Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nõva looduskaitseala katab üle 2300 hektari maismaad ja üle 60 hektari siseveekogusid. Valdav enamus kaitsealusest maast asub Läänemere rannikul ja selle läheduses. Antud georada juhatab läbi vaid kaitseala ühest osast, kuid annab päris hea ülevaate piirkonna loodusest. Rada on ringikujuline, umbes 10km pikk ja läbitav mõlemas suunas.
Rada on mõeldud läbimiseks eelkõige jalgsi, jalgrattaga võib sõita teedel ja radadel. Mootorsõiduk jäta osade aarete juures märgitud parklasse, kuna enamikes kohtades on nendega liikumine keelatud.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (2), pikem_matk(>1km) (1), lemmikloomasõbralik (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC96ZDJ
Logiteadete statistika:
133 (98,5%)
2
1
0
0
0
0
Kokku: 136
Olin paksult väikesi musti sipelgaid täis kui logisin, ega neil seal puu otsas midagi targemat süüa polnudki.
Tundub, et keegi kasutab aardemaja oma WCna. Tops on ikka täitsa täis lastud.
Jalutatud-ronitud-leitud-logitud Tiidu abiga. Aitäh peitjale!
Meie tandemis on Merle orav. Seekord oli ta küll rohkem sipelgas. Oh seda hädakisa seal puuotsas. Aga alla ka ei andnud. Aitäh aarde eest!
Vaatamata sellele, et pidin eluga riskides kõrgele puu otsa ronima, korraldasid sipelgad mulle samal ajal lisaks totaalse rünnaku ja ronisid mööda keha, üks eksis isegi kõrva. Aga õnneks suutsin emotsioone alla surudes isegi logi ära kirjutada ja ühes tükis alla ronida.
Järjekordne ronimine, seega Katrini etteaste. Kusjuures nüüd hakkasin ma ta pärast juba tõsiselt muretsema, sest hordide viisi sipelgaid arvas, et see osa puust, mis just saabus, on vaja ka suguvendadega katta ja ründasid teda halastamatult. Igatahes suutis ta külma närvi säilitada, vähemalt seni kuni taas kindlal maal oli ja lasi siis alles oma sõjatantsu lahti. Osasid priiküüdisaajaid tuli veel jupi maad eemal Katrinilt maha raputada. Tänud peitjale Katrini puu otsa saatmise eest, sai ilusaid pilte ja aarde eest.
Käisin kõndimas E9: Ranniku matkarada Dirhamist Nõvale. Kuna mööda mereäärt jalutas koos minuga veel mitte üks, vaid suisa kaks suuremat matkagruppi, siis põikasin hoopis metsa alla ja hakkasin mööda Nõva LKA karbikesi tulema. Aitäh peitjale selle võimaluse eest! Ma olen loginud aardeid puu otsas ja ilmselt olen ma loginud aardeid ka sipelgapesas, aga seekord olid need kaks nii tugevalt ühendatud, et logisin aaret puu otsas ja olin samal ajal üleni sipelgatega kaetud. Kah, ütleme, kogemus :D
Väga mõnus matkamine. Õnneks oli meil orav kaasas. Pikem logi 1. aarde juures. Aitäh!
Kui Anni veel maa ja taeva vahel rippus, hakkasime seltskonna lahkuajamiseks plaane tegema. Õigel hetkel kaardile vaadates selgus aga et LKA 5 on mul ka siiski üles otsimata. Aitäh!
Taaskord sain jope maha visata ja end veidi sirutada. Ainult pastaka olin seekord alla unustanud. Paar astet allapoole tagasi ja Carolys ulatas ka selle mulle. Aitäh!
Hing ihkas uusi imelisi vaateid ja tänu peitjale neid ka ammutatud sai. Aitäh!
Olime Ilmega juba ammu plaaninud siia matkarajale tulla, aga lükkus kogu aeg edasi. Täna siis võtsime plaani teha mõnus matk. Alustasime Peraküla parklast, ilm oli soodne ja metsa all valitses täielik vaikus. Meil oli tore päev. Tänan.
Kolmekümne seitsmes. Kuna ma ronisin merevaate aarde, siis siin arvas Kätlin, et võiks ise proovida. Oeh, kahju hakkas tast kohe. Ulme, milline sipelgate hord selle puu peal oli. Eks Kätlin kirjeldab oma emotsioone ise. Ma lihtsalt näitan :)
Kokku läks meil selle raja+ läbimise peale 16km ning 7h 30m. Koos kõrvalepõigetega 5 seeriavälise aarde juurde, Toatse järves ujumise ja privaatmererannas lebotamisega. Igati tore matk oli, aitäh!
Kui eelmises sipelgad kõditasid, siis siin olin üleni nendega kaetud. Mina ja tuhat sipelgat puu peal. Ilus merevaade selle 3.5 pealt. Tasus tulla. Ja sipelgatest sain ka järgmiseks aardeks e. enne järgmisi peaaegu lahti :D Aitümps, Marko!
Käesoleval aastal ei olegi veel Keibu-Nõva-Peraküla kanti jõudnud. See on piirkond, mida ikka igal aastal mitu korda heameelega külastan. Eriti meeleldi kui on ka aardeid, mida leida. Ja neid olen siia ootele jätnud. Täna siis mõnus jalutus ja kümmekond nopitud, viimane 10 jääb veel ootama järgmist külastust. Aitäh!
Hea, et siin ise ei pidanud logima minema - pealtvaatajale tundus see üpriski ebamugav. Aga aimasin, et küll varsti tuleb ka minu kord. Tänud peitjale!
Logitud kell 10:46. Aitäh aarde eest - pikem logi Nõva LKA 1 aarde logis.
Leitud, aitäh! Logiaeg: 10:46. Pikem kokkuvõte Nõva LKA 1 aarde logis.
Tänase päeva esimene ronimisaare - Kairi ronis ja leitud kell 16.12. Selleks ajaks oleme 3 tundi olnud rajal koos söögi/joogipausiga.
Kõige noorem ronis, ma puhkasin ja nautisin vaatepilti. Tänan.
Siin sain ka ringi vahtida, enne kui raskusastmeid vaatasin. Seljakott maha, jope seljast ja minek. Sel hetkel ma veel ei teadnud, et sellestki kujuneb sel päeval omamoodi rutiin. Aitäh!
Eile jätsin selle ilunumbri vahele, kuna julgestusmeeskond liikus juba auto poole ja olin üksi. Täna tulid kamraadid kaasa, võtsin end kokku ja panin nimed kirja. Aitäh!
SSSSHHHIIIIIPELGAD!! Ei ole tore puu otsas logida, kui keegi püksi poeb. Aga logi kirjas.
Puu oli iseenesest ronimiseks ideaalne, aga see, mis seal üleval toimus, ei kannata küll mingit kriitikat :) Niipea, kui vähegi paiksemaks jäin, siis olid kohe sipelgad hordidena kallal. Võimlemise vahele sai siiski nimi kirja pandud. Pärast sai veel kolme aarde jagu neid tegelasi kraevahelt noppida. Tänud aarde eest!
Selle raja kõige jõhkram aare. Niiiiiiii palju sipelgaid! Õnneks Mardo oli vapper ja tõi selle aarde ära! Kõik putukad ja sitikad on ka juba maru kurjaks muutunud.
Märkasime kiiresti, aga sipelgaid oli aarde juures väga palju
keha sipelgaid täis aga ära toodud ja viidud sai
Ma pole kunagi puu otsa ja sealt alla nii kiiresti roninud. Sipelgatel on jätkuvalt palju vimma geopeiturite vastu. Tänud igatahes.
Nautisime matkarada ja leidsime kõik aarded. Aitäh kutsumast!
Leitud. Ringi kõige raskem aare tänu sipelgatele. Kõik puuoksad on neid paksult täis ja ka allajäätud seljakotis viisin neid kaasa. Aitäh.
Leitud. Põhitekst 1. ja 40. aarde juures. Aare heas seisukorras. See aare väärib rohkem tähelepanu. Pärast logi tekkis okserefleks nendest sipelgatest, täielik üledoos. Logides oli kuulda sipelgate alarmi ja silmnähtavalt nende kogus duubeldus. Männikoor krõbises nende jalge all. Aga mis teha, aare oli seal ja vajas logimist :)
Selle raja läbimist oleme ikka tükk aega edasi lükanud, aga nüüd asetusid kõik tähed ilusti paika, kuuseis oli ka õige ning otsustasime selle seikluse ette võtta. Algusest lõpuni ühe jutiga ja tehtud see saigi. Täname rajameistrit!
See puu on vaieldamatult sipelgate lemmik. Läksin siis suviste riietega üles ja sipelgad võtsid mu kohe omaks. Selle aarde juures ei mõistnud seda karpi avada, aga aardekarp sai õnneks siiski lahti tehtud ja ka kinni pandud. Hiljem kui kohtasid sarnast, sain aru, kuidas see töötab. Aga siiski oli väga äge ronimisoskusi jälle rakendada!
Ühte sellist käisin mina ka logimas... Seda, mis meile lõunasöögi kõrvale jäi.
Kotid samblamaal, kõhud täis ja tiirule. Vahva koht, kõike sellel korral noppima ei hakanud aga need, mis kätte saime,tekitasid hääd tuju küll. Mõned raskemini kätte saadavad ja teised imelihtsad. Suured tänud :)
O sai taas ronida, suur ja puu Found it: (4324) 10.Apr.2021 16:40 Nõva LKA 6. Täname!
Oravatele väga tore aare. Lõpp on ka väga täpselt paika timmitud. Aitäh! Tuleb välja, et väga napilt läks, et me oma oravatrikkidega järgmistele vahele ei jäänud.
12:54. Ennem kui keegi jõudis oma soovi avaldada, olin juba kättpidi puu küljes ja peopesagi vaiguseks teinud. Üleval märkasime, et täna on siin juba käidud aga ühtegi logi eelmistel veel ei olnud. Juhtumisi olime üksteisest mööda käinud. Aitäh aarde eest!
Rahulik kulgemine Nõval punktist punkti. Tänud kaaslastele ja peitjale.
Vahelduseks jalutamisele sai natuke ka võimeldud. Aitäh peitjale.
Ilmselt olime piisavalt varajased, sest täna alles teine seltskond siin rajal. Õhtuks tõenäoliselt on tänase kuupäevaga logisid juba paras ports, suurepärane ilm ju lausa kutsub siia jalutama. Aitäh.
2+2 ei tule välja kuidagi. Läks võistluseks, et kes üles ronib.
Mina ei leidnud, sest ei saa ronida enam. Aga meeskonnaga saab ikka logi kirja, tänud!
Leitud ja logitud. Pikem jutt Nõva LKA 35 juures. Tänud peitjale.
Jalutuskäik jätkus. Merelt puhuv tuul tegi olemise veidi jahedamaks ja pidin ühe kihi riideid juurde lisama. Aarde leid oli kiire. Ronimise võtsin seekord enda peale. Midagi keerulist seal ei olnud ainult peopesa sain vaiguseks. Anne juhatas alt kuhu jalg ja käsi panna ning peagi ulatusin aardeni. Aitäh!
Natuke liiga vara tuli tal see ronimiskihk peale, oleks pidanud ikka ühe aarde jagu veel ootama. Siin tal see õnnestus. Sihikindlalt Liisile võimalust andmatagi, oli pärdik juba puu otsas. Karistuseks isetsemise eest, pidi poiss ka aarde ise ära logima.
Tänud.
Loomulikult tahtsin ma ise ronima minna, aga Kaupo ei lubanud ja murdis end ise puu otsa. Etteruttavalt olgu öeldud, et päris ronimisvabalt minul see päev ei möödunud :)
"Mina lähen ise.":kõlas Marii suust. "Ei, las ikka isa ise.":arvas ema. "No las ta läheb." :ütles isa. No läkski. Tänud!
Selle sarja leid *10
Rohtsalul oli juba lihased ronimisest soojad. Käis sellel ka järgi.
Oleme alati siiakanti peidetavaid aardeid oodanud. Ja mõnuga ning hinges tänutundega neid otsinud. Viimasel ajal oleme kohaletulemist ajatanud, et oleks aega ja et ilm oleks mõnus. See kõik oli olemas.
Päike sillerdas ja tõi mereäärsed loodusevärvid kogu oma sügavuses välja. Tuul paitas nina kevade saabuvate lõhnadega. Meie siis lihtsalt lonkisime ja nautlesime kulgu. Nojah, meie ringi aeg oli seal kuskil kindlalt üle nelja tunni aga seega me saime ju kõike seda enam nautida, mida peitja meile siia kingituseks oli loonud. Kohtasime teepeal ka endale tundamtuid geopeitureid, kes aga said hoobilt aru meie kulgemise eesmärkidest, nii nagu meie nende omadest. Kokkuvõttes oli taaskord üks oodatud ja äraütlemata rõõmuga veedetud päev Nõval.
Kui see Nõva matkaring koos aaretega avaldus, oli tööpäev. Päike säras väljas ning tunne oli, et jätan töö ja põrutan kohe metsa. Sellele järgnevaks nädalavahetuseks oli ellujäämismatk Kuresoo rabas juba plaanitud ja nii jõudsimegi alles nüüd siia, kauaoodatud Marko matkale. Õnneks oli ilmataadiga ka soodne diil sõlmitud - päike säras taevas ja jahe meretuul oli vaba päeva võtnud. Sõprade plaan veel soojemat ilma oodata ei suutnud meid ümber veenda ja nii startisimegi päris varakult kohe esimesest punktist lõpu poole.
Nautisime kogu teekonda. Kui oli võimalus merevaadet imetleda siis Peeter oli nii lahke ja lasi mul seda teha. Ise tegeles samal ajal kunsti loomisega ;)
Kui algul sai lapsuliblikaid loetud siis päeva edenedes lendles neid metsa all juba nii palju, et lugemine läks juba sassi. Enamus rajast elas juba kevades aga oli kohti, kust talv veel kuidagi lahkuda ei tahtnud.
See ring oli just selline, kus kulgedes saime nautida kevadet, sookurgede trompetimängu, teineteist või lihtsalt vaikust ja kerget mere- ja metsakohinat.
Suured tänud taas Läänemaale kutsumast! Meile väga meeldis :)
Minu GP 2500! Kui esimeste aktiivsete mänguaastatega (2003-2008) kogunes umbes 400 leidu, siis nüüd (2019-2021) on tulnud suure hooga lausa üle 2000 leiu. Kütame hea hooga edasi, sest Geopeitus on lihtsalt nii tore!!
Väga vahva geomajake sel aardel. Salme ronis ja tõi aardekarbi maapinnale, mina tegin kirjatöö. Aitäh!
Leitud, logitud! Peitjale tänusõnad ja pikem logi Nõva LKA 1 juures.
Suurimad tänud ülimalt vinge aarete seerja eest :) Pikem logi Nõva LKA 1 aarde juures.
Siin tuli minul oma osavust näidata - no mis ma oskan öelda, Marat soovitas passi vaadata, kui kurtsin, et üleval kipuvad jalad tsipa värisema ...ise enda arust on mul küll täitsa tutikas pass :P aga no ei ole need kõrgustes kõõlumised peale ühte kukkumist enam minu lemmikud.
Kevade alguse päeval oli igati paslik otsida uue LKA seeria aardeid. Alustasin rajal liikumist esimesest aardest ja kulgesin järjekorras kuni viimase aardeni. Kalendri järgi oli kevad juba saabunud aga ilm oli pigem talvine kuna taevast sadas alla hoopis lund. Uuele aardele kohaselt kohtusin rajal mitmete teiste mängijatega. Kogu raja 10.7 km läbimiseks kulus kergel sörgisammul 2 ja pool tundi.
Aardetopisid olid lihtsalt leitavad, enamusele lähenesin samme lugedes ja siis silmadega sobivat objekti otsides. Mõne üksiku aarde puhul tuli mõni minut otsida, mõnel üksikul oli koordinaat veidi nihkes. Kui väikestes topsides oli kõigis (v.a. üks erand) olemas kirjutusvahend, siis suurtes karpides kirjutusvahendit ei olnud (v.a. paar erandit). Enim meeldisid just need suurte karpidega aarded ja maastiku raskusastmed üle 3-e.
Vist oli teel siia, kui kohtasin juba päris suurt geopeiturite seltskonda. Ronimine mulle meeldib, tänud peitjale selle võimaldamise eest.