Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud 2020. aasta detsembriseeria 14. detsembri aardena.
EST 16 oli meil tegelikult EST-sarja oktoobrikuise peitmise viimane tops, aga kuna see on nii mugavalt lühikese jalutuskäigu kaugusel ja ei vaja mitte mingeid erivahendeid ega nõua füüsilist pingutust, siis andsime ta hoopiski advendiseeriat täiendama.
Minge tehke Emajõe Suursoo külastuskeskuse õpperajal lühike matk, saab ka grillida ja niisama mõnusasti aega veeta.
Enne Peipsiveere kaitsealale minemist on rangelt soovitatav tutvuda võimalike piirangutega kalastamisel ja ka liiklemisel: kaitse-eeskiri
Vihje: pole
Lingid: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/kaitsealad/peipsiveere-looduskaitseala/1199
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Raja algus | 58° 22.9621' 27° 6.3234' |
![]() |
Parkla | 58° 22.9681' 27° 6.1494' |
Aarde sildid:
lühem_matk (1), lõkkeplats (1), lemmikloomasõbralik (1), laudtee (1), kalastuskoht (1), advendiseeria_2020 (1), rmk_matkateed (1), pliiats_kaasa (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC93T0M
Logiteadete statistika:
69 (98,6%)
1
1
0
0
0
0
Kokku: 71
Pidin kähku tegutsema, kuna taga oli kamp mugusid, kuid jõudsin õnneks rahulikult ära asjatada enda logid. Mõnda aega otsisin valedest kohtadest kuni õige element silma jäi. Tänud suured!
Kui Kantsi aare logitud, sai siis ka see ainuke EST seeriast, mis paadita jalameestele kättesaadav on, meie külaskäigu osaliseks. Ja kuna soo ja vee juurde käivadki sääsed, siis võtsime asja nii nagu ta on, sääskedest küllastunud õhust läbi murdes saime kauni ja toreda jalutuskäigu osaliseks. Logimisprotsess oli küll väheke keerulisem, kuna me saatjaskond kippus siis maanduma ja meie verega maiustama hakkama, aga väikese tõmbleva sõjatantsu saatel sai seegi protsess edukalt lõpuni viidud. Tänud peitjale jõe äärde kutsumast ja aaret peitmast.
Kunagi EST-i radadel jäi see aare ajapuuduse tõttu võtmata, täna oli lünkade täitmine. Meid ootas ees muidugi suur sääseparv ning lisaks ka hulk muid elukaid, kuid aare lõpuks logitud sai.
Loomulikult, sääski kui murdu, aga ka igasugust muud elu. Küll rabistas keegi ühes põõsas, küll pladistas mõni lind kraaviotsas. Kõige tipuks otsustas üks siug endale aardevalvuri ameti võtta - ime et päris otsas ei istunud. Esimese hooga jäigi ainult siug silma ja aaret ei näinudki. Alles pärast mitmendat tiiru, kui valvur veidi eemale liikus, jäi ka tops silma. Aitäh!
Aprilli lõpus oli laudtee osaliselt korraliku veekihi all ja teine osa niisama mudane ja poolde säärde veega. Aga loodus ise oli sel aastaajal muidugi imeline. Jäin ise pisut kinni asjaolusse, et null langes enam vähem laudteele ja aare ise oli mikro, seega otsisin nürilt valest kohast kuni üks täielik geoalgaja piirkonda laiendas. Aitäh aarde peitjale, tore teostus ja äge asukoht. Enamik selle kandi aardeid näikse olevat vee pealt võetavad, seega oli tore, et midagi ka maarottidele jäetud on.
Saabusime siia Geovastlalt koos Läti geokolleegidega, aarde leidmise au jäigi neile, meie saime ka kenasti oma nimed kirja. Meie tegime veel matkarajale ringi peale, lätlased suundusid kaugemate EST aareteini edasi, kuhu meie koos lapsega murdma ei hakanud. Aitäh aarde eest!
Enne viimast tormi on loodusraja ümbruses veel kuldne sügis. Veidi libedad laudteed ei takistanud põngerjatel rõõmsat edasi-tagasi heegeldamist. Kes on unustanud, millised erinevad lepapuud Eestis kasvavad või kahtleb, kas lodjapuu marjad on mürgised ehk mitte, leiab raja ääres rohkelt õppematerjali. Omaette atraktsiooniks on selles paigas ka mööduvate kaatrite ja mootorpaatide kiilulained vastu Emajõe kallast. Pühapäeva pärastlõunal oli veeliiklus üsna tihe. Siinset paika tasub taas uudistama tulla nii talvel lumega kui ka kevadise suurvee ajal.
Olime sügist otsimas ja see aare jäi teele. Suur tänu selle eest. Ilma selleta poleks me siia kanti sügist otsima tulnud :)
Siin juhtus selline lugu, et ükskord oli aarde lähiümbruses palju rahvast, teinekord ei olnud meil pliiatsit kaasas - nüüd lõpuks saime nimed kirja. Peitjale aitäh!
Lasime oma paadi Kavastus vette ja see jäi EST-sarja aaretest esimesena teele.
Aitäh!
Peale mõnusat Jõmmuga purjetamist, olime kõik ilusti tagasi algus punktis. Enamikus seltskonnast võttis suuna selle aarde suunas ja ei saanud meiegi seda logimise võimalust kasutamata jätta. Aarde juurde oli tekkinud korralik järjekord ja kui olime ilusti oma ootamise saanud ära oodata, saime ka nime kirja. Tänud tänud aarde eest.
Selle aarde juures oli peale lodjaretke ausalt öeldes väike järjekord isegi tekkinud. Sirgeldasime oma nimedki järjekorras raamatusse. Aitäh!
Tänud peitjale aarde eest!
Ei olnud üldse plaanis seda logima tulla, aga no kõik läksid ja ma ei saanud ju siis mitte minna.
Peale randumist tegime koos teistega väikese jalutuskäigu, uudistasime torni ja panime nimed kirja. Aitäh.
Kuuetunnise jõe-järvematka järel sai jalgu sirutatud ja torni ronitud. Aarde juurest sai ka läbi astutud, otsima ei pidanud, sest tops oli juba esimesena kohalejõudnud otsijate käes. Aitäh!
Peale lodjalt mahatulekut suundusime tipa-tapa selle aardeni. Jõudnud kohale, leidsime juba kiiremad eest otsimast ja ka peale meid tuli veel terve kamp. Saigi siis ka siin üksteise järel nimed kenasti kirja pandud. Aitäh peitjale!
Laevareisi lõpetuseks ka üks "kuiva jala" EST. Tänud peitjale
Sobivalt oli selle aarde asupaik eelmisel päeval kergelt hõivatud, mis jättis meile võimaluse selle logimine oma retke teise päeva jätta ning sellega oma ettevõtmisele tore punkt panna. Aitäh peitjatele! Järgmise korrani!
Reisi viimane aardeleid. Tagasitee Piirissaarest osutus oluliselt seiklusrikkamaks, kui tõtt-öelda valmis olime. Erinevalt eilsest viskas Peipsi pühapäeva hommikul täiesti viisaka lainetuse, mida neljakesi paadis pikaksvenivate minutite jooksul hinnata saime. Oli valida kahe halva vahel: a) sõita mõistliku kiirusega, kuid leppida üle ääre loksuva lainetusega, mis alustas sinu märgamist kätest, liikudes seejärel üha kehatüvele lähemale, kuni sa istusid lõpuks mõnusas loigus. Tegelikult võisid sa saada nii märjaks, et erinevused sinu ja loigu vahel võisid kahaneda olematuks. Või b) sõita nagu hullumeelne, et isegi laine ei jõua sind märjaks pritsida, kuid iga üles-alla tsükliga tunda kasvavat mure mõtte üle, mis tunne võiks olla viibida paadis, mille suurim soov on teha tagurpidi salto. Valisime viimase variandi. Ma oskan viidatud lingi seltskonna olukorda sutsu paremini mõista.
Tagasi Emajõel andis tuul viimaks puhkust, kuid selleks ajaks oli adrenaliin verest välja pestud ning külm põhjalikult naha alla pugenud. Randusime teele jäänud RMK puhkeplatsil ja hakkasime ringiratast jooksma ning kükke tegema.
Ootan järgmist reisi.
Siiagi sattusime Luunjast alguse saanud autoorienteerumise raames, seega oli see põhieesmärk. Koht iseenesest on tuttav ja ennegi siin käidud, kuid niikaugele pole veel jalutanud. Kui aga juba tuldud sai, siis logisime ka selle aardekese ära, sest kes teab, palju seda EST-seeriat üldse nopitud saab.
Vihma sadas endiselt, pimedas randumine EST 8-st alates toimus ka siin. Liivane põhi laius kaldas me rõõmuks. Vajalik leitud ja suund Kavastusse, kus tarekestest tulukeste valgust paistis üle vee. Tänud Piretile ja Mardile seiklema kutsumast. Oli palju põnevaid elamusi vihmasel sügispäeval. Tänud kaaslastele ja peitjale.
Kui on toredad kaaslased ei sega ei külm, tuul, vihm ega pimedus. Nii leidsime lampide valgel Emajõeäärsed EST-id. Aitäh peitjale ja Piretile-Mardile vahva seikluse korraldamise eest.
Meie viimane tops tänasel tuuril. Oli tõesti mugavalt logitav;) Erivarustusega väike jalutuskäik tehtud.
Oli väga seikluslik päev! Aitäh Piretile ja Mardile korraldamast ning kaasa kutsumast.
Kui hommikul seisime muigel nägudega Kavastu sadamas, siis küsisime küll endilt, miks me seda just täna teeme? Sadas vihma, temperatuur oli vaevu üle nulli. Seltskond segaseid - tõdesime ühiselt ning istusime paati.
Nüüd tulime Kavastu sadamas paadist kaldale ja kinnitasime üksteisele, et tõepoolest olime(oleme) seltskond segaseid ;). Päev oli äge, väljakutseid pakkuv ja lõbus.
Kas teeks sellise tripi uuesti? Korraks mõtleks ja vastaks: lähme muidugi!
Kuigi ei saa salata, et veepeal kulgemine on suvel ikka mõnusam. Meenutades kasvõi meie suvist laidude tuuri (soojas mudas ja vetikasõnnikus solberdamine oli tõeline nauding, meenutades kasvõi käike näiteks Heinaiul või Vareslaiul :))
Kokkuvõttes tuleb taas öelda: iga segase geotuuri teeb lõbusaks hea seltskond.
Aitäh!
PS: Nüüd käidud Kalli järvel novembri vihmaga ja veebruari külmaga Ukul, äkki kunagi ka ilusa ilmaga?;)
Meie seekordne 3-päevane sügisene laager noortega algas Kavastu sadamast ja kulges motoriseeritud matkaparvega mööda Emajõge Kalli jõele ja sealt Kalli järve parvamajani, kus me majutusime. Olid ülivinged kolm päeva koos noortega. Elektrit me ei kasutanud. 5-kraadise jõevee mõnusid proovis pea kogu kamp. Laagri jooksul tegime mõned põiked ka geopeituse aarete juurde. Selle aarde leidsime laagri esimesel päeval kui olime alles teel majutuskohta. Aitäh peitjatele!
Laudteele küll märgid keelavad rattaga tuleku kuid RMK töötaja kes paati autoga veest välja tõmbas lubas lahkesti ikka minna aarde järgi.
Kuna Kantsi jäi leidmata, kuid päevaskoor oli vaja kirja saada, siis vaatasin, et mis on lähimad aarded. Õnneks selgus, et päris lähedal on erivahendeid mittevajav aare ja nii asusingi matkarajale. Nulli kõrvale oli ankrusse heitnud üks kaater, millelt kaks meest kala püüdsid. Õnneks eraldas meid tihe taimestik ning nad olid omavahelise suhtlemisega ametis, et sain seal võsas siiski rahulikult toimetada. Abiks oli varasem kommentaar, et otsida tasub veelt tulija perspektiiviga. Tänan, plaan on tulla ja kogu rada ka läbi teha.
Järgmisena tegime põike advendika juurde, kus pidasime maha ka mõnusa kohvipausi. Aare ise väga kiirelt ennast näole ei andnud, pidi lausa kaks tiiu vaatamas käima, kus ta seal hängib.
Hommikul alustasime Mesitare juurest, kus väikese kommunikatsiooni häire tõttu saime hädise aerupaadi, millel oli kõigest 5 hobust taga. Kuid see meid ei heidutanud ja nii me teele asusimegi. Oligi tore rahulikult ümbrust nautida ja Emajõel kihutavaid uhkeid kaatreid kadestada. Siin tegime väikese lõunapausi ja siis otsisime topsi ka üles. Tänan.
Alustasime oma retke sellest aardest. Veidi tuhnimist ja käes oligi. Tänud
Andis ikka otsida, kui lõpuks Kaupo perimeetrit laiendas ja leiuhõiset tegi.
Tulime ka siis natuke nuusutama seda paljusid ärevana hoidvat EST seeriat. Kuna mingeid veesõidukeid meil pole, siis matkaraja abil aardele lähenemine oli ainus võimalus. Taevas muutus ühe tumedamaks, aeg-ajalt tulid ka tugevad tuuleiilid ja kostus müristamist. Kuskil eemal nägime ka piksenooli sähvimas. Ei tundu just ideaalse ajastusena aaret otsima minna. Kuna parklast oli vaid mõnisada meetrit, siis otsustasime ikka kohale lipata, äkki jõuame enne suurt vihma. Poolel teel kukkusid esimesed piisad, kuid õnneks suur sadu ja äike läksid mööda. Kohapeal oli ikka tükk aega vaja tiirutada, sest maa poolt polnud näha midagi. Iseenesest loomulik, et kui enamik läheneb veelt, siis aare neile mugavalt kättesaadav. Kui lõpuks nulli paika saime ja otsinguringi koomale tõmbasime, siis tuli ka topsik nähtavale.
Aitäh peitjale, täitsa mõnus miniseiklus oli. Meie jaoks äikese eri :)
Nomaeitea, ragistasin küll aga silma ta seekord ei jäänud
Ärkasime Kantsi telkimisplatsil ja peale hommikust kohmitsemist alustasime oma 2 päevast kajaki retke EST rajal.
Siin tegime esimese peatuse ja EST sari sai edukalt avatud.
Tänan peitmast.
Kahepäevase kajaki- ja rabaretke käigus sai kogu ESTi rada läbitud, mille käigus jäi vaid kurikuulus 26 leidmata, vaatamata sellele, et jäime selle kõrvale isegi ööbima. Ilm oli palav ja õhk eriti ei liikunud, aga maa peal oli tõenäoliselt olukord hullem. Paari-kolme aarde koordinaadid olid väga mööda, õnneks varemleidnud olid õiged koordinaadid lisanud.
Aitäh!
Ilmateade lubas kuuma nädalavahetust ja tulime kajakkidega vee peale seda kuumust nautima. Kulgesime rahulikult aardest aardeni, nautisime nii tuulevaikust, vastutuult kui ka vahepeal paadimeeste tekitatud laineid. Veidikene saime sõita ka mööda olematu lainega Peipsit. Kuumust jagus ja vett kulus seetõttu üsna ohtralt. Esimese päeva õhtuks jõudsime telkimiskohta EST26 juures. Päeva jooksul aerutasime kokku ligi 50 km ja teiseks päevaks jäi aerutada 30 km.
See EST aare jäi meie selle retke viimaseks. Tegelikult oli plaan, et homme teeme ka teise poole retkest ära, aga kuna öösel keeras sajule ja hommikul ladistas korralikult, siis polnud kellelgi soovi minna pooleks päevaks jõele ligunema. See poleks enam mõnus ega nauditav, vaid paras piin. Parem tuleme mõnel teisel ilusal ajal tagasi. Täname peitjat aarde eest!
Lükkasime teele Lauri, Maire, Kristeli ja Karli ning saatsime teele ka Tiidu. Ning siis tulime siinset laudrada nautima. Kuidagi olime aru saanud, et see aare siin on kadunud ja suur rõõm oli seda leida. Aga siis saime Karlilt teada, et EI. Est1 on kadunud hoopis. Aga rada ise on väga äge, mõnus oli päikses jalutada ja nii soe oli, et sai esimene selle suve palja ülakehaga jalutuskäik ära tehtud. Mõnus. Viimane siin, enne Läänemaale tagasi sõitma hakkamist. Aitäh peitjale!
Tänan kaaslasi toreda päeva ja nädalavahetuse eest ning peitjat aarete eest!
Päeva viimaseks aardeks jäi EST 16. Kui eelmise aarde juurde sõitmiseks sai kätt harjutada Kristel, siis nüüd sai ka Maire proovida, mida tähendab olla kapten. Siin kandis oli täiesti müstiline näha kui palju nahaalseid kalamehi on. Praegu Emajõe Suursoos kalapüügikeeld ja täpselt suure poi juures, mille küljes on suurelt tahvel, et keelatud on kala püüda, on paadid ja püüavad rahumeeli. Jõe kaldad samamoodi kalamehi täis. Jäi selline tunne, et kõik on koondunud ühte kohta sellepärast, et neil on jõe üles -ja allavoolu luurajad ees, kes teavitavad kui peaks kontroll teel olema. Meie nägemise peale ei teinud nad teist nägugi. Matkaraja ääres sõitsime paadiga kaldale ning logisime viimase aarde ära.
Edasi sõitsime RMK Kantsi lõkkekohta. Sättisime üles telgid, panime söed tulele ja vee keema ning jäime teist paatkonda ootama. Peagi saabusidki 16km aerutanud Arvo ja Eneli. Grillisime, nautisime tuulevaikset õhtut ja sooja lõkkesoojust ning kui kõigil oli parasjagu väsimust tekkinud, pugesime magama.
Aitäh aarde eest!
Paat polnud veel kohale jõudnud ja nii kulgesime jala aardeni. Paistab popp koht peredele, neid oli siis , kui startisime ja ära sõites tulid ikka uued juurde. Rajal olime natuke üle seitsme tunni. Aitäh.
See kodule kõige lähem EST-seeria aare sai leitud veel enne paadi vettelaskmist soojenduseks. Nii minnes kui ka õhtul tagasi tulles oli autoparkla peaaegu täis, rahvast jalutas ilusa ilma puhul palju. Aitäh!
See oli tegelikult viimane. Kuna minu hambad laksusid, siis visati mind paadist välja ja kästi joosta parklasse. No võtsin Hundu kaasa, sest ka tal oli ilmselgelt siiber sellest pullist. Paadimees kalli ei saa, sest paadiga ma ju parklasse ei saanud.
Silkasime paadi juurde ja ega nad polnudki palju enne meid kohal. Oli hiiglama tore päev, kindlasti osaleks veel, no mingi aja pärast. Aitäh, kniks ja kraaps kõikidele!
Kaaspeitja pakkus lahkelt võimalust paadiga sõitma minna ja seda võimalust ei saa ju ometi käest lasta! See tops jäi esimesena tee peale. Aitäh peitjale.
Hommikul paistis aknast sisse kaunis päike. "No midaaaa, miks mul plaane ei ole, miks mul pole aardeid, mida otsida, miks mul õppida on vajaaaa," käis peast läbi. Kella 12 paiku ei pidanud enam vastu ning kuna oli aru saada, et ega niimoodi kibeledes õppimisest niikuinii midagi välja ei tule, siis utsitasin oma pere välja. Nad väidavad, et nad tublid looduses käijad (millega ma ei nõustu... kui siis ainult korra kahe kuu jooksul). Pärast natukesi "Tõestage, et olete looduses käijad siis :D jms" olimegi kõik peale ühe karguga ja teise karvase liikme Emajõe ääres jalutamas. Leid oli kiire ning matkarada täpselt sobiv. Tore oli näha lastega peresid looduses. Aitäh!
EST7 juurest tagasi sõites, vaatasime korra paadist, et kas kohe paadiga lähme võtame või jalutame? Paat on juba ju vees, aga otsustasime, et jalutame. Vahepeal oli aga juba pimedaks läinud ja paadi veest välja sikutamine oli eraldi elamus. Möödujatele pakkusime korraliku etenduse ja ise saime kõhutäie naerda. Kes sikutas, kes pikutas, kes naeris, kes rullis, kes oli ilus, kes tassis, kes sättis - paat sai kiirelt kokku :) Seadsime sammud rajale, kus oli pimedas päris tihe liiklus. Sörkisin Miki sabas nulli, kus oli korraks segadus, aga peagi saime suuna kätte ja varsti ledsime topsi. Nimed kirja ja tagasi auto juurde. Aitäh :)
Tulin lastega seda kodulähedast rada uduse vihmaga läbi jalutama. Oli väga mõnus, vaheldusrikas ja uhkelt korda tehtud rada, kuhu kindlasti satume veel. Soe tunne oli vana NKT topsi näha. Aitäh!
Teadsin ainult niipalju, et täna tuleb madkooli aare. Ja miskipärast arvasin, et see võiks vabalt kuhugi Emajõe Suursohu potsatada. Foorumis maha kuulutatud kellaaja avastasin alles hiljem netis logides ja telefoniplõnnile ei pööranud parklas tööd tehes kohe tähelepanu. Siis kui pöörasin, oli kell juba neli. Heh, 700 meetrit lihtsamat astumist uue aarde leidmiseks :D Ega midagi, hakkasin aga jälle minema samas suunas, kust paar tundi varem alles tulin. Ajalugu peas tagasi kerides tabasin end mõttelt, et kas sealsamast parklast vahepeal teed alustanud ning praeguseks juba minema sõitnud jalutajad võisid äkisti geopeiturid olla? Eks logiraamatust saa näha. Ent ei saanudki näha. Sest paberile märgitud "FTF:" järel valitses tühjus. Igatahes selle puudujäägi parandasin kell 16:06 ära :o) Seeria alguse ja lõpuots on nüüd leitud, ehk pikapeale jõuab need vahepealsed kah läbi käia. Aitäh.
detsembris: 1 - 2 , 16 ; jaanuaris: 14 , 15 , 10 - 9 ; veebruaris: 13 - 12 - 11 - 8 - 7 - 6 - 5 - 4 - 3