima kõrrelised ning aasta-aastalt lisanduv kulu lämmatab madalamad õistaimed. Korralikult hooldatud ja piisava koormusega karjatatud loopealsed on muutunud Eestis väga haruldaseks.

Aare on peidetud 2020. aasta detsembriseeria 5. detsembri aardena.