A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

28 jaanuar 2017 ei leidnud   [tunk]

Laaksaare sadamasse laekusin parasjagu päevavalguse ajaks. Jäätee oli avatud kergliiklusvahenditele nagu mootorkelgud, soome kelgud jms, sõiduautodele veel mitte. Sellega olin muidugi kursis, ja kuna ma kõlbulikku liikumisvahendit ei oma, siis planeerisingi jalgsimatka. Samuti teadsin, et aarde leidmise lootus on pea olematu, aga eks tegelikult tulingi ju rohkem sellepärast, et seni polnud veel kunagi Piirissaarele jalga tõstnud, nüüd hea võimalus koht üle vaadata. Silt sadamas nõudis jääteele mineku fikseerimist piirivalves. Helistasin siis toodud telefoninumbrile ning andsin teada Piirissaarele suundumisest. Vastu esitati küsimus: "Ok, mis on kelgu number?" - "Ei ma lähen jala." Vaikus. Veel natuke vaikust. Lõpuks: "Ei kui jala minna, siis pole registreerida vaja." No selge, olgu siis pealegi.

Järvejääle saades jõudis suht kohe kohale, et tuleb raskem minemine, ikka üks samm edasi ja kaks tagasi. Kõige tõhusam meetod edasi liikumiseks oli pingviini moel - kogu kere raskus kallutatud toetavale jalale ning tavalisest pisut rohkem ettepoole. Niimoodi ma seal kakerdasin 4 km tunnis :o) Paksu udu tõttu oli nähtavus piiratud 50-100 meetriga. Pealpool tahke vee pinda polnud näha muud kui jäätee piirtähiseks paigutatud männioksad ning üksikud kalamehed siin-seal. Aga mustrid, mida lumevaba jääkihi sees nägin, mõjusid ebamaiselt müstilisena. Fotod ei anna kõike edasi, sest tegelikult oli kogu see ilu ju kolmedimensionaalne.

Aeg läks, mina läksin, möödusin jäässe püstitatud kilomeetripostidest: 1 ... 2 ... 3 ... maad polnud kuskil suunas näha. Kolmanda posti juures vaatasin vahelduseks tähise teisele poolele ka, seal seisis 5. See üllatas, sest kodus kaardile pilku visates päris 8 km üks ots küll ei tundunud. Kohapeal googeldades tuli välja, et jäätee läheb esiteks saare tagumisse kaugemasse otsa ja teiseks mitte päris sirgjooneliselt, vaid kaarega. Väike kalkulatsioon näitas, et lõviosa päeva valgest ajast läheb mul ilmselt Piirissaare retke peale ära. Selle vastu polnud mul loomulikult absoluutselt mitte midagi. Juba esimese poole tunniga veendusin, et matkatossud polnud kõige õigem valik, sest küllalt laiadel lõikudel oli jää peal arvestatav kogus vett ka. Kulunud gore-tex kaotas oma funktsiooni kuskil neljanda kilomeetri peal, siis oli juba savi ja polnud tarvis enam "lompe" vältida. Pidin lihtsalt piisavalt liigutama, et märjad varbad liiga maha ei jahtuks. Korra tuli ka ületada üsna arvestatav lõhe, mis tagasiteel veelgi laiemaks rebenenud oli. Siis sügavas lahtises vees hulpivalt jääpangalt korralikku tõukepinda ei saanudki ning olin sunnitud mitusada meetrit ringi minema, et kindlam ületuskoht leida. Teise taolise lõhe juurde olid teemeistrid juba silla toimetanud.

Lõpuks saarel, võisin ometi kord "jäälihased" pingest vabaks lasta ning vähemalt mõnes kohas inimese moodi astuda. Kohalikus eluolus torkasid silma suhteliselt peenikesest võsamaterjalist koosnevad soliidsed puuvirnad - selge, keskküte puudub :P Elekter seevastu oli täitsa olemas, isegi automaatne kütusetankla. Enne haldusreformi, veel eelmisel aastal, oli Piirissaare täiesti omaette vald. Elu käib, paistab, et päris paljudes majades aastaringselt. Nii mõnigi kohalik tegutses vaikselt oma toimetustega, inimestega lähemat kontakti ei tekkinud, ega ma otsinud ka.

Mis aardesse puutub, siis seal mässasin pool tundi maa külge kinni külmunud telliseid paigast toksides ning kahtlusalusest piirkonnast videoklippe salvestades. Aga jah, kui taastatud normaalsuuruses aare pidi asuma koordinaatidel ning vastama vihjele, siis suure tõenäosusega on see ikkagi minema viidud. Taastasin nullis endise olukorra ja jätkasin oma ekskursiooni. Saare külastus ise oligi ju põhieesmärk, täidetud sajaprotsendiliselt. Ja kui nüüd keegi lahke varemleidnu juhtumisi otsustab aarde taastada, siis lähen meelsasti uuesti!

21 august 2016 ei leidnud Karin, Laura, Teet [teet]

Sai paadiga Tartust Piirissaare päevale tuldud ning ühtlasi ka proovitud aaret leida. Ei leidnud.

27 juuli 2016 ei leidnud Paul, Ott, Piret ja Olavi [uulaf]

Tundub, et aare on jalutama läinud ja pole koju tagasi tulnud...
Aga jalutuskäik nagu maailma lõpus oli üsna tore:)

13 veebruar 2010 ei leidnud Priit [triip]
Proovisin nii ja naa aga koordinaadid tundusid olevat keset surnuaeda. Aias sees lume peal ei olnud mitte ühtegi jälge... minu arust ei ole tarvis suvalistel tüüpidel sellises kohas ringi luusida ja lund kraapida. Minul jäi (tõenäoliselt jääb ka edaspidi) see aare leidmata. Tekkis selline ketserlik mõte, et miks mitte peita aare veidi eemal olevasse vaatetorni, näiteks Vaatleja stiilis. Aare asuks "normaalses" kohas ja täidaks oma eesmärki tutvustada Piirissaart.

19 juuni 2009 ei leidnud Airi & Hanno [hanno5000]
Muidu väga huvitav saar, aga miks see aare just kõige võsasema ja prügisema koha peale tuli peita ei saanud aru... Peale tulutut otsimist ja kõnesid Paavole ja Ermole saime kinnitust, et seda saare ainukest aaret seal, kus nemad selle leidsid, enam pole.... polnud ka prügikastis ja lähiümbruses...

19 juuni 2009 ei leidnud Hanno ja Airi [airce]
7:15 algas sõit üle vee Piirissaarele. Umbes 45 minutit hiljem olime juba teises dimensioonis. Esmapilk aarde peidiku poole tingis selle, et otsustasime selle otsingud hilisema aja peale lükata. Aega saarega tutvumiseks oli meil ei rohkem ega vähem, kui üheksa tundi :) Selle ajaga käisime kogu saare risti ja põiki läbi - nii palju, kui seal seda käimise võimalust üldse oli. Tutvusime kõikide võimalike kohalike vaatamisväärustega ning tundsime end suurelt kõikuva temperatuuriga nii hästi, kui võimalik. Veendusime oma silmadega ka selles, et sild mida vaatasin maaameti kaardilt on ammu hävinenud, ning teisele poole kanalit võimalik jõuda ainult lennates, ujudes või ujuk vahendit kasutades. Väga eriline saar, kus tundub aeg ja ruum teisena, kui mandril.
Enne saarelt lahkumist otsustasime aardesse ka logi kirjutada aga ei leidnud seda ei hea ega kurjaga, kuigi jälgi oli seal piisavalt juba enne meid. Leidsin oletavast peidikust vaid palju taarat. Putka taga olevat prügikotti sorteerima ei hakanud ning kogu see asi seal minus vaimustust esile ei toonud. Prügi kaasa tassima ei hakanud, enda oma ei lisanud.