Käbikuninga: Lähetus orbiidile

Aitäh aarde eest! Viimane käbikuningas sai vallutatud.

 1 

Mõned asjad siin elus juhtuvad lihtsalt seepärsat, et peavad juhtuma. Nii saab ka selle aarde leiu sellesse kategooriasse paigutada. Olime umbes nädal tagasi mõelnud, et võiks selleks nädalavahetuseks end kuhugi lõuna poole sättida ning polnud kindel, kas teha seda juba reedel või siis laupäeval. Kui Airi pakkus välja, et võiks tulla seda aaret otsima (või pigem logima), siis saigi selgeks, et vaja ikka reedel juba tulla. Nii me end kokkulepitud ajaks siia puu alla sättisime ja kuna teisi ronijaid veel kohal ei olnud, ajasingi traksid esimesena endale selga. Natuke tuli meenutada, et millal see viimane ronimine oli ning selgus, et umbes-täpselt aasta tagasi. A see ronimine umbes nagu rattasõit, korra selgeks õpituna ei see enam meelest läe. Sai ronitud päris hea tempoga ning lõpuks alla tagasi jõudes oli nahk ikka korralikult märg. Mõnus õhtune trenn. Peale jututamist ja sünnipäevakooki ning asjade kokkupakkimist sai siirdutud ühele lähedalasuvale RMK platsile, et seda mõnusalt sooja suveõhtut veel pikendada. Täname aarde eest!

 3 

Minu jaoks viimane käbikunigas pidi ikka väga pikalt õiget külastamise aega ootama. Vähemalt korra olen seda alt vaatamas käinud. Siis aga, peale paari kada lasku jõudis kohale tõde, et mu viskeliin on ajaga olulise osa pikkusest kaotanud ja nii orbiiti ei valluta.

Nüüd aga hõikas Airi selle orbiidi vallutamise võimaluse välja ja tuli kohe võimalust kasutada ning lihtsalt õigeks ajaks puu alla jõuda. Täna kohale jõudes oli suurepärase, kastist pisut kõrgema, asetusega köis paigas ja peale Kallo vallutust oligi aeg traksid peale tõmmata ning vaikselt vertikaalselt liikuma hakata. No oli ikka kõrge teekond küll, ikka väga palju kordi tundsin, et ei jaksa rohkem.. aga no peale hädaldamist tegin ikka paar tõmmet ja siis veel paar ja veel.. Lõpuks tulid esimesed oksad ja peagi ka kast. Peale rahulolevat logimist ja pildistamist algas allatulek. Poole puu peal läks turvav käsi liiga kuumaks ja ninna tungis kerge kummikäsakas ning tuli väike jahtumise paus võtta. Peagi jätkasin laskumist ja üsna varsti olidki jalad tagasi kindlal pinnal. Juhei-valleraa, tehtud.

Suur tänu Margusele suurepärase eeltöö ja hea varustuse eest. Suur tänu Airile kaasa hõikamast. Ja heameel oli ka teisi jälle näha.

Tänan peitmast.

Kui kunagi esimeste puude vallutamistega sai alustatud, oli seda elevust oi oi kui palju. Nppd on puu otsas neid kastikesi nii palju nähtud, et hoia alt. Pole enam vahet kas on kevad, suvi, sügis või talv. Sajab vihma lund või hoopis paistab päike. ikka tuleme ja logime kõik ära.

Tänud.

 2 

See on siis minu jaoks selle seeria eelviimane käbikunn. Kodust olime ilusti kogu varustuse kaasa tarinud. Polnudki muud kui rakulka vinna tõmmata ja juba paari lasuga oli kõis idekas kohas. Hoolimata pakasest sai ronimise ajaks siiski jope seljast heidetud. Mitte et praeguste kraadidega vaik mingit ohtu omaks, aga siiski uue jopega ei tahtnud kohe kuhugi puu otsa ronima hakata. Mis sellest et järgmisel päeval oli jope juba piisavalt vana ja kannatas juba k6rguseid trotsida küll ;D Aitähhid

Prr, külm oli, pime oli, aga noh, parima geotiimiga saavad kõik raskused ületatud ja kõrgused vallutatud. Aitäh.

 1 

Kuidagi läks nii, et kasutasin nädalavahetust selleks, et öö läbi pidu panna...

Oh ei, tegelikkuses oli nii, et kasutasin nädalavahetust selleks, et öö läbi õppida. Iseenesest oli plaan siis järgmisel päeval natuke magada ja edasi õppida, aga mingi hetk, kui olin telefoni välja lülitanud, et õppimisele keskenduda, hakkas Skype vilkuma ja tuli pakkumine ronima. Nojah, pane nagu Nutella purk 20cm kaugusele nina ette ja ütle, et ära puutu. Purk liikus 10cm kaugusele, kui Kristjan märkis, et neil on juba rongiajad mulle välja vaadatud ja tuleb ikka tulla.

Kauplesin endale kaasa ühe magamiskoti ja ütles, et davai, eks Jõgeval näeb. Rongisõit läks tänu ühe lepingu analüüsimisega kiiresti ning peagi olin Jõgeval. Poisid korjasid peale ja läksime veetma kaunist laupäeva paika, kus varemgi oleme mitu tundi õndsalt aega veetnud. Kristjan ja Kaupo tegid musta tööd, ma olin niisama ilus ja pm viskasin end samblale pikali ja ärkasin, kui köis üleval oli. Kristjan oli puu latva läinud ning seejärel oli minu kord startida.

Ronimisse oli küll paus sisse jäänud, kuid see oli jätkuvalt väga nauditav. Hea, et need aarded nii kõrgel on, saab keha ikka soojaks ka. Varsti said nimed kirja, Kaupo käis kontrollis üle ja saime meiegi lõpuks orbiidile lähetuse kirja.

 1 

Ühe korra olime siin sama tiimiga käinud, siis sai 10 korda liin puruks tõmmatud ja kolm raskust puu otsa jäetud. Ega tänagi köie paika saamine kergelt läinud. Ikka mitmeid katseid, liini puruks tõmbamisi enne kui köis paika sai ja Kristjan veel lõpuni slingitas. Ronimisel väga aru ei saagi Käbikuningate kõrguste vahedest, kõik on väga kõrgel. Aga kuidagi üles sain ja alla ka jõudsin. Särk sai nii märjaks higistatud, et pärast vajas lebra tõttu vahetamist. Aitäh peitjatele.

Nagu ikka kui plaani hakkad pidama, siis üks asi viib teiseni ja teine kolmandani… Esialgne plaan läks vastu taevast ja asemele tuli hoopis põnevam plaan. Nii me siit orbiidilt Kristjani kadunud varandust otsima saabusime ja ühtlasi sain mina ka karbi juures käidud. Tänan.

 3 

Kuidas kindla peale aardeid leida? Võta peitja kaasa.

Hommikul siras päike näkku ja mõtlesime, et see on küll ideaalse geopäeva ilm. ca 15min pärast oli Kristjan platsis ja otsustasime ennast orbiidile saata. Jõudsime koordinaatidele, tuvastasime, et nõks üle 20m pärast oleme aarde juures ja hakkasime varustust loopima. Ja veel. Ja veel. Ma lahendasin vahepeal Tartumaa käbikuninga ära, kuid siin polnud ikka õnne, et köis üle saada. Selleks hetkeks, kui kolm raskust nagu kuuseehted irvitava männi küljes rippusid ja viskeliin 10st kohast puruks oli, helistasime geopeiturite ronimiseliidi läbi, kuid kõik olid liiga kaugel. Pakkisime asjad ja jätkasime enda mitteleidudest koosnevat geotuuri.

Lähetus orbiidile on tõsine ettevõtmine ja nii võttis ka minul päris mitu head katset enne kui lähetus õnnestus. Algul proovisin ühelt poolt puudu mingi viis korda kindlasti ja mitte ei saanud liini üles aga kohe kui teiselt poolt esimese lasu tegin oli liin üleval ja lähetus orbiidile võis alata. Aga alustamiseks tuli veel pikendada 50m pikkust köit, millel jäi pikkusest nii 5m puudu. Õnneks oli pikendamiseks sobivaid vahendeid olemas ja nii olin peagi ka orbiidil.

Esimene pool päevast möödus selle puu all. Tänud

 1 

Kuna keegi meiega paar päeva tagasi orbiiti vallutama ei tõtanud, siis lükkasime seda ronimist mitu päeva edasi. Tiimil yksk6ik oli ka alguses täitsa poogen, kuid ühtäkki nende plaanid muutusid ning nad sattusid meiega samasse kanti aaretama. Peale hommikukohvi ja laagriplatsi kokku korjamist tulimegi siis seda siin pead kuklas imetlema. Alguses olime küll vihma ootel aga taevas läks aina selgemaks ja päike võttis taaskord tuure üles. Nööri saamine üle sobiva oksa võttis nagu ikka terve igaviku aega. Peale ebaõnnestunud laskude filmimist ja nende analüüsimist tuli Dauno välja oma teooriatega, mis ja kuidas proovida võiks. Lõpuks oligi nii, et Dauno sihtis ja Margus tõmbas kangi. Kuigi see näis kõrvalt paras susser vusser välja, siis just tänu sellele lendas nööri vedav raskus sobivast oksast üle. Küll mõningate väiksemate okste hinnaga aga nüüd sai köie paika tõmmata. Lasin rõõmuga Krissul esimesena ronida, et ise selleks alles julgust koguda, kuid tegelikult on see ootamine just närvi üles kruttiv. Ei teagi kumb kõrgem on kas see siin või Erak Harjumaal. Igatahes tahaks loota, et need kõige kõige kõigemad on nüüd tehtud ja suuremad hirmuhigi tekitavad aarded on selja taga. Kuigi tõsi on see, et Käbikunnidest on nüüd alles pooled tehtud. Köis oli täna ka mitmest kohast eelmise ronimise ajast vaigune ja seetõttu tekitas laskumine vahepeal rohkem närvikõdi, kui tahtnuks. Maandudes olin läbimärg. Nagu oleks riietega saunalaval käinud. Krissu ja Margus väitsid, et üleval on palav. Ma jään eriarvamusele. Hirmuhigi oli see, mis mul voolas. Õudne, kui äge. Omastasin ränduri. Aitäh!

Õudne, kui äge.

Publik

Veel publikut

 2 

T5-turnee mööda käbimände ehk puhkus ongi tugevatele :D #4

See puu oli kahtlemata oma nime väärt ja eraku kõrval mu teine suur lemmik /pea alaspidi naeratava emotikoni märk/. Aga see mitu nädalat hiljem logimine küll mu puhul ei toimi, imetlen väga neid, kes ka päevi hiljem detaile mäletavad ning suudavad sisukaid ja huvitavaid logisid kirjutada… Seda muidugi mäletan, et Reigo tegi siin kõige vajaliku ülessättimisega jälle põhitöö ja piltide juures olevate kellaaegade kohaselt on selleks kulunud vaid 30 minutit, essana logimaskäik lisas teist samapalju otsa :). Ja siis ongi minu kord olnud. Jätsin siia karpi ühe tutika ränduri, mis alles ootab aktiveerimist; kes soovib, saab võtta ja rändama lasta. Aarde nime järgi sobiks igati hästi talle eesmärgiks seada jõudmine rahvusvahelisse kosmosejaama (TB5JJN1) aga sinna vist neid raskemaid ikka ei lubata…

See oli üks väga mõnus käbikunn, millest suutsin klõpsutada ka kogu tripi parima pildi; aitäh peitjaoravatele seda puud meile metsast üles leidmast ning konteineriga varustamast, meeldis väga :).

See rakett oli juba üsna kõrgele orbiidile jõudnud lennata, täitsa tükk tegu oli, et oma varustusega teda rünnata. Lisaks ähvardas veel varustus ka ära laguneda. Vahepeal hakkas veel vihma ka sadama, aga õnneks selle aja peale, kui nööri paika saime, oli ka vihm järgi jäänud ja sai vormistama asuda. Päris õigele kõrgusele küll ei õnnestunud, aga õnneks aitasid oksad hädast välja. FTF sai vormistatud kell 18:11. Aitäh peitjatele.

FTF 18.11 kuna aare oli orbiidilähedal ja endal sellele lähenemiseks turvalist varustust polnud ,siis tahtsin sellist turvalist varustust töös näha,millega Tanel oli just ühe sellise aarde kolleegi juba nopinud. Küsisin ,ega ta ei sooviks teist vallutama tulla ja kuna vastuväiteid polnud ,siis saime puu juures kokku ,veidike pusimist ja trajektoori sättimist kantsid vilja ,ning pool varustuse presentatsioonist oli juba tehtud siis läks käiku teine pool ja seda edukalt .Ah jaa minu esimene sedatüüpi turvaline ronimine lõppes äkkpidurdusega 5cm maapinnast . Tänud presentatsiooni eest ja kiitus peitjale.