RR: Pent

RR ehk Romantilise Rannatee geotuur viib teid avastama rannajoont Virtsust Läti piirini. Kohad on geosõbralikud, astu julgelt uudistama.

Pent Nurmekund, sündides Arthur Roosmann, nägi ilmavalgust 16. detsembril 1906 Kilingi (Saarde) vallas Veskeküla Mõimessaare vesiveskis rentniku perekonnas. Maailmasõja tõttu läks ta kooli 12-aastaselt, Kilingi-Lavi vallakooli, gümnaasiumi lõpetas VIljandis 22-aastaselt. Keeli õppis paljuski iseseisvalt, mööda maailma ringi rännates, oma magistritöö saatis näiteks postiga Tartu ülikooli. 1930. aastatel täiendas ta end Euroopa ülikoolides ja jõudis 1933. aastal stuudiumiga de facto lõpule, kuid diplomit välja ei ostnud – see maksnuks viis krooni. Ta ajas läbi ajutise tunnistusega, millega tõendati, et Arthur Roosmann on lõpetanud cum laude Tartu ülikooli. Sõjaeelsel ajal eestindas ta oma nime Pent Nurmekunnaks, pidades seejuures silmas Muinas-Eesti pisimaakonda, mis jäi ajaloolise Viljandimaa koosseisu. Pent Nurmekund sattus nõukogude ajal põlu alla seetõttu, et 1944. aasta algul mobiliseeriti ta Saksa armeesse. Lood Pent Nurmekunna erakordsest keelteoskusest muutusid legendaarseks. Mitmesugustest allikatest võis kuulda või lugeda, et ta oskavat 90—100 keelt. Ise väitis ta seejuures end oskavat umbes 60 keelt, neist paarikümnes suutis ta oma sõnul end vabalt väljendada. Pent Nurmekunna nimega seostatakse eelkõige legendaarse Tartu Ülikooli orientalistikakabineti rajamist 1956. aastal. Vähesed teavad, et enamiku elust materiaalses mõttes väga tagasihoidlikult elanud Pent Nurmekund oli miljonär: ta sai enne surma Saksamaalt päranduse, mida ka kasutas omanimelise sihtkapitali rajamiseks. Selle rahaga toetati noorte germanistide õpinguid ja reisimist maailmas. Veel 1992.-1994. aastani õpetas ta usuteaduskonnas araabia ja pärsia keelt.

Mäletatakse juhtu, kui kord Hiina külaliste vastuvõtmiseks kutsuti hiina keele spetsialist Pent Nurmekund Tartust Tallinna. Ta oligi oma maamehekasukas ja karvamütsis õigel ajal Balti jaamas. Partei- ja valitsusjuhid kätlesid ja kaisutasid külalisi, siis märgati rahva hulgast endi hulka tõmmata ka kasukas ja karvamütsis tõlk. Jaamast residentsi sõites unustati aga tõlk autosse kutsumata. Eks ta siis astunud jalgsi järele. Hiinlased järeldasid sellest, et lihtrahvas ikka oskab hiina keelt, valitsejad aga mitte.