Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 5.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
EST ehk Emajõe Suursoo Trail/Tripp/Teekond või kes kuidas ise soovib seda väikest (vee)matka nimetada.
Hulk NKT topse läksid taaskasutusse ning piirkonna eripärast tulenevalt sai sisse poetatud ka veekindlad logiraamatud.
Kui soov teha nt EST 1 kuni EST 15 ühe jutiga läbi, siis olenevalt aastaajast ja ilmastikuoludest võib vaja minna (motoriseeritud) vee- või õhusõidukit, väiksema ambitsiooni korral saab ka lühemaid, kuid kindlasti meeldejäävaid jalgsi-, ujumis- või suusamatkasid planeerida. Siiski on mõned topsid ka mõistlikuma jalutuskäigu kaugusel. Ehk et igaüks saab endale meelepärast ja jõukohast aardetuuri korraldada.
Kuna jalutajaid (vähem) ja kalastajaid (rohkem) nendele kallastele ja vetele (eriti kalapüügi kõrghooajal) jätkub, siis peidukohtadeks on küll loogilised objektid, kuid topsid ei ole tingimata koheselt silmaga sedastatavad.
Koordinaadid said võetud Maa-ameti kaardilt ja kui tundub, et mõnda koordinaati võiks täpsemaks timmida, siis võib lahkesti logis sobivamate koordinaatide märkimise kaudu sellest teada anda.
Enne Peipsiveere kaitsealale minemist on rangelt soovitatav tutvuda võimalike piirangutega kalastamisel ja ka liiklemisel: kaitse-eeskiri
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC93DN9
Logiteadete statistika:
41 (100,0%)
0
3
0
0
0
0
Kokku: 44
Aarde otsimise ja leidmise põhjustas üritus nimega Taliteed Emajõe-Suursoos, mille lõppakordiks oli Mick Pedaja jt esinemine Kantsi kõrtsi matakaraja tornis. Päeval oli ka justkui mingi matka üritus, aga vaatasin omal käel ringi. Sõber oli juhtumisi siia kanti matkale tulnud ja kui ühendust võtsin, sitsis juba Koosa lõkkekohas. Otsustasin külla minna. Matkaraja laudtee kirdenurk kattub vana talitee sihiga, kus siis eelmainitud ürituse tõttu olid jäljed osaliselt sisse trambitut, küll kuni vanajõe loogani ehk EST1. Sealt alates oli vana talitee rohkem selline aimatav, kohati justkui kraav, aga jää oli nii ja naa saapaga käimiseks, seepärast vänderdasin vasakule ja paremale, aga hoidsin siiski suunda, kuna sõber tuli lääne suunast ja mingil hetkel pidin tema jäljed nagunii leidma. Varsti olidki räätsa jäljed risti eest ja neid mööda minnes, kohati kahe käega võsa tõrjudes, jõudsin Koosa jõeni. Jääproov oli tehtud ehk matkanoaga kannatas augu sisse raiuda ja piisav kandevõime. Suusatajadki olid mööda jõge vahetult enne kulgenud. Trehvasin sõpra, jõime teed ja sõime küpsist ning siis võtsin suuna tagasi. Rada oli nii hästi valitud, et varem tehtud jäljed olid 50m kaugusel aardest. Tops kukkus loomulikult välja ja otse puu juure alla, suvel oleks see võinud fataalselt lõppeda. Nime sain kirja, aga järgmine külastaja võiks pookstavid üle maalida, sest pastakas töötas veidi villaselt. Kulgesin jälge mööda tagasi ja haarasin lennult ka EST 1, mis ennist tähelepanuta jäi. Koosa lõkkekohast Kantsile oli 3,5 km, mille läbimine koos kahe logimisega võttis aega tund. Õhtul oli tore üritus, kuigi -10 tegi olemise veidi jahedaks. Oli mõnus päev :)
Geps tahtis nagu ühte kohta suunata aga geopeiturlik vaist ikka ütles, et aaret võiks natuke kaugemalt otsida. Nii me üsna õiges kohas randusimegi ja kiirelt otsitav välja ilmus. Kaks esimest leidu olid küll imelihtsalt ja kiirelt tulnud. Aitäh!
See rada meelitas juba ammuilma, aga ikka oli midagi puudu – kas ilm või aeg või sõiduk või kaaslane. Üksi on väga mõnus topsikul käia, aga ma tean, et vee peal on kahekesi mitu korda lihtsam ja vähem sportlik toimetada. Seega kutsusin poja kaasa meelitusega, et tema saab kogu tee paati roolida, kuigi tal ju veel lube pole. Pealegi lubas ilusat ilma ja järgnevad kaks kuud on konverentse täis niikuinii, seega paras aeg kaks päeva virutada ja sohu sõita. Topsik oli umbes 10 meetrit nullist, aga otse paadist kaldale kalpsatavas kohas. Veidi ringi ragistamist ja käes. Kuiv ja korras, ainult tops oli ämblike poolt ümbrise sisse kinni kootud. Aitäh peitjale, tõotab tulla suurepärane rada.
Kuna Romantiline Rannatee on peamiselt läbitud sai romantikat otsitud Eestimaa teisest servast. Kalle käest sai parv renditud ning jõele. Hakkasime siis hoogsalt logimisi tegema parmud vihaselt ihust tükke välja rebimas. Aare korras ning sai meie logigi kirja. Tänud
Koosa jõe kõrged kaldad justkui pankrannikul võtsid meid siin vastu. Lisaks kavalad põhjatud augud pimedas kõrges rohus. Välja valitud objekti juurest leidsime otsitava. Õige natuke jällegi sadas. Tänud peitjale.
Kui on toredad kaaslased ei sega ei külm, tuul, vihm ega pimedus. Nii leidsime lampide valgel Emajõeäärsed EST-id. Aitäh peitjale ja Piretile-Mardile vahva seikluse korraldamise eest.
Kottpimedas oli pisut kõhklusi, kas ja kuidas see kõrvalepõige läbitav on. Õnneks oli kenasti sõidetav. Ja kenasti logitav.
Ümberpöörd ja tagasi ning edasi Venessaare taha.
Tore seiklus.
Aitäh.
Leitud kottpimedas vihmases sügisõhtus. Ka see on variant, kuidas oma teekonda aardeni põnevaks muuta. :) Aitäh aarete eest Eestimaa imelistes paikades!
Järjekorraumbri järgi aare kaks, meile tegelikult viies, mille juures peatuse tegime. Pooled tänased aarded said selle topsiga leitud :).
Hommikul alustasime Mesitare juurest, kus väikese kommunikatsiooni häire tõttu saime hädise aerupaadi, millel oli kõigest 5 hobust taga. Kuid see meid ei heidutanud ja nii me teele asusimegi. Oligi tore rahulikult ümbrust nautida ja Emajõel kihutavaid uhkeid kaatreid kadestada. Meil oli tore päev. Tänan.
Vihjepilt aitas õige koha üles leida ning siis jäi üle vaid sobiv maabumiskoht valida. Boonuseks nägin minust 10m eemal põtra vette minemas, õnneks ta otsustas meist vastassuunas ujuda. Tänud!
Meie viimane aare. Pimedas on paadi juures maapinda tajuda päris kahtlane. Läbi vee ja sopa sai end kuidagi kaldale vedada. reis kestis meil kokkuvõttes 12 tundi. Nüüd saab minna telki üles panema. Tänud
Nüüd juba tuttavat topsikut otsides tuli vaid kiiresti tegutseda, et rünnakule asuvate parmude eest võimalikult kiiresti edasi liikuda.
Suurelt ristmikult keerasime vasakule ja aerutasime uljalt järgmise mõnusa vahemaa kaugusele jääva aardeni.
Tänan peitmast.
Kahepäevase kajaki- ja rabaretke käigus sai kogu ESTi rada läbitud, mille käigus jäi vaid kurikuulus 26 leidmata, vaatamata sellele, et jäime selle kõrvale isegi ööbima. Ilm oli palav ja õhk eriti ei liikunud, aga maa peal oli tõenäoliselt olukord hullem. Paari-kolme aarde koordinaadid olid väga mööda, õnneks varemleidnud olid õiged koordinaadid lisanud.
Aitäh!
Ilmateade lubas kuuma nädalavahetust ja tulime kajakkidega vee peale seda kuumust nautima. Kulgesime rahulikult aardest aardeni, nautisime nii tuulevaikust, vastutuult kui ka vahepeal paadimeeste tekitatud laineid. Veidikene saime sõita ka mööda olematu lainega Peipsit. Kuumust jagus ja vett kulus seetõttu üsna ohtralt. Esimese päeva õhtuks jõudsime telkimiskohta EST26 juures. Päeva jooksul aerutasime kokku ligi 50 km ja teiseks päevaks jäi aerutada 30 km.
Meie teine peatus tänasel tripil. Koordinaat näitas/näitab küll veidi kaldast eemale, aga kuna seal sisuliselt üle ühe võimaliku peidukoha ei ole, siis polnud see leidmine keeruline ühti. Aitäh.
Vahepeal mängiti seda mängu koordinaatide järgi. Siin aga tunded vajalikumad aarde leidmiseks.
Tänan kaaslasi toreda päeva ja nädalavahetuse eest ning peitjat aarete eest!
Paadiseiklus teine päev algas meil RMK Kantsi lõkkekohas. Öö oli mul veidi ärev ja lünklik. Esiteks linnud laulsid terve öö. Teiseks oli veidi hirm, et ega keegi öösel paati kaldalt ära varasta. Umbes kella nelja aega kuulsin täpselt telgi kõrvalt nagu keegi oleks midagi metalset lohistanud. Õnneks Maire otsustas tunnike hiljem vetsu minna ja kinnitas, et paat on alles.
Hommikul saabus ka üks tore üllatus. Eelmine õhtu lõkke ääres rääkisid Arvo ja Eneli, et neil üks sõber praegu 40-päevasel jalgratta tuuril. Kui nad hommikul lugesid tema blogi, siis avastasid, et ta ööbib siin samas RMK Kantsi lõkkekohas puukuuri peal. Vot mida kokkusattumust :P Hommikul olime siis hommikusöögilaua ümber juba 7-kesi.
Kui kõhud täis, siis meie paatkond pakkis oma kola kokku. Kõik matkaasjad tagasi autosse ja enamus asju mida eelmine päev paadis vaja ei läinud, jätsime ka autosse. Paadile tegime mugavustäienduse. Tagapingi ette asetasime matkatoolid, mis tegid tagareas istujate elu mitu korda mugavamaks. Peagi lükati meid kaldalt lahti ja võtsime suuna päeva esimeste aarete poole.
Kõigepealt käisime veendumas, et EST 1 aaret kusagil ei leidu. Siis nägime, et taaskord on kõik kohad röövkalapüüdjaid täis. Emajõelt keerasime maha seikluse kõige kitsamale ja käänulisemale teekonnale - Koosa jõele. Kohe alguses saime teha ühe kiire peatuse aarde juures. Potentsiaalne aardepuu oli juba kaugusest näha. Ennem randumist oli ka aardekarpi näha. Tegime kiire logimispeatuse ja edasi. Aitäh!
Oja üle vaadatud, saab vist paadiga läbi küll. Praegu suundume lõuna poole. Aitäh!
Mina vee-inimene ei ole, kuid sedasi kaasas "lihtsalt ilus olla", sobib igas olukorras.
Tänud ja kallid Paadimehele!
Paadisõit jätkub, siin raamatus oli vaid kaks sissekannet enne mind. Aitäh peitjale.
Kuna selle rahvusliku nimega seeria esimesele purgile sai üle ootuste kergesti näpud külge ja aega veel natuke oli, siis tekkis tahtmine järgmise lähima juurde minekut proovida. Ega igal ajal ju sama kergesti-kuivalt ei pääse. Läksin risti üle soo mööda roosat joont, oli vast lihtsamgi kui see Maa-ameti kaardile märgitud punktiirjoon, mida tagasitulekuks kasutasin. See rada on kohati ikka dzhunglit täis kasvanud, külmanud luhal aga ei pea üldse mingeid kõrvalepõikeid tegema. Viimane 50 meetrit oli vähe tihedam rebimine, mõned vitsad sain, aga ei hullu. Jää oleks ehk võimaldanud ka üle jõe kolmanda juurde põigata, kuid lõunapaus sai läbi ning töö ootas.
Minu gepsu järgi oli see koordinaat miskipärast üle 20 meetri mööda, aarde juures näitas 58 23.825, 27 08.303. Aga Maa-ameti kaardil ei kontrollinud, ootame enne parandamist igaks juhuks ära veel mõne leidja andmed.
detsembris: 1 - 2 , 16 ; jaanuaris: 14 , 15 , 10 - 9 ; veebruaris: 13 - 12 - 11 - 8 - 7 - 6 - 5 - 4 - 3