Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur 6ie91, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
Kooli ajal sai siin palju suusatatud. Minu lemmikrada oli 3 km klassikat. Selle lähedal ongi aare. Lume puudumisel saab joosta, jalutada ja rattaga sõita.
Koordinaat on parklas. Parklas on raja plaanid ja info. Aare on 59.abcdef ja 26 gh.ijk
a-mitme kilomeetri ring on esimesel plaanil?
b-valgustatud ring on 2,b km pikk
c-suurim üksik tõus
d-terviseradade nime tähtede arv
ef-kõrguste vahe
g-infoteksti viimase lõigu esimene number
h-infoteksti viimase lõigu viimane arv
i-1900 mitmekümnendatel aastatel sai see suusatajate lemmikpaigaks?
j-mitu korda on infotekstis number 7?
k-mitme aktivisti eestvedamisel valgustatud suusarada ehitati?
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_raske (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9336V
Logiteadete statistika:
59 (93,7%)
4
3
1
0
0
0
Kokku: 67
Talvel siinkandis olles käisin ka parklast läbi ja pildistasin kogu pakutava info endale telefoni. Kodus sai see siis läbi töötatud ja jäigi täpike aega ootama, mil suusatajad on oma varustuse taas kokku pakkinud ja saab segamatult siin radadel patseerida. Täna kohapeal panin koera taas puu külge kinni ja kuna seekord meenus, et tavaliselt panen ta aardele ülilähedale ootama, siis otsisin kõigepealt tema ümbruse läbi. Ei miskit, hmm, kummaline. Siis tuiasin ikka jupi aega nõutult ringi ja pöördusin siis oma kutsa juurde tagasi ning vaatasin uuesti seal ringi. Aga no muidugi, ikkagi olin ta aarde asukoha vahetusse lähedusse pannud, nii pool meetrikest ehk. Sellega siis sai taas kinnitust juba teada fakt, et kõigepealt otsi ikka väga põhjalikult läbi koht, kuhu koera rihma kinnitasid ja kui ikka tõepoolest pole, siis vaata mujalt. Tänud peitjale siia radadele juhatamast ja aaret peitmast.
Mitu korda oleme varasemalt käinud siin infostendi lugemas ja koordinaate kokku arvutamas. Täna oli õnn meie poolel ja numbrid tundusid klappivat. Aarde arvatavas asukohas oli siiski tükk aega otsimist, hakkasime juba tühjade kätega ära minema, aga otsustasime siiski viimast korda proovida. Siis jäigi midagi kahtlast silma, mis välja tõmmates osutus aardeks. Täname peitjat!
Suusatajaid enam metsa all ei ole, aga rada on endiselt jääs ja libe. Lõpust leidsin kõigepealt konteineri kinnituse, peane mõningast otsimist tuli topsik ka välja. Tänan.
Pimedus, külm ja tihe lumesadu ei olnud üldse kutsuvad. Veeresime kohale, tegime paar pilti ja pugesime autosse lahendama. Kui lahendus käes, siis sumpasime lõppu ja kaevasime aarde välja. Raske ei olnud, aga praegustes tingimustes päris lihtsaks ka ei nimetaks. Aitäh!
Täna siis Rakvere päev, linn sai aardeid otsides risti ja põiki läbi jalutatud. Rakvere on väga muutunud, linn on kaunis ja puhas, seal on palju vaadata ja uudistada.
Parklas pusisin natuke mõistatuse kallal ning siis olidki peiduka koordinaadid käes, aarde leidsin kiirelt.
Aitäh aadremeistrile siia kutsumast!
Suusatajaid siin täna eriti ei paistnud, küll aga nägime palju maastikurattureid, kellel olid täna Eesti meistrikad. Õnneks päris aarde kõrvalt nad mööda ei sõitnud, nii et saime rahulikult logida. Aitäh peitjale!
Päeval ei hakanud käruga siia tulema, tulin aga hiljem kandekotiga. Veidi jalutamist ja saingi nime kirja panna. Aitäh!
Koht sai välja arvutatud juba varem, aga siis oli külm ja pime. Täna käisime logimas.
Sõbrad õpetasid lugema. Ise püüdsin arvutada. Ikka tuleb nende koordinaatidega mängida. Found it: 14.Jul.2022 18:25 Cross country. Kork. (ma tulen siia tagasi).
Lõpuks olime koduteel ja siit metsast haarasin ka peotäie sinililli kaasa. Tänud aarde eest
Puhkasin jalga ja otsisin infot. Sain selle tünga ka ikka ära, aga õnneks oli see viga ilmselge. Lõpus näitas mul koordinaat pisut mööda ja seega sain põhjalikult logisid lugeda ja natuke tiirutada. Üks hetk siiski jäi tops ikka silma. Aitäh!
Leitud. Koordinaadiga sai algul puusse pandud. Tekkis ka kahtlus, kas aare mitte veidi oma asukohta pole muutnud?
Kelgumägi oli täiesti tühi. Kahetsusväärne, sest oleks veel saanud mõnusaid liuge lasta. Kahjuks polnud endal kelku kaasas. Suusarada näis ja oli samuti inimtühi. Lugesime kaardi risti-põiki läbi ja käisime jalalohinal (noh, et veidi suusatamise tunnet oleks ja libe oli ju ka....) lõpus ära. Aitäh!
Ühe tünga ikka saime. :) Sumpasime põlvini lumes kohale, kuid õnneks on aare lumega ikka leitav. Aitäh!
Esimene lumevaip, aga suusatamiseks siiski vähevõitu. Ootamatult selgelt lahenenud mõistatus ja seejärel väike tiir murdmaastikul. Pimedusest hoolimata tuli leid kiirelt. Aitüma!
Ootamatult tuli Mõdriku sotsiaaltöö tudengite loengu asemel esineda hoopis Kuldaja Rock 'n Rolli konverentsil Rakvere linnvalitsuse valges saalis. Tehtud-tehtud. Pärast seda oli plaan jääda veel paariks päevaks Virumaadele ja tegeleda unustuse hõlma vajunud (endise) hobiga ;-P Alustasime siit oma lühikest tuuri enne Rohuaias ööbimist.
Selgus, et kõik vastused saame nullist kätte. Üleliia kindel tulemuses polnud - geokontroll ei teeks üldse halba - aga nii palju enesekindlust on meis tihtipeale, et tasub kohale minna. Kohapeal selgus, et miski justkui pidi siin rippuma, aga see kompunn oli küll tühi. Juba mõtlesin, et küsin viimase leidja käest aru, kas asi õige. Siis aga lugesin Reino logist välja, et aare ikka kodus. Ja nii oligi. Ühelt poolt ülimalt vanakooli peidik, teisalt ilmselt rippumas olekski liialt avalik ehk. Igatahes aitäh meid siia kutsumast! Oli tore natukenegi liigutada. Tops ka kombes, aga peidiku võiks peitja siiski üle vaadata ja taastada algse seisu, kui sobib.
Alguses sai läbi autoakna küsimustele vastuseid otsima hakatud, siis tundus, et millegi nägemiseks tuleks ikka nina vastu infotahvlit suruda ja lõpetuseks sai ikka üks pähkel ka leitud. Täitsa mõnus numbrite taga ajamine oli. Kui loogiline koht kaardilt vastu vaatas ajasime kargud alla ja läksime otsisime karbi üles. Aitäh.
Algul oli probleeme infotahvli textist arusaamisega. Aga siis lugesin ja lugesin kuni jäi miskit silma ja sain õige kordinaadi. Tänan
Eelemisel korral sai infotahvel vihmas üle vaadatud. Et Rakverest tihedalt läbi sõidab, sai arvutused kodutööks. Osad numbrid sai juba enne leitud/tuletatud, mõned tahtsid ikka kohapeal infotahvli uurimist. Täna oli ilus ilm ja suundusime kambaga radadele. Nentisime, et sääsed on välja ilmunud. Kohapeal tundus, et ilmne peidupaik on tühi ja aardetops kellegi pesas. Aga ei, lähemal uurimisel oli tops "kodus". Tänud peitjale!
Mõistatuse oli oli lihtne ja loogiline ning lõppu juhatas valgustatud suusarada.
Talvel sai seda lahendamas käidud, terve info tahvel oli korraliku jää all. Sai ilusti puhtaks kraabitud, kusjuures tänaseni oli jääst puhas :D Kuna lõpus muidugi 100% kindel polnud sai ikkagi otsima mindud ja peagi oli siiski ka aare käes, jeee. Aitäh :)
Oi läks aega. Tiia andis sisestamiseks vales formaadis numbrid ja nii me kuskil metsa all tuustisime. Läksime tagasi infotahvli juurde ja saime veast aru. Samas selgus ka H tähe väärtus. Aitäh.
Eks isegi sai kooliajal kõik suusavõistlused ja maratonid läbi käidud. Siis tekkis paarikümneaastane paus. Nüüd aga suusatame pigem oma lõbuks ja võistlustel ei käi :)
Tänud aarde eest!
Suured tänud taaskord suusatama kutsumast. Kahjuks jäid küll suusad Tallinna, seega tuli kasutada seekord sammustiili. Polegi aru saanud, miks kooliajal see suusatamine nii korda läks. Kundas sai küll kortermaja ukse ees suusad alla panna ja uisutada siis nendega metsavahele. Hooajal sai nii ligi 1000km läbitud ja maratonegi oli umbes viis ühe talve kohta. Vist oligi kõige nauditavam see hetk kui suusaringilt tagasi koju jõudsid või see kui maratonil finišiliin läbitud sai. Endorfiinide torm kehas kestis ikka paar tundi. Huvitav, miks küll praegu nii suurt sõltuvust selle tunde vastu pole?
Suuski-kelke meil polnud, kuid jalutada sai ikka. Andmete kogumine läks lihtsalt. Kuna parkla oli tühi, siis õnnestus valida peatuskoht selliselt, et enamus ülesandeid sai lahendada auto aknast välja vaadates. Kui koordinaadid käes, tundus üks number väga kahtlane. Viskasime pilgu logidele ja saime teada, et teistel sama mure. Panime siis numbrid endale sobivaks ja astusime metsa alla. Esimese hooga tormasime õigest kohast mööda ja asusime uudistama ühte teist sarnast objekti. Kui geps oli rahunenud, siis leidsime ka õige paiga ja seal vaatas aardetops meile juba eemalt vastu. Tundub, et lisaks geopeituritele meeldib see ka närilistele, sest kork on juba näritud ja tops oli ka sellises asendi, kuhu üks hoolas geopeitur seda ei jätaks. Panime tagasi natuke rohkem peitu.
Aitäh!
Täna ei olnud mul siin sugugi mitte esimene kord. Vaid teine. Viimati sattusin omadega mingit maanteeäärset rebaseurgu surkima, mis ei paistnud just kuigivõrd mõistlik mikropeidukoht. Eks ta tähelepanematuse viga oli ning seekord märkisin andmeid tabelisse topelthoolega, saades tulemusena ühe üpriski olulise muutuja väärtuseks hoopis teise arvu. Soosivad ilmaolud tingisid talvenautlejate keskmisest suuremat kontsentratsiooni, kuid seda põhiliselt vaid ühe konkreetse koha peal. Aarde juures toimetasin juba rahulikult omaette.
Algul veidi arvutamist, siis ühe näitaja endale sobivamaks muutmine ning seejärel siis ilma suusaradasin nulli tampimine. Õnneks olid mõningad jäljed ees, muidu poleks ma tulemuses kuigi kindel olnud. Mõne minutise uurimise järel jäi ka totsik silma. Tänud!
Peale koolituspäeva, mis oli toimunud peale pikka pikka pausi ja ootamatult väsitavaks osutunud, sai mõnuga jalutada. Muidugi nii, et suusatajaid ei segaks. Aitäh aarde eest! Leitud!
Mahutasime enda auto juba niigi pungil parklasse ja kogusime info kokku. Saime vastuseks aga errori. Mudisime numbreid ühte ja teistpidi. Lõpuks saime siiski loa logima minna. Kelgumägi oli paksult lustivaid lapsi täis. Manvööverdasime ennast nende vahelt läbi.
Parklas oli autosid väga palju. Lapsed möllasid kelgumäel ja täiskasvanud nautisid suusaradadel sõitmist. Meie võtsime ette infotahvli läbitöötamise. Saime nagu arvud kätte aga koordinaat näitab hulga kilomeetreid Rakverest ida poole. Ei jäänud me sellega rahule. Modifitseerisime H vastust endale sobivamaks ja saime koordinaadi siia samadele radadele. Kahtluseuss oli siiski sees, et kui me ühe numbri tuimalt ümber muutsime, et kas siis ei või olla, et ka midagi muud võib hoopis teisiti olla? Otsustasime ikkagi riskida. Võitlesime libeduse ja järsakuga, kuid jõudsime kaardile märgitud koordinaadile. Nullis olevad otsimisjäljed andsid oletada, et koht võiks õige olla. Maire tegi head tööd ja kookis aarde välja. Aitäh karbi eest!
EDIT: Aitäh Raivo! Saime hea selgituse miks H väärtus just nii on ja mitte naa.
Numbrid jooksid kenasti koordinaadiks kokku, H-d me läbi ei hammustanud, kuid kuna väga palju valikuid polnud, siis oli selge, kuhu tuleb minna. Aitäh aarde eest!
Kuidas H küsimusel küll selline väärtus on, sellest me ei saanud kohe kuidagi aru, aga kui asendasime selle loogisemaga, siis antud koordinaatidel leidsime aarde üles. Esimest korda näen, et vaba- ja klassikatehnikal on eraldi suusarajad loodud. Tavaliselt on üks rada ja jäljed kõrvuti. Kahjuks suusatama pole palju aastaid jõudnud, aga isu tekkis küll.
Kui meie murdmaale sattusime, käis siin vilgas tegevus. Kes suusatas, kes kelgutas. Meie siis tegelesime oma tegevustega: lugesime, kirjutasime, arvutasime, jalutasime ja logisime. Aitäh.
Lõpuks ometi lumega talv. Seda hetke tuleb ju ära kasutada, kuni saab suusatada. Valgustatud rajad, heas korras suusarajad, õhtul polnud siin ka väga palju sportlasi, kellele oleks olnud hirm jalgu jääda, nii saime neid radasin mõnuga nautida. Vahepeal tegime põike ka võssa, ski-in aardeni, otsida polnud midagi, tops vedeles lihtsalt maas keset mahatallatud lumeplatsi. Kindlasti ei jätnud logiraamatus kirjas olnud viimased logijad seda nii, pigem äratasid kahtlust neljakäpalise jäljed, kes seal toimetanud oli. Panin peitu, kas õigesse kohta, ei tea, ega seal häid kohti rohkem polnud. Aare oli nagu oli, aga suusarada oli mõnus, saime kirja poolteist tundi mõnusat suuskamist. Aitäh.
Viimane logi andis lootust ja tulime uudistama. Lõpu asukoht sai kiirelt välja raalitud ning sammud suusaraja serva mööda sinna poole seatud. Suuskade igatsus tuli seda rada nähes peale.. kahju, et need koju olid jäänud. Kohapeal arvatavas peidikus oli aare kenasti ootamas ja sai nimede võrra rikkamaks. Tagasi auto juurde jõudsime just siis, kui valgustus välja lülitati, nii et ka ajastus klappis kenasti. Tänan.
Sai lastega jälle üks kelgusõit tehtud ning aare ka leitud. Algul tundus tõesti, et aare on kadunud, aga järsku leidsin aarde maas vedelemas. Asetasime aarde siis arvatavasse peidukasse tagasi.
Päeva lõpuks sai ka natuke maad murtud. Tegime vajalikud arvutused ja jalutasime lõpu poole. Õnneks kelgutavad mugud ei seganud meid ja vastupidi. Aitäh peitjale.
Selle aarde sain pooldenisti juba kodus lahendatud. Ülejäänud pool tuli siiski infotahvlilt kohapeal hankida. Kuna lumi oli täna just maha sadanud, oli õhtulgi veel lapsi kelgutamas ja talvemõnusid nautimas. Meid nad ei seganud. Seadsime sammud aarde poole. Panime nimed kirja. Aitäh peitjale!
Tahvli lugemisega läks üldjoontes kenasti, ainult et ühest numbrist ei saa siiani aru, kuidas selle sealt tahvlilt välja lugema peaks. Õnneks ei olnud just liiga vajalik number ja nii sai ilma selletagi kenasti hakkama. Tänud aarde eest!
Ehkki väljas oli juba pime ja ma väsinud, ei raatsinud loobuda mõnusa kambaga otsimast. Ja tulidki vastused ludinal. Niikaua kui Henriko pükse vahetas kuivemate vastu, olid meil numbrid koos. Aga kuna Geokontroll puudub, siis oli kõhe metsa minna. Läksime ikkagi luurele ja ma vaevalt sain telefoni navigeeritud 10 meetri peale, kui aare ninna kargas. Hõiskasin rõõmust kõvasti.
Tagasi autosse juba rõõmsal sammul. Aitäh, tore aare on!
Lugesime infotahvlit ja kogusime andmeid ja läksime autosse koordiaati paika panema. Ühte numbrit ainult pidime üle täpsustama ja võisimegi aarde poole suunduda. Kuna pikk geopäev oli seljataga, siis selline lühike matkake enne pikka kojusõitu kulus ära küll. Aitäh.
Kui meie parklasse jõudsime,siis ühed uurisid infotahvlit.Kuna meil oli kodus juba lahendatud siis suundusime kohe lõppu.Tagasi tulles nägime ,et ka enne infotahvli juures olnud suunduvad aarde juurde.Aitäh!
Küsimused, milledele kohalikud peast vastuseid võtavad, valmistasid meile suuremat peavalu kui arvata oskaks. Arvude ja numbritega ei saanud kuidagi lainele. Õnneks aitas geokontroll hädast välja. Aitähh talle.
Parklas kontrollisin eelteadmised üle, olid küll päris õiged. Jalutasime siis väikese ringiga kohale. Uuele sõbrale oli see esimene geopeituse aare, kusjuures täitsa ise leidis. Tänud aarde eest!
Ja oligi täpselt nii nagu Maris rääkis. Täiesti plaaniväline täpike täna. Tänud!
Esimese hooga peale vaadates tundus, et kirjeldus on mingi jube raske loendamine ja jätsime aarde esialgu ootelisti. Aga kui siis Mari määras meile kohtumiskohaks nulli ja käskis enda saabumise ajaks mõistatus ära lahendada, tuli hakata vaatama :D. Polnud nii raske ta tegelikult midagi ja juba vähem kui pool tundi peale starti võisimegi kõik koos logima jalutada. Mõnus koht, aitäh peitjale aarde ja Marile otsimautsitamise eest :).
Kodus sain enam-vähem numbrid paika, kohapeal ühte täpsustasin. Seesamune eksitav number, see sai kodus omatahtsi sisestatud, kohapeal ei muutnud. Natuke jalutamist ja leitud. Pikka iga. Tänud peitjale.
Mõistatuse lahendasin kohe aarde avaldumisel kodus. Lootsin et lõpp on ka radadega seotud aga oli vist täiesti suvaline koht, vähemalt täna pimedas. Aitäh!
See oli küll tore üllatus. Märkasin aaret eile õhtul, kuigi teavitus oli saabunud juba hommikupoolikul. Kripeldas küll, aga külma märga pimedasse linnavõssa ei tõmmanud. Pealegi arvasin, et FTF on juba tehtud. Hommikul asusin asja kallale. Armastan ise väga seal suusatamas käia. Ka mulle meeldib klassikaring, õnneks võib teda vabastiilis ka sõita. Parkla oli üllatus. Suusatamas olen käinud sadu kordi, aga kunagi pole ma seal parkinud. Tavaliselt seisan Kunderi tänava kõrval või ülemises parklas. Ah et siin on siis ka selline plats. Pole ime, et ma teda varem märganud pole, suusarada läheb eemalt ja orienteerumisrajad on ka muud kaudu kulgenud. Võtsin asja rahulikult, niikuinii on teistel kohalikel juba leitud. Täitsa tore oli lugeda. Üleval minu meelest piirdub info radade plaanidega, nüüd sain jupp maad rohkem linna ajaloost teada. Aitäh selle eest! Paaris kohas kahtlesin, kas mõtlen õiget asja, aga saadud koordinaadid viisid (pärast mõningast metsa all ringi hüppamist) õigesse kohta välja. Logiraamatus polnud veel kedagi sisse kantud, nii et üks FTF üle hulga aja! Yess! Aitäh aarde eest! Mulle meeldis! Pikka iga aardele!