Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 5.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
EST ehk Emajõe Suursoo Trail/Tripp/Teekond või kes kuidas ise soovib seda väikest (vee)matka nimetada.
Hulk NKT topse läksid taaskasutusse ning piirkonna eripärast tulenevalt sai sisse poetatud ka veekindlad logiraamatud.
Kui soov teha nt EST 1 kuni EST 15 ühe jutiga läbi, siis olenevalt aastaajast ja ilmastikuoludest võib vaja minna (motoriseeritud) vee- või õhusõidukit, väiksema ambitsiooni korral saab ka lühemaid, kuid kindlasti meeldejäävaid jalgsi-, ujumis- või suusamatkasid planeerida. Siiski on mõned topsid ka mõistlikuma jalutuskäigu kaugusel. Ehk et igaüks saab endale meelepärast ja jõukohast aardetuuri korraldada.
Kuna jalutajaid (vähem) ja kalastajaid (rohkem) nendele kallastele ja vetele (eriti kalapüügi kõrghooajal) jätkub, siis peidukohtadeks on küll loogilised objektid, kuid topsid ei ole tingimata koheselt silmaga sedastatavad.
Koordinaadid said võetud Maa-ameti kaardilt ja kui tundub, et mõnda koordinaati võiks täpsemaks timmida, siis võib lahkesti logis sobivamate koordinaatide märkimise kaudu sellest teada anda.
Enne Peipsiveere kaitsealale minemist on rangelt soovitatav tutvuda võimalike piirangutega kalastamisel ja ka liiklemisel: kaitse-eeskiri
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC93DNX
Logiteadete statistika:
52 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 53
Laupäeva hommik. Tuul puhub Peipsilt kõvasti Tartu poole, nõnda et voolusuund Emajões on pöördunud ja Peipsi poole liikumiseks tuleb täiendavat jõudu kasutada. Päike aga paistab, segavaid motoriseeritud asjatajaid vähe ning tuju hea. Õhk on karged 2 kraadi, aga tühja sest. Plaaniks siis lainest hoolimata üritada teha ära ring Koosa lõkkeplats - Emajõge mööda Peipsile - 1,5 km Peipsit mööda põhja poole Koosa jõe suudmeni - tagasi lõkkeplatsile.
Aitäh!
Ka siin on märkmikus kirjas, et "kõva maa ja puu". Paat sai jällegi täpselt õigesse kohta aetud ja käbedalt logitud. Muidugi need kookonikudujad olid topsi kooriku sisse kinni kleepinud, andis välja raputada, aga muidu suurepärane. Aitäh peitjale, endiselt imetore rada.
Tutvusin täna hommikul Jõmmuga. Meeldiv, tugev noormees oli. Üks asi viis teiseni ja lõpuks veetsime päeva koos Jõmmuga. Jõmmu lõhnas mehiselt tõrva järele ja kandis mind terve päeva otseses mõttes kätel. Väga tore oli. Aitäh Jõmmule ja korraldaja Janarile Jõmmu..... kupeldamise(?) eest? :):) Väga lahe ja vahva ja äge vesine georada oli ka. Tahaks juba tagasi tulla. Aga.... nothing compares to you, Jõmmu. Peab veel mõtlema, et kuidas ja kunas ja millega.
Jõmmu tegi vahepeatuse ja leitud oligi. Tänud peitjale
Ma oleksin olnud rahul ka lihtsalt sõiduga Emajõel ja Peipsil, aga kui aardele nii ligi pargitakse ja logiraamat ulatatakse ei saa juhust mitte kasutamata jätta. Tänud peitjale aarde eest.
Kui ma seda reisu kavandasin, siis rääkisin läbi ka võimaluse mõned jõeäärsed aarded korjata. Isegi planeerisime selleks ajaks reisul umbes tunnikese. Kapten oli osav manööverdama ja olimegi ninaga vastu kallast. Aarde juurde pääeses lausa kuiva jalaga. Kui ma seda konteinerit nägin, siis mul tuli üks piiisi asi meelde. Pidin ju perenaiselt võtma mõned raamatud kaasa. Aga õnneks polnud nüüd niipalju peitureid ka, et kogu raamatu oleksime suutnud täis kirjutada. Igatages väga tänud perenaisele toredasse kohta kutsumast.
Ma ei uskunud, et Lodja tiim niisuguses valmisolekus on, et meid ninapidi aarde juurde sõidutavad. See oli küll lihtne leid. Aitäh :)
Tänud peitjale aarde eest!
Täitsa mõnus oli nii suure lodjaga aardeni künda. Eks see lodi ju selle jaoks loodigi ja meeskond sai harjutada, kuidas kunagi asjad käia võisid.
Natuke aega oli juba mõnusalt kulgetud kui keerati Jõmmu aarde suunas. Kes redeliga, kes köiega maale ja nii saidki kõigil nimed kirja. Aitäh.
Kui olla õigel ajal öiges kohas, siis võib juhtuda, et saab logida. Näites, kui Jõmmu pardal viibida hetkel, kui sinna ulatatakse logiraamat. Aitäh pioneeridele, kes tundmatul maal aarde järel käisid.
Eks aardeid ole igasuguste ujuvvahenditega võetud: kummimadrats, SUP-laud, kanuu, aerupaat vesijalgratas. Nüüd lisandus nende hulka lodi. Ei uskunud, et Jõmmu suudab selliseid manöövreid võtta ja ennast ninaga otse aarde juurde parkida. Väga lahe aardeleid, mis jääb meelde. Aitäh.
Kui mõned head kilomeetrid Jõmmuga Peipsi suunas sõidetud, oli ka aeg esimene geopeatus teha. Kapten suunas lodja uljalt otse aarde juurde kaldasse. Tops sai silmadega õige pea leitud ja peakorraldaja poolt ka lahkesti logimiseks lodjale toodud. Aitäh peitjale!
Mis öelda, kapten võttis auasjaks suur lodi ikka päris sinna aarde kõrvale seisma sättida. Nii see logi kirja sai. Tänud
Üsna utoopiline tundus selle mürakaga mööda kaldaääri paiknevaid aardetopse otsida, kuid Jõmmu kapten oli selline meister, et suutis laeva parkida otse aarde kõrvale. Kõrgelt laevalaelt vaadates paistis aardetops juba kaugelt ja ega muud polnudki kui redel alla lasta ja saata meie saadik Janar krabinal aarde juurde. Aja kokkuhoiu mõttes ei hakanud kogu kamp põõsasse ronima, vaid nimed said kirja Jõmmu pardal. Väga lahe värk!
Ei osanud vist peitjad oma udusemateski unenägudes näha, et ühel päeval tulevad geopeiturid EST seeria aardeid leidma lodjaga. Eks kõiges selles on "süüdi" Janar ja nii rammiski 12.juuni hommikupoolikul EST 12 juures kaldaäärt Jõmmu. Veidike edasi, veidike tagasi, natuke paremale - kohal. Väga vahva!
Edenesime tublide sammudega Peipsi suunas ning tegime siin üle mõne aja taas ühe parajalt väikese vahepeatuse. Aitäh peitjatele!
Ilm endiselt soe. Nii kangesti kippusid need varbad üle paadi ääre ning käed vette. Väljasirutatud sõrmedelt sooje piisku tilkumas. Piisavalt soe, et randumistel ei olnud eneseületus paljajalu vees paati alguses kaldale ning seejärel tagasi voogudesse meelitada.
Leidus liivast põhja ja muda natukest. Siin saab logides peitust mängida. Jätkuvalt sõidame vihmas ja pimeduses, täiesti teistmoodi kulg. Tänud peitjale.
Kui on toredad kaaslased ei sega ei külm, tuul, vihm ega pimedus. Nii leidsime lampide valgel Emajõeäärsed EST-id. Aitäh peitjale ja Piretile-Mardile vahva seikluse korraldamise eest.
Konnakaevand sai kenasti läbitud, teekond jätkus mööda Emajõge. Pimedas ja vihmaga olid viimaste punktide läbimine omaette kogemus. Seltskond oli reibas, mõni reipam kui teine, nii sai järgmine peatus edukalt tehtud ning sõit võis jätkuda.
Aitäh.
Meie seekordne 3-päevane sügisene laager noortega algas Kavastu sadamast ja kulges motoriseeritud matkaparvega mööda Emajõge Kalli jõele ja sealt Kalli järve parvamajani, kus me majutusime. Olid ülivinged kolm päeva koos noortega. Elektrit me ei kasutanud. 5-kraadise jõevee mõnusid proovis pea kogu kamp. Laagri jooksul tegime mõned põiked ka geopeituse aarete juurde.
Aare leitud tagasiteel viimasel päeval. Oli mõnus kulgemine ja veel mõnusam vahepeal teha peatusi ja aaret otsida ning leida. Aitäh peitjale!
Eelviimane leid, peale seda topsi skoorisime veel ühe ja seejärel tegime 26 juures juba traditsioonilise mitteleiu :D.
Hommikul alustasime Mesitare juurest, kus väikese kommunikatsiooni häire tõttu saime hädise aerupaadi, millel oli kõigest 5 hobust taga. Kuid see meid ei heidutanud ja nii me teele asusimegi. Oligi tore rahulikult ümbrust nautida ja Emajõel kihutavaid uhkeid kaatreid kadestada. Meil oli tore päev. Tänan.
Sobiv koht aardele sai kindlaks tehtud ning putukaid trotsides logima mindud. Tänud!
Täna sain isegi pikematele inimestele mõeldud aarded ise kätte.
Tänan peitmast.
Kahepäevase kajaki- ja rabaretke käigus sai kogu ESTi rada läbitud, mille käigus jäi vaid kurikuulus 26 leidmata, vaatamata sellele, et jäime selle kõrvale isegi ööbima. Ilm oli palav ja õhk eriti ei liikunud, aga maa peal oli tõenäoliselt olukord hullem. Paari-kolme aarde koordinaadid olid väga mööda, õnneks varemleidnud olid õiged koordinaadid lisanud.
Aitäh!
Kajakimatka teine päev algas esmalt uuesti EST26 mitteleiuga. Seejärel siirdus Marko rabaaarete lõigule ja Ingega koos võtsime Marko kajaki köiega sappa, et see pukseerida Ahja jõele. Pukseeritav kajakk aeglustas tempot tuntavalt ja vastutuules oli sõitmine ka füüsiliselt oluliselt raskem kui tavaliselt. Markol läks rabalõigu läbimine oodatust kiiremini ja ta sai meid Ahja jõe ääres pea tunnikese oodata.
Seiklus EST-rajal jätkus. Mõni vahemaa oli pikem ja ülesõitu rohkem, mõni teine aare oli jällegi lähemal ja jõudsime kiiremini kohale. Kokkuvõttes sai veedetud mõnus poolpäev ning kardetud vihma asemel saime hoopis ohtralt päikest. Täname aarde eest!
Tänan kaaslasi toreda päeva ja nädalavahetuse eest ning peitjat aarete eest!
Jõudsime oma EST seeria läbimisega esmakordselt suurele ja uhkele Emajõele. Kalli jõe ja Emajõe ristumispunktis oli kohe eriti uhke saunamaja. Päeva jooksul tekkis aga nii mõnigi küsimus, et kui tegemist on riigimaaga, siis mis juhtub kui keegi suvaline kalamees ehitab sinna oma mingi hoone peale. Kas seda võib siis igaüks äranägemise järgi kasutada või on see riigimaa hoopis kellelegi renditud, kes siis seda kasutab või mis teema sellega on? Me täpsemalt vaatama ei läinud, et kas seal mõni eramaa silt või muud taolist on. Piirdusime imetlemisega. Aardeni jõudes leidis aset tuttav protseduur, mis lõppes edukalt nime kirja saamisega. Aitäh!
Paadiga saab siiagi hästi kohale, mõned on lausa süstaga matkamas. Navigatsiooniperiood on alanud. Aitäh!
Äge oli rallida ja siis see pidurdamine. Porsche on selle kõrval puss, mis puss.
Tänud ja kallid Paadimehele!
Esimese hooga vaatasin koordinaati veidi valesti ja randusin mõnikümmend meetrit õigest kohast eemal. Kui logitud sain, siis ootas paat juba õiges kohas. Aitäh peitjale.
Piki jõgesid jalgsimatka teine peatuskoht. Mittekandva pealiskihiga "topeltpõrand" vaheldus ühekordse jääga, millel oli lihtsam astuda. Piiritu valge pulbriga kaetud loodus ei pakkunud silmale just palju vaheldust. Põhiliselt kõrkjad ja madalad võsapõõsad, siin-seal kalda ääres ka mõni suurem puu, mis loomulikult kohe aardetopsi paigutamiseks ära kasutatud. Küll aga võis pea pidevalt tegeleda jäljevaatlusega - hästi ma neid just ei tunne, kuid nii selgelt puhtale lumele joonistunud rajad arvamiseks palju variante ei jätnud. Siin liiguvad kõik meie looduses tavalised talvised asukad - põdrad, kitsed, metssead, rebased, hundid, jänesed. Lumel võis näha ka peenema pintsliga tõmmatud kõveraid, mille autoreid võib vaid oletada. Ja karu imeb koopas käppa :o)
Siia logiraamatusse sai teine logi. Imestasin endamisi, miks Miki (eeldatavasti) teele jäänud EST 13 eelmisel aastal ei tahtnud külastada, ei Loonaga ega Kristeliga - aga vahest siis toonased olud ei soosinud.
detsembris: 1 - 2 , 16 ; jaanuaris: 14 , 15 , 10 - 9 ; veebruaris: 13 - 12 - 11 - 8 - 7 - 6 - 5 - 4 - 3
Sellist retke jõulupühal ei osanud ma uneski ette näha. Tallinnast saime päris hilja ära. Sõit möödus kiirelt ja kuna olime mõlemad unised, siis juttu oli vähem ja rohkem tegusid ehk Miki ei olegi alati õel, vaid seekord pehme nagu padi, mis sobis mulle hästi, et 10min pikutada :) Samas ootusärevus oli suur, mis meid ees ootab, kas jää või vesi? Kohale jõudes läks nägu naerule ja järgmine hetk müttasime juba paadiga ning vahetasime riideid, et päris ära ei külmuks. Samal ajal möödus mitu seltskonda, kes rajale läksid ja vaatasid meid ikka päris pikalt, et mis me teeme. Kõik toimetused tehtud, paat selga, vette ja läks. Miki osavalt juhtis meid esimese aarde pole. Oeh..osav mees paadiga, imeline loodus, rahulik jõgi - mida veel tahta?! Tegin pilte ja filmisin, et jäädvustada hetke, kahjuks tunne ise pildile ei jää. Mingi hetk olimegi juba õiges kohas ja varsti panin oma varbad vee asemel tugevamale pinnasele. Tänu lumele oli keeruline leida õiget kohta kuhu astuda, aga abivahend aitas. Topsi nägi Miki juba paadist ja saime kerge vaevaga ftf-i reale nimed kirja panna. Sättisime ennast mugavalt tagasi paati ja maagiline sõit jätkus. Aitäh!