Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 5.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
EST ehk Emajõe Suursoo Trail/Tripp/Teekond või kes kuidas ise soovib seda väikest (vee)matka nimetada.
Hulk NKT topse läksid taaskasutusse ning piirkonna eripärast tulenevalt sai sisse poetatud ka veekindlad logiraamatud.
Kui soov teha nt EST 1 kuni EST 15 ühe jutiga läbi, siis olenevalt aastaajast ja ilmastikuoludest võib vaja minna (motoriseeritud) vee- või õhusõidukit, väiksema ambitsiooni korral saab ka lühemaid, kuid kindlasti meeldejäävaid jalgsi-, ujumis- või suusamatkasid planeerida. Siiski on mõned topsid ka mõistlikuma jalutuskäigu kaugusel. Ehk et igaüks saab endale meelepärast ja jõukohast aardetuuri korraldada.
Kuna jalutajaid (vähem) ja kalastajaid (rohkem) nendele kallastele ja vetele (eriti kalapüügi kõrghooajal) jätkub, siis peidukohtadeks on küll loogilised objektid, kuid topsid ei ole tingimata koheselt silmaga sedastatavad.
Koordinaadid said võetud Maa-ameti kaardilt ja kui tundub, et mõnda koordinaati võiks täpsemaks timmida, siis võib lahkesti logis sobivamate koordinaatide märkimise kaudu sellest teada anda.
Enne Peipsiveere kaitsealale minemist on rangelt soovitatav tutvuda võimalike piirangutega kalastamisel ja ka liiklemisel: kaitse-eeskiri
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC93DP4
Logiteadete statistika:
25 (100,0%)
0
1
1
1
0
0
Kokku: 28
Mõni suvi tagasi sai siin käidud ja osa selle seeria aaretest üles otsitud, täna kordusvisiit, et veel mõned üles otsida. Logiraamat ligumärg. Täname.
Täna siis jätkasime kolm aastat tagasi pooleli jäänud aarete jahti. Huvitav fakt, et EST9 ja EST15-ne vahemaa mööda vett on veidi üle kahekümne kilomeetri. Ühtlasi saime teada, et meie paat ei olegi nii tasane ja vagur nagu seni arvasime. Kui siiani liikus vaikselt põrra-põrra, siis nüüd oli tegu, et rumplist kinni hoida. Kohe tekkis pool päeva vaba aega, mida sisustasime lantide tolmust puhtaks pesemisega. Kalu me ei häirinud ;)
Päeva läbisõit järgmistele huvilistele infoks: Emajõe suursoo keskus - Kalli järv - Soitse jõgi - Leego jõgi - Ahja jõgi on vist suurusjärgus 50km ja kütust kulus alla 12 liitri.
Oli meeleolukas päev. Jäime rahule.
Piki Ahjat suristasime vaguralt ülesvoolu ja nautisime vaateid ja elusloodust. Siin ulatuvad jõeni metsapuud ja juba teist korda kohtasime merikotkast, va valgesaba. Rebassaare kraavi otsas tegin peatuse, et äkki võibolla ikkagi kannatab näiteks supiga (mis oli just seks puhuks paadis kaasas) või lausa jala kraavi minna, aga sinna ikka suvel ei lähe. Või noh, läheks kah, aga mitte paljasääri ja kiiresti. Nõnda siis edasi number 15 suunas. Siin oli päris keeruline. Esiteks on topsik otse ühe uhke elamise kõrval ja kaldad niimoodi sopiliseks ja mudaseks aetud, et kuidagi aru ei saa, kus kõva pinnas, kus auk on. Seal roigaste otsas lõhkusin ühe kummiku ja natuke jalga ka. Ja siis veel topsik ei näidanud ennast kohe üldse. Oma 30 minutit sai edasi-tagasi tatsutud. Otsimisala väga suurendada kuhugi pole ja lõpuks leidsingi täitsa nulli lähedusest. Et ümbris on pragunenud, siis togirull topsis oli päris ligumärg. Kirjutada siiski kannatas. Suured tänud peitjale seda rada loomast ja vingeid nurki näitamast.
Sadadele parmudele jooksis õnn otse õuele :) Leitud kajakiretke käigus. Logirull on nii läbi vettinud, et kirjutamine sinna küll ei õnnestunud. Kahjuks polnud millegagi asendada ka.
Teel selle aardeni sai Ove lõpuks koormast vabaks ja mina jõudsin teistele järgi.
Ahja jõel saime kõvasti vastutuult ja voolu ning liikumise kiirus langes üsna madalaks. Lõpuks oli motivaatoriks tagasituleku kulgemise ootus.
Tänan peitmast.
Kahepäevase kajaki- ja rabaretke käigus sai kogu ESTi rada läbitud, mille käigus jäi vaid kurikuulus 26 leidmata, vaatamata sellele, et jäime selle kõrvale isegi ööbima. Ilm oli palav ja õhk eriti ei liikunud, aga maa peal oli tõenäoliselt olukord hullem. Paari-kolme aarde koordinaadid olid väga mööda, õnneks varemleidnud olid õiged koordinaadid lisanud.
Aitäh!
Selle aarde nimel tuli sõita edasi-tagasi 10 km, mis tundus parasjagu nüri tegevus aga pärast allavoolu ja allatuult oli kulgemine vähemalt kiire.
Tänan kaaslasi toreda päeva ja nädalavahetuse eest ning peitjat aarete eest!
Siia aardeni oli päris pikk ots aga veel pikem ots oli siit pärast tagasi järgmise aardeni. Siinkohal oleks sobilik ära mainida, et terve päeva ei saanud me paadisõidu ajal tilkagi vihma. Pidevalt oli tunne, et igalpool ümber meie lööb äikest ja sajab padukat aga meie kohal särab päike või siis halvimal juhul on natukene pilves. Ei teagi kohe, et kuidas nii hästi õnnestus. Aarde juures läks meil jälle hästi ja nüüd andsin esimest korda paadijuhtimise üle proovida soovijatele. Kapteni rolli astus Kristel ja võttis suuna seeria kõige esimese poole. Aitäh aarde eest!
Üsna pikk vahe nende aarete vahel, aga sai sõidetud ja leitud. AItäh!
Oli tore niiviisi aardeid Logida. Tänud ja kallid Paadimehele!
Siin oli selle paadisõidu viimane peatus. Logiraamat oli taas harjumuspäraselt vaid ühe kirjega ja sain sinna teise juurde lisada omalt poolt. Kell näites umbes 4 tundi rohkem kui siis, kui jõele sai mindud. Aitäh peitjale.
Seni, kui see karmi maastikuga seeria netis logisid külge korjanud pole, ta kuidagi kohe tõmbab enda poole. Tean küll, see mu isiklik probleem, võibolla kergelt haiguseks kujunemas juba :P Sest näe, tartlased ignoreerivad uusi kodulähedasi aardeid säärase stoilise rahuga, et mugud kogemata leiaksid ka enne :D
Igatahes, kuna viimasel ajal oli jälle korralikult külmetanud, siis võis loota, et 2 nädalat varem nähtud sültjas mass Ahja jõe peal on tänaseks ehk ära hangunud. Parkimisel näitas auto välistemperatuuriks -20.5. Kliimasoojenemine - yeah, right... Eestlane oskab korralikust kargest talvest lugu pidada ning kogenud eestlane teab, et mõni soojem talv ei tähenda veel nagu nõnda jääkski.
Ootused-lootused pidasid paika, jõgi oli jääkaane all ja see kandis isegi mind. Esimesed sammud jälgedeta lumel vooluveekogu värskel jääl võtavad meeled erguks küll. Jäänaasklid rippusid igaks juhuks kaelas, kuid kui kaldast kahe meetri kaugusel trampimine mingeid raginaid ei põhjusta, siis see on üldiselt hea märk. Päris piki jõge ma veel ei tihanud marssida, läksin risti üle ja ukerdasin teise kalda võpsikus põdrajälgedes lisaks pea terve kilomeetri aardeni. Logi kirjutamiseks vajasin juba lampi, kell 16:56 on jaanuari keskel päris hämar aeg. Koos päevavalguse kadumisega langes temperatuur veidi veelgi, lõpuks tagasi auto juurde jõudes olin härmas nagu Einsteini parukaga kloun :o)
detsembris: 1 - 2 , 16 ; jaanuaris: 14 , 15 , 10 - 9 ; veebruaris: 13 - 12 - 11 - 8 - 7 - 6 - 5 - 4 - 3