Saarnaki - Hiiumaa laiud

Saarnaki laid on Hiiumaa laidudest üks suuremaid – kuni 3,4 kilomeetrit pikk ja kuni 0,7 kilomeetrit lai, 143 hektari suurune.

Saarnaki laid on umbes 2500-aastase ajalooga. Saarnaki puhul oli veel paarsada aastat tagasi tegemist kahe eraldi laiuga: Vähe-Saarnaki ja (Suur-)Saarnakiga, mis hiljem kokku kasvasid. Laiu asustuslugu algas 16. sajandiga ning lõppes 1973. aastal, mil siit lahkusid viimsed elanikud. Elu saarel ei suutnud ülejäänud maailma üha kiireneva tempoga sammu pidada: lastel oli keeruline Hiiumaal koolis käia ning moodsa elu mugavused, nagu näiteks elekter, siia ei jõudnud. Nii jäigi Saarnaki inimtühjaks, kuid õnneks on saarel kaitseala moodustamise raames järjepidevalt jätkatud maaliliste pärandmaastike hooldamist. Ajalooliselt oli saarnaklaste elu väikesaartele omaselt kasin ning kesised võimalused äraelamiseks seadsid elanike arvu piiriks 16 inimest. Lisaraha teeniti nii kiviveoga linnadesse kui ka salapiiritusega sahkerdades. Inimesed, kelle juured pärinevad siit laiult, kannavad perekonnanime Saarnak. Põliselt oli Saarnakil kaks talukohta, mille tänini terviklikult säilinud talukompleksis on vanimateks ehitisteks rehemaja, suitsusaun ja pukktuulik (19. sajandi II pool).

Saare eriliseim koht on Pärnamäe rünk oma salapärase laialehise metsaga.

Saar kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidude sihtkaitsevööndisse.