Käbikuninga: Konsu ööaare

 3 

Oma tänase ööbimiskoha valisime täitsa teadlikult just siia Konsu järve äärde. Õhtupimeduses v6i siis õigemini ööpimeduses tegelesime tutvumistöödega. Plaan jäi siis et kel esimesena uni ära läheb, see saab kõrgusi vallutama hakata. Hommikul oligi dilemma et kas minna esimesena ujuma ja siis ronima v6i vastupidi. Sai otsustatud siiski esiteks ronimise kasuks. Kaupo täpne viskekäsi sai viskeliini vaid m6ne viskega kohe aardetopsi kõrvale. Siis polnudki muud kui traksid selga ja minek. Ylevalt oli t6esti hoopis teine vaade järvele. Puu on m6ne aastaga m6nusalt ümbermõõtu juurde visanud ja kasti traksid nii pingul et lausa praod sees. Õgvendasin neid pisut lõdvemaks, sest muidu poleks kaantki lahti saanud. Sisuga muidugi k6ik tip top korras. Naerunäod said kirja ja oligi paras aeg alla naasta et hommikukohvi ja putru nautida. Aitähhid 14/16 Vaid 2 jäänud

Ööbima sättisime end teadlikult siiakanti, õhtul tegime tutvust, aga ronimise jätsime valgemale ajale. Enne Kurtna matkarajale minekut toimus puu ümbruses erinevaid hommikutegevusi, nt soojas järvevees sulistamine, pudrukeetmine, pallivisked, jahtunud kohvivee taassoojendamine ja muidugi vertikaalssuunas võimlemine. Kuni käbikuningas sai vallutatud ja varustus kokku pakitud.

Aitäh peitjale ja tiimile!

Viiest veel leidmata kunnist sai täna üks jälle leitud poolele arvatud :). Ja kõik käiski siin nii, nagu Mari ja Helen juba kirjutasid, üks vene seltskond pidas kõrval oma pidu ja päris põnev oli nende peo dünaamikat ka jälgida vastavalt peo kestvusele ja edenemisele :D. Vaheldumisi meie oma kunnipuu sündmustega siis saigi seda tehtud, lisaks ohtrale salongilobale puu all :). Geopeitus oleks Käbikuninga seeriata kindlasti hulga vaesem, aitäh peitjatele aarde eest.

 2 

Kohe kui panime omakeskis paika Kurtna matkaraja külastamise plaani, hakkas sinna juurde tekkima ka Käbikunni külastuse idee, sest on ju nad üsna lähedased naabrid. Paika tuli loksutada vaid skeem, kuidas lahendada selle aarde öö-osa ja millal ronimise osa. Lõpuks kujunes asi nii, et saatsime eelluurele väikese salga seda ööasja lahendama ja lõpliku aarde külastamiseni jõudsime suure kambaga pühapäeva päeval.

Järve ääres oli väga tugev tuul ja puuladvad kõikusid päris hoolega. Esialgu oli siiski ronimise optimismi mitmetes. Peale mitut tundi kestnud tegevusi, mis aarde leidmiseks vajalikud, ronis Kristjan ise puu latva, et teisi seal abistada. Üles jõudes andis ta tagasisidet, kuidas seal loksutab ja arvas, et kõigil pole siiski just tänasel päeval mõtet üritada vallutusretke kõrgustesse. Ilma igasugu vastu punnimiseta sai Salme meie kõigi saadikuks, kes 5 minutiga üles tuiskas ja seal siis aardega toimetama asus. Tänu tugevale tuulele läks sealgi pikalt aega. Ülejäänud seltskond tegeles kõik need tunnid maapinnal aja sisustamisega ja kogu operatsioonile kaasa elamisega. Meelelahutuse ja muusikalise eeskava eest hoolitses läheduses oleval lõkkekohal pidutsev lõbus seltskond. Teineteist oma väga eriilmeliste tegevustega me siiski ei seganud. Päeva jooksul sai aare ka hoolduskuuri. Kokkuvõtteks oli väga tore pühapäevane ajaveetmine mõnusas seltskonnas.

Baaslaager

 1 

Oli teada, et Käbikuningas isiklikult on täna selle puu all olemas, siis tuli juhust kasutada ja kohale tulla. Ei läinud siin lihtsalt... köie paika saamine võttis ilmatuma aja ja lisaks oli vastikult tugev tuul, niiet Käbikuningal endal läks üleval süda pahaks. :D Õnneks hommikusöök alla ei pudenenud, niiet Salme, kes parajasti üles poole pürgis jäi sajust puutumata. :D Neli tundi, mõnusas seltskonnas, puu all lobisedes, möödus kiirelt. Tänan.

Kuna see oli lisaks matkarajale teine peaeesmärk, siis tegime öösel tuvastused ära ja tulime lõunast tagasi. Grillid särisesid, vene disko mängis taustaks ja meie tegemiste vastu ei näidanud keegi üles vähimatki huvi. Tänud aarde eest!

 1 

järve äärde jõudsime suht hilja. Kohapeal oli juba üsna palju rahvast ja ühel platsil käis kõva läbu. Otsustasime siiski õnne proovida ja vehkisime veits lampidega. suht tühikargamine tundus olevat. Seega panime inimtühjale kõrvalolevale RMK platsile laagri püsti ning jäime pimeda saabumist ootama. Ega kaua ei läinudki kui uuesti Konsujärve ääres lampidega vehkimas olime. Pimedas oli juba paljulubavam ja varsti jäi aare silma. Kuna taustaks kostus koledat vene sõimu ja polnud kohal ka täies koosseisus, jätsime ronimise hommikuks. Hea otsus sai tehtud, olud olid juba palju paremad. Kompasime siis Tarmo Ragulka piire, ning hommikune võimlemine võis alata.

Tänud.

 1 

Eelmisel õhtul lootsime valges ära kirvetada. Vehkisime ja uurisime, kuid ei õnnestunud. Pimedas tulid poisid uuesti ja nüüd oli täitsa lust õige asi leida. Hommikul tulime üheskoos ronima ning oli põhjus uus kroon pähe panna. Mul läheb käbikunnidega vaevaliselt. See alles kolmas.

 1 

Tulime õhtul valges kirvetama, kui raske see ikka olla saab. Kirvetasime, mis kirvetasime, aga midagi ei näinud. Kuna siinsed kõik lauad olid kinni, siis läksime Nõmme järve äärde ning panime telgi püsti. Pimedas tulime tagasi ning hoopis teine tera, nägime kasti ära ning salvestasime koha ära. Samal ajal taidlesid eemal venelased ning hommikul tulid järgmised ka Nõmme järve äärde kõva häält tegema. Õnneks hommikul aarde all oli rahulik, keegi ei seganud. Ka liini püsti ajamine läks mõnusalt sujuvalt ning varsti sai ronimisega alustada. Justkui oleks juba mõned puud roninud, aga tuleb veel palju palju harjutada.

Konsu järve äärde jõudsin imekombel isegi plaanitust tunnikese jagu varem. Pealamp aga näitas helkuriraja juba kenasti kätte ja peagi oli ka õige puu tuvastatud. Kuna ei olnud tahtmist varustust hommikul kastemärjas rohus märjaks teha, siis otsustasin ööpimeduses ronimise ka ära teha. Mõeldud tehtud ja peagi olin üleval ja logi kirjas. Pärast maapinnal telkijad küsisid, mis ma seal tegin ja vastasin, et linnu pesakast vajas kontrollimist. Ööpimeduses enne telki pugemist sai tehtud veel ka ujumine Konsu järve vannivees.

Siia oli plaan ööbima jääda, aga kohale jõude selgus, et päikseloojanguni on veel oma 5 tundi aega. Paremate ideede puudumisel hakkasin kohapeal ringi tuiama ja äkki jäi mingi helkur silma. Lambist muidugi suuremat tolku polnud, aga vähemalt oli nüüd teada, mida otsida. Ühel hetkel tundus, et on sobiv hetk ronima hakkamiseks. Mõtetes olin juba ennast ujuma sättinud, aga selgus, et olin siiski liigselt kiirustanud selle mõttega. Urisesin, ronisin alla tagasi ja õigest kohast üles. Üllatuseks oli logiraamatus vaid üks sissekanne, STF sai kirja kell 19:42 kui ma ei eksi. Lõpuks sai varustuse kokku pakkida ja järve hüpata. Kui varem olid parmud ainult sumisenud, siis nii kui ma ujumiseks riided ära võtsin hakkas hull rünnak pihta, isegi ujudes leidsid nad veest väljas olevat nahka, mida rünnata. Aitäh peitjale.

 1 

Aardega tegime algust eelmisel päeval, olles juba varakult lähedalasuvas lõkkekohas mõnusalt aega sisustamas. Pimeduse saabudes läksime algusesse uudistama. Kaasas olevad lambid olid piisavalt head, et meid õigele teele juhatada. Kohati pidime natukene rohkem viibutama või rohkem laiemalt ringi vaatama, aga ühel hetkel jõudsime igatahes kohta, kus olime veendunud, et on aeg valgus ülespoole suunata. Seal fikseerisime oma asukoha ja otsustasime valgemas jätkata.

Järgmisel päeval naasime uue entusiasmiga ja seda jätkus vabalt kuni kõikide ronimisprotseduuride lõpuni. Üleval sai nautida kena vaadet järvele ja uudistada ka taamal olevaid metsi ning ka ühte õigeusu kirikut.

Aitäh peitjatele!

 1 

Pole miski uudis, et ööaarde puhul tuleks ööd oodata. Nii me siis ka tõesti tegime, sest valget aega on hetkel ju üüratult pikalt. Selle pika ja valge õhtu sisustasime grillimise ja tšillimisega kenasti ära. Kui looduslik valgus hakkas otsa saama läksime oma tehisvalgusega vehkima. Rada kulges üsna kenasti ja sai kuidagi äkki otsa. Otsa oli saanud ka eelmine päev ja tähtsamad tegevused ehk ronimise jätsime järgmisesse päeva. Valges ikka parem tegutseda. Nii me siis hommikul peale pannkookide söömise kõrgusi vallutama suundusime. Oli tore ja pisut ikka üllatas, et esmaleid oli veel tegemata. Aitäh kaaslastele ja peitjatele!

FTF 11:26

 2 

Eelmise päeva hommikul olin just raamid katusele pannud ja kajaki veele minekuks valmis seadnud, kui tuli teade, et õhtul kisub ronimiseks kätte ära. Ohoh.. see tähendas väikest ajurünnakut kaardi kallal ja veele mineku asemele tekkis kenakene matk ning grill ja ööbimine Konsu järve ääres :D

Järve äärde jõudes oli väljas veel liiga valge ja paras hoopis grillides ja tänu heale sääsepeletile ka mõnusalt tšillides aega veeta. Kerge pimeduse saabudes jalutasime lampidega vehkides rajale ning kohatise mõistatamise ja loogika abil olime peagi puu all, mida tasus kõrgemat uurida. Peagi tuvastasime konteineri, salvestasime koordinaadid ja otsustasime hommikul ronimisega tegelemise kasuks.

Järgmisel hommikul, peale Marguse pannkooke, siirdusime lõpuks ronimisega tegelema ning ei läinud poolt päevagi, kui lõpuks kõik nimed kirja said ja võis sellele aardel joone alla tõmmata. Pisut proovisin ka kergemat ronimise võimalust grolliga, mille puhul see üleval varustuse ümber seadmine ikka veel parajat segadust tekitab ja kogu võidetud aja ära sööb...

Tänan ronimiskaaslasi ja peitjaid.