Viljandi ringtee 2

Neid kuusekesi olen korra varem imetlemas käinud. Tulutult. Nüüd on ümbrus tundmatuseni muutunud, võsa läinud ja vihjeobjektid uhkes üksinduses ilutsevad siin. Igatahes tuulasin mis ma tuulasin, ei näinud essugi. Kuna väljas oli juba kaunikesti hämar, siis lasin taskulambi valgust ka okste vahele, et äkki kuskilt midagi helgib vastu. Eip, asjatu lootus. Igatahes jäi nii nagu ennegi oli, sinine jäi siniseks ja asi ants. Eks tuleb nii kaua käia, kuni nägijaks saan, pimedate värk, muudkui aga kordame.

EI saanud nägijaks kahjuks.

Ei leidnud. Andsin alla. Ega nüüd lõputult ka üht kuuske passida saa, kui neid on veel ees ootamas küll ja veel. Aitäh!

Jalgrattaga Viljandis. Kaua ei otsinud, järgmised aarded ootasid.

Ei õnnestunud leida

Seekord jäi leidmata, kuid leidsime sellise tegelase. Aaret püüame järgmine kord uuesti leida. Merly & Mart

Ka see aare jääb paremat aega ja teravamat silma ootama.

Kuna päike oli looja läinud ja pikk rivi veel ees (siiski alles teine 22-sest seeriast ju), siis otsustasime siin pilli mitte lõhki ajada ja leidmata ta jäi.

Optimismist jäi seekord aarde logimiseks väheseks. Kuna päike oli juba üsna loojunud, jalutasin edasi järgmise aarde juurde.

no lihtsalt ei hakka mõistus peale. Ikka kaua otsisime, kuid seekord tulemuseta. Ehk järgmine kord veab rohkem.

Selle aarde ja mitteleiuga algas ja lõppes meie ring ümber Viljandi. Tuuseldatud on neid kuuski kõvasti. Aitöh.

Tiirutasin ümber kuusepuu aga seekord midagi silma ei jäänud. Eks millalgi on taas siiakanti asja

Siin ajas Margus ka end autost välja ja tuli samuti aaret otsima. Mul aga mingit motti enam polnud ja laulsin vähemalt iga kuuse juures mitu korda üht ja sama vinguviiulilaulu. Mis kõlas umbes nii: "Lähme ära, varbad külmetavad, ei taha enam neid kuuski näha, enam ei suuda täna seda mängu mängida." No lihtsalt nii küllalt sai sellest autost õue, õuest autosse siiberdamisest ja pidevast temperatuuri vahetusest. Siin maantee ääres praegu küll kohe üldse lahe polnud. Viljandi ringtee 4 aarde juures sai auto suund Tallinna poole pööratud ja kuigi aardeni oli vaid 39 meetrit - tahtsin ma sellest võimalikult kiiresti eemalduda. Vaikselt hakkas hämarduma ja nüüd, kui autonina oli kodu poole pööratud nägin põllu peal vähemalt kümnepealist kitsede seltskonda. See vaatepilt tõstis mu tuju ja kodu lähenes raamatut lugedes kiirelt. Võibolla kunagi tulen uuesti.

Võeh, kuusemikro öösel kell 3 kui tahaks ammu juba magada. Otsisin öö kohta piisavalt pikalt aga jäin leiuta.

Kellegi värsked jäljed olid ees, ka vihjeobjekt(id) olid natuke puhtamaks raputatud. Kahjuks jäi otsimine liiga hämara peale ja kui taskulamp viimaks tühjaks sai, oli aeg alla anda. Järgmine auto tiirutas ka kahtlaselt samas kohas ümber pöörata. Oli see nüüd kuusevarastehirmus maaomanik või järgine otsija, mine võta kinni.

Otsimisjälgi oli palju, kutsusin kohe Liisi ka otsima, üksi pole siin midagi teha. Mõnda aega sai tuustitud, aga lõpuks lõime käega ning olime juba kogu seeriale käega löömas, aga hakkas silma, et mõni aare on ka liiklusmärgi küljes ning otsustasime neid proovida.

Kuna päeval sai Marist õhutatud Viljandi ringtee 1-t otsima, siis ma ise ei saanud ju halvem olla. Veensin ennast üsna tükk aega siin peatust tegema, aga peatus sai tehtud. Ka seekord mul paremini ei läinud. Lahkusin tilkuva ja kümetavana. Ausalt, tulen järgmine kord tagasi alles siis kui õues on valge ja vihma ei saja.

Otsisin veidi kuid ööpimeduses seekord silma ei jäänud. Mõni teine kord tagasi.