Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 5.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
RB24 ehk Rail Baltic raudteetrassi 24. kilomeeter kuhu on rajatud maanteeviadukt, mille alt hakkavad tulevikus rongid läbi sõitma. Raudteetrassi ehitus peaks algama 2023. aastal, testliiklus peaks algama 2025. aastal ja reisi- ning kaubavedu peaks algama 2026. aastal.
Mine vaata sinagi seda piirkonda praegu kuna peale raudtee valmimist lõikab see Eestimaa pooleks ja niisama lihtsalt raudtee läheduses enam liikuda ei saa. Ainuüksi selle aarde piirkonnas on ette näha kolme aarde arhiveerimist kuna need jäävad Rail Balticu trassi kaitsetsooni, mis piiratakse aiaga. Ilmselt peab seetõttu Eestis veel teisigi aardeid arhiivi minema.
Aardekarbi kättesaamine on igaühe omal vastutusel. Ole ettevaatlik ja kasuta sobivat ronimisvarustust.
Vihje: pole
Lingid: https://rbestonia.ee/
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC952T6
Logiteadete statistika: 27 (93,1%) 2 7 1 0 1 0 Kokku: 38
Ma olen juba pikalt kaalunud, et peaks seda va ronimisvarustust proovima. Mitmed aarded ju nii kõrgele viidud, äkki saaks ühe oskusegi omale pagasisse juurde. Seega, kui Janar pakkus välja, et koos Ovega ronima minna, ma olin tegelikult valmis.
Kui aga päev kätte jõudis lõi minus ikka täiega vanainimene välja. Mõtlesin oma viimaste aastate jooksul tekkinud kõrgusekartuse peale ning üldse, see ronimine pole kunagi nii väga minu teema olnud. Siiski, kohale ma läksin, olgugi et pelgasin juba ette.
Kohapeal pani Ove teadjalt kõik staffi paika, karabiine oli rohkem kui rubla eest ja Jansi alustas ronimist. Vaevaliselt, ma ütlen, vaevaliselt, kuid samas kindlalt liikus ta aarde poole. Ja saigi nime kirja :) Uskumatu!
Siis oli minu kord. Alguses polnudki nagu hullu, mõtlesin, et äkki tõesti roningi üles. Aga c 1/3 peal tuli ikka vaikselt paanikanoot sisse ja meenus, et mu sõrme ja randmeliigesed on ju vigased. Miks ma arvasin, et mul nende kasutamist ronimisel vaja ei lähe, ma ei teagi. Ehk siis selles kohas mõistus võitis, täna näpud töötavad, mis on märk sellest, et ma lõpuni liigeseid ära ei lõhkunud. Ei ole see ronimise teema minu jaoks, saan kokkuvõtteks öelda.
Ovele suur aitäh, et sa viitsisid tulla ja lasid mul proovida. Jään ka edaspidi oma kahe lemmiku - teleskoopredeli ja SUP laua juurde ning otsin neid aardeid, mis vanusele sobivamad. Või siis kasutame edaspidi päästeauto korvtõstukit :)