Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 5.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
EST ehk Emajõe Suursoo Trail/Tripp/Teekond või kes kuidas ise soovib seda väikest (vee)matka nimetada.
Hulk NKT topse läksid taaskasutusse ning piirkonna eripärast tulenevalt sai sisse poetatud ka veekindlad logiraamatud.
Kui soov teha nt EST 1 kuni EST 15 ühe jutiga läbi, siis olenevalt aastaajast ja ilmastikuoludest võib vaja minna (motoriseeritud) vee- või õhusõidukit, väiksema ambitsiooni korral saab ka lühemaid, kuid kindlasti meeldejäävaid jalgsi-, ujumis- või suusamatkasid planeerida. Siiski on mõned topsid ka mõistlikuma jalutuskäigu kaugusel. Ehk et igaüks saab endale meelepärast ja jõukohast aardetuuri korraldada.
Kuna jalutajaid (vähem) ja kalastajaid (rohkem) nendele kallastele ja vetele (eriti kalapüügi kõrghooajal) jätkub, siis peidukohtadeks on küll loogilised objektid, kuid topsid ei ole tingimata koheselt silmaga sedastatavad.
Koordinaadid said võetud Maa-ameti kaardilt ja kui tundub, et mõnda koordinaati võiks täpsemaks timmida, siis võib lahkesti logis sobivamate koordinaatide märkimise kaudu sellest teada anda.
Enne Peipsiveere kaitsealale minemist on rangelt soovitatav tutvuda võimalike piirangutega kalastamisel ja ka liiklemisel: kaitse-eeskiri
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC93DNY
Logiteadete statistika:
55 (98,2%)
1
2
0
0
0
0
Kokku: 58
Piki Emajõge paarutasime Ahja suudmesse, kuhu on kutsuv viit püsti aetud: =>> VÕRU 91. Topsik oli kenasti kõval pinnasel (s.t paadi ninal) seistes kättesaadav. Et viit meelitas lõunasse, kus ka raja viimane veelt püütav topsik ootas, järgnesime kutsele. Kuiv ja korras, taas aitäh peitjale.
Tänase päeva ja EST-sarja viimane aare.
Paati istusime hommikul kaheksa paiku ja ja lõplikult veest välja saime õhtul seitsme ajal. Ilm oli ilus, päike paistis. Õhtuks võttis ikka korralikult läbi. Minu aju õõtsus veel järgmise hommikuni :D
Aitäh teistsuguse kogemuse eest, kui meil seni olnud on!
una Romantiline Rannatee on peamiselt läbitud sai romantikat otsitud Eestimaa teisest servast. Kalle käest sai parv renditud ning jõele. Hakkasime siis hoogsalt logimisi tegema parmud vihaselt ihust tükke välja rebimas. Aare korras ning sai meie logigi kirja. Tänud
Leitud Jõmmu tiimi pillerkaaritava seltskonnaga sel kenal väljasõidul. Aitäh!
Jõmmu tegi vahepeatuse ja leitud oligi. Tänud peitjale
Ja mina arvasin et sõidu suund on Looduskeskus. Aga näe eksisin, laevuke rammis veel viimast korda Emajõe metsikult võsast kallast. Tänud peitjale aarde eest.
See on siis nüüd tänase päeva viimane kaptenile aarde külastamise palve. Nu muidugi on see ka üks eredamini meelde jäänud aarde otsimisi, kuna aardele tuli läheneda läbi nõgeste ja ohakate. Kuigi mul olid jalas pikad püksid, aga kahjukse ei pea õhukesed kilekad nõgestele vastu ja kõrvetada sain samamoodi. Konteiner käes ja logi kirjas ja muidugi tuju ka hea. Suured tänud aarde eest.
Minu roll oli siin Janarile pükse otsida, et teine nõgestest puhta ära ei põleks. Ta lubas seepeale mu nime kirja panna, kuid kontrollimisel selgus, et ta nahk ikkagi polnud seda teinud. Panin siis ise, aitäh :)
Minu roll oli siin Janarile pükse otsida, et teine nõgestest puhta ära ei põleks. Ta lubas seepeale mu nime kirja panna, kuid kontrollimisel selgus, et ta nahk ikkagi polnud seda teinud. Panin siis ise, aitäh :)
Tänud peitjale aarde eest!
Natuke hakkas kahju võsas ragistajatest, aga see kõik kuulub ju ameti juurde.
Janar ees nõgeseid tallumas ja mina järgi. Sildi lähedalt võsast sai ka tops leitud ja jalgade sügeledes nimi kirja pandud. Aitäh.
Oi, me olime siin Kristeliga hädas talvel. Jõgi keskelt lahti, kaldad jääs ning mitte kuidagi ei saa nii lähedale, et jala maha paneks. Paadiga lähenedes ründasime küll ühelt ja teiselt poolt, kuid tulemus oli ikka sama. St jää ei lase kaldale läheneda, kuid inimest ka ei kanna. Mõttetut riski ei hakanud võtma ning jätsime tulevikuks. Täna oli mul see tulevik kätte jõudnud ning saime laevaga 20m peale. Ega see edasine lihtsam ei olnud, kuna viimane 15m oli selline mõnus nõgesevõss. Lohutasin ennast sellega, et Janaril on veel lühemad püksid ja pikemad kintsud ning käisin kosutava jorisemise saatel ikka nullis ära. Aitäh!
Selle aarde asukoht lodja pardalt ei paistnud. Aga pioneerid tegid sellegipoolest asja ära ja logitud ta sai. Aitäh!
Ehkki lodjasõiduks plaanitud aeg oli juba ümber saamas, oli kindel soov ja õnneks ka meeskond sellega nõus, et ka siin veel peatus teha. Natuke võsas ja nõgestes ragistamist muidugi topsi järele suundujatel oli - pai neile! Nimed saime kirja. Aitäh peitjale!
Väga tore aardeleid koos Jõmmu seltskonnaga. Meeskond paistis enam mitte imestavat meie sügava huvi vastu suvalise võsa vastu Emajõe kaldal, mis pani kogu paadi seltskonna silmad särama ja üksipulgi võsa poole vaatama. Seekord sai otsijate salk veidi rohkem võsas ragistada. Aitäh!
Juba hommikul olin märganud seda jõgede ristmikku koos kohaliku suunaviidaga, aga siis polnud veel vajalik geokaarti jälgida. Tagasisõidul sadama poole oli kõigil õhin hinges, et võiks veel mõne ESTi koos Jõmmu seltskonnaga ette võtta. Viimaseks sel retkel jäi EST 13. Randusime natuke vara, nii sai meie lahingudessant veidike võsas ragistada.
Siin oli lõbus. Neid karjeid oli tore kuulata. Ei ole hea tunne nõgestes ringi tatsata. Siis veel ei teadnud, et hiljem Luual saan ka sääred säbruliseks. Aitäh!
See Ahja/Emajõe ristumiskoha EST jäi täna viimaseks Jõmmuga võetud aardeks. Kõik plaanitu leidsime ja kinni ei jäänud. Kiitused kaptenile ja tänud peitjale
Siin randusime paarkümmend meetrit liiga vara, seega jäi tublimate ülesandeks forsseerida kaldaäärset rapikut ja nõgesemetsa. Võsast kostuva kirumise ja sajatamise järgi tundus päris karm maastik olevat, kuid üles see topsik leiti ja lodja pardale kirjatöödeks toodi. See jäigi meie lodjaseikluse viimaseks leiuks, kuid olime väga rahul nendegagi. Ega head asja ühekorraga palju tohigi tarbida :) Suur aitäh Janarile, kes kapteni meie hullusteks nõusse sai ja ka suure töö võsas ragistades ära tegi. Aitäh!
Mis number tuleb pärast ühte? Õige – 13. Erinevalt mõnest kõlvatust hingest, kes keelualal ja -ajal rahulikult kala püüdsid, ei hakanud meie sedapuhku EST 2 juurde Koosa jõele põiget tegema ning võtsime suuna hoopis siia, kus peatselt aarde üles leidsime. Aitäh peitjatele!
Teekond edasi Peipsi poole. Koosa jõe hargnemiskohas komistasime otsa paatkonnale kalameestele, kes meie saabudes võrdlemisi edutult oma kalastamisvarustust peita üritasid. Peaks jääma sinna suunas veel nii püüdmis- kui liikumiskeeld. Ei saa olla lihtne proovida kaotada täispikkuses õnge eksisteerimise jälgi nii lühikese etteteatamisega. Ei olnud meist skandaali korraldajaid ning paistis, et selle haistsid nad paari sekundiga välja. Õnged vupsasid vette tagasi ja süüdlasliku näoga jätkus tegevus naaberpaatides.
Väike peatus. Täna Ahja jõele pimedas sõitmist tegema ei läinud. Tegime vajalikud toimetused ja kulgesime edasi EST 2 juurde. Tänud peitjale.
Kui on toredad kaaslased ei sega ei külm, tuul, vihm ega pimedus. Nii leidsime lampide valgel Emajõeäärsed EST-id. Aitäh peitjale ja Piretile-Mardile vahva seikluse korraldamise eest.
Huvitav, miks täna siin jõgedel ühtegi kirjelduses vihjatud jalutajat ega kalameest ei näinud?;) Ah, ei, päris päeva alguses ühte paati kahe õngitsejaga siiski kohtasime.
Tundub, et geopeiturid on segasemad kui kalamehed :)
Eks me saime ise ka aru, et pisut segasevõitu oleme... sellise ilmaga kanuu- ja paaditripile päris normaalne inimene ei läheks :)
Nägu naerule endal selle peale :);)
Aitäh.
Meie seekordne 3-päevane sügisene laager noortega algas Kavastu sadamast ja kulges motoriseeritud matkaparvega mööda Emajõge Kalli jõele ja sealt Kalli järve parvamajani, kus me majutusime. Olid ülivinged kolm päeva koos noortega. Elektrit me ei kasutanud. 5-kraadise jõevee mõnusid proovis pea kogu kamp. Laagri jooksul tegime mõned põiked ka geopeituse aarete juurde.
Aare leitud tagasiteel viimasel päeval. Oli mõnus kulgemine ja veel mõnusam vahepeal teha peatusi ja aaret otsida ning leida. Aitäh peitjale!
Nii, palju järgmise aardeni maad on... Mari oli meist see, kes (koos Kristjaniga) telefonist aardeni jäävat vahemaad jälgis ja muud olulist infot välja noppis :).
Hommikul alustasime Mesitare juurest, kus väikese kommunikatsiooni häire tõttu saime hädise aerupaadi, millel oli kõigest 5 hobust taga. Kuid see meid ei heidutanud ja nii me teele asusimegi. Oligi tore rahulikult ümbrust nautida ja Emajõel kihutavaid uhkeid kaatreid kadestada. Meil oli tore päev. Tänan.
Kulgesime rahulikult mööda Emajõge edasi ja logisime aarde. Ilma poolest meil vedas - peale viimase aja 30-kraadiseid nädalaid oli seekord täpselt paras soojus. Tänud siia toomast!
Nüüd juba tuttavat topsikut otsides tuli vaid kiiresti tegutseda, et rünnakule asuvate parmude eest võimalikult kiiresti edasi liikuda.
Marko leidis õigest kohast otsides selle aarde üsna kiiresti üles.
Meie Ovega tegelesime samal ajal kaatrimeestele ergutuste hüüdmisega, et ikka ägedamaid laineid tehtaks, mida siis mõnuga nautida. See lainetega hullamine andis nii tugeva energia buusti, et viimane lõik tagasi Kantsi laagriplatsile möödus üllatavalt kiiresti ja vahepealne väsimus haihtus kuhugi olematusesse. Päeva läbisõiduks kujunes 30km aerutamist.. seega kahe päeva peale tuli kokku 80km. Uskumatu, et sellega hakkama saime.
Tänan peitmast, oli igavesti äge retk.
Ove saatsin koos pukseeritava Marko kajakiga edasi ja jäin siin täiesti vales kohas aeruga nõgeste vahele radasid peksma. Lõpuks otsustasin Ahja jõelt tagasi tulekul uuesti otsima tulla ja lahkusin.
Kahepäevase kajaki- ja rabaretke käigus sai kogu ESTi rada läbitud, mille käigus jäi vaid kurikuulus 26 leidmata, vaatamata sellele, et jäime selle kõrvale isegi ööbima. Ilm oli palav ja õhk eriti ei liikunud, aga maa peal oli tõenäoliselt olukord hullem. Paari-kolme aarde koordinaadid olid väga mööda, õnneks varemleidnud olid õiged koordinaadid lisanud.
Aitäh!
Kahepäevase kajakisõidu viimane EST seeria aare ootas logimist. Koordinaadid olid siin tublisti mööda ja õigest kohast taipasime otsima alles peale logide lugemist. Edasi kulgesime mööda Emajõge tagasi Kantsi poole kust olime oma kajakimatka alustanud. Tagasiteel palusime kaatritel möödudes kiirust lisada ja hullasime lainetes. Viimased kilomeetrid olid seetõttu eriti meeleolukad. Teisel päeval aerutasime kokku 30 km ja kahe päevaga kokku 80 km.
Seiklus EST-rajal jätkus. Mõni vahemaa oli pikem ja ülesõitu rohkem, mõni teine aare oli jällegi lähemal ja jõudsime kiiremini kohale. Kokkuvõttes sai veedetud mõnus poolpäev ning kardetud vihma asemel saime hoopis ohtralt päikest. Täname aarde eest!
Lihtsalt teadmiseks, et nende konstruktsioonide küljes on mõrrad, teise nimega lõkspüünised. Selgituseks nt selline artikkel
Tänan kaaslasi toreda päeva ja nädalavahetuse eest ning peitjat aarete eest!
Ahja ja Emajõe ristmikule lähenes nägime väga palju omapäraseid konstruktsioone kaldalt vette ulatumas. Peal sildid videovalve ja paistsid isegi mingi kaamerad ka. Üritasime aru saada millega võiks tegu olla aga ei saanudki aru. Ristmikul vaatasime järgi kuhu liiklusmärk juhatab ja ennem kui jõudsime suunda Võrtsjärve poole võtta, tegime ühe kiire peatuse. Käisin ka vahelduseks jalgu sirutamas ja panin meie nimed kirja. Aitäh!
Uhke sildistatud risttee. Põgusa peatuse järel saime peateelt maha pöörata ja mööda uut jõge sõitma hakata. Aitäh!
Kui tead, millist topsi otsid, siis läheb kiiresti. Aitäh.
Loodus võttis jahmatama. Harjunud ju asfaltteega. Oli tore õhtu.
Tänud ja kallid Paadimehele!
Selline uhke ristmik siin, teeviidad ja puha. Mõnus kindel pind oli jalge all. STF kirja ja edasi haruteele. Aitäh peitjale.
Kirjelduses mainitud (motoriseeritud) õhusõidukit mul kahjuks pole. Veesõidukit õigupoolest ka mitte, isegi motoriseerimata kujul. Seega kasutasin ära pakase pakutud abi ning järgisin peitja soovitust plaanida meeldejääv jalgsimatk. Suusavariant oli muide samuti tõsiselt kaalumisel, aga ei õnnestunud leida kohta, kus renditaks paksul lumel libisemiseks mõeldud matkasuuski. Müügil olevatest kohe kättesaadavate pakkumine piirdus antud hetkel kahe valikuga, millest üht oleks isegi tahtnud proovida, kuid aastakümne jooksul paaril korral kasutamiseks täishinnaga täiskomplekti soetamist pidasin majanduslikult ebaotstarbekaks. Pealegi ei võinud ju ilmaoludes 100% kindel olla ning kartsin, et suuskadel ei pruugi märgatavalt kiiremini-kergemini saadagi kui jalgsi. Noh, täna oleks tegelikult vist ikka saanud, aga kui juba jalgsimatkale tulin, siis jäägu nii. Matka pikkus oli muide lahtine, sõltudes oludest ja enesetundest. Siiski, et valget aega maksimaalselt ära kasutada, sõitsin eelmisel ööl Kantsi parklasse valmis ja startisin sealt umbes 8:30. Valguse poolest oleks tiba varemgi võinud, kuid nii hommiku-inimene ma kohe kuidagi pole :P
Temperatuur oli alustades -20 kanti, päeva peale anti vahelduva eduga päikest ja läks soojemaks. Esimesed sammud piki Emajõge tegin arad ja lühikesed. Pealmine kiht polnud täielikult ära külmunud, jäljed vajusid kohe vett täis ning läbivajumisega sammud vajasid veidi harjumist. Alumine kiht äratas siiski sellevõrra usaldust, et peatselt sain normaalse rütmi sisse. EST 16, 1, 2 juba varem mööda maad astudes leitud, seega mulle täna esimene peatus Ahja ja Emajõe ristil EST 13 juures. Kell 9:56 määrisin logiraamatu ära, kusjuures koordinaat näitas 16 meetri võrra mööda, mistõttu pisut ikka otsisin ka. Minu aparaat ütles aarde juures 58 23.417, 27 09.412. Ka Maa-ameti ortofotol paistab see täpsem.
detsembris: 1 - 2 , 16 ; jaanuaris: 14 , 15 , 10 - 9 ; veebruaris: 13 - 12 - 11 - 8 - 7 - 6 - 5 - 4 - 3