Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Antud seeria on loodud meenutamaks kunagist kitsarööpmelist Riisselja -Ikla raudteed, mis töötas aastatel 1923 kuni 1975. Tee avati liikluseks lõigul Riisselja-Orajõe 24.01.1923. Korraline reisiliiklus hakkas toimuma esialgu ainult kolm korda nädalas, puidurongid käisid iga päev. Raudtee pikendati Orajõelt Iklani 1925.a., aga Läti poolt asuva Ainaži jaamaga jäi ühendus loomata . Ikla ning Lätis asuva Ainaži jaama ühendasid sakslased Teises maailmasõjas. Liin suleti 30.09.1975, olles seega viimane üldkasutatav kitsarööpmeline raudtee Eestis. Massiaru raudteejaam oli raudteejaam kitsarööpmelise Riisselja–Orajõe raudtee 29,8 kilomeetril. Jaama asukoht jääb tänapäeval Pärnumaa Häädemeeste valla Massiaru külla rajamisel jäi see Laiksaare valda. Siin jaamas asus algselt ka vedrurite ümberpööramise koht. Massiarule eelnes Riisselja poolt Laiksaare raudteejaam ja järgnes Teaste raudteepeatus.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC992ZA
Logiteadete statistika:
65 (97,0%)
2
1
1
0
0
0
Kokku: 69
Hakkabki selle raudteega tutvumine ühele poole saama. Kitsarööpmelist lausa mäletan, mitte küll siin liinil, vaid üleüldse. Mõned korrad sai vanaisa sellele saadetud ja kodu juurest oli ka näha, kuidas vedur ähkides ja puhkides ning tossu välja ajades vaguneid edasi toimetas. . Nüüd siis aeg nende kunagiste teekondadega tutvuda. Tänud seda kunagist raudteeliini tutvustamast ja aaret peitmast.
Tulime täna siia lõunamaale seiklema, liiga tihti siia just ei satu. Mööda kõrvalisi teid kulgedes aarde juurest aarde juurde saime päris mitu aaret leitud. Meie täname!
Talvel suure lumega jäin siin pika ninaga. Miks ma ei imesta! Nüüd suure vihmaga tuli leid imelihtsasti. Aitäh, sellega on minu raudteesaaga lõppenud.
Kui taimevõsa on rinnuni, siis justkui "otsi nõela heinakuhjast". Ja kui meelde tuli, et vaataks vihjet, siis on "nett" kadunud nagu "tinatuhka". Aga peale mõningast ringitammumist ja "võsasse " labürindi tekitamist sai jõutud sihtpunkti ja nimigi kirja. Aitäh peitjale.
Tundub, et nüüdseks on hoonega kõik. Õnneks juhtusin juhuslikult õigest kohast kaevama. Tänud!
Ignoreerisin silti Lumega raske ja vähemalt üritasin, aga sedapuhku on lund pisut liiast.
Tegin selles padrikus sellele rusuhunnikule kaks tiiru peale. Ei leidnud midagi, mis aaret meenutaks.
Mnjaa.Oli ikka hull padrik.Georadasid ka sellises kohas naljalt ei teki,peab ikka ise tubli jäljekütt olema.Aare korras
Aarde poole sõites tuli korralik paduvihm kaela, kohale jõudes jäi see õnneks peaaegu järgi. Vair rohi oli märg ja seda elurikkust seal jagus. See, mis jaamahoonest järgi oli, oli ikka väga pude, pidi hoolega valima, kuhu astuda, et läbi ei pudeneks kuskilt. Mòningase otsimise järel tuli ka aare välja. Aitäh peitjale.
Täna oli kogu RB rada lumest puhastatud ning lust oli sõita, mis sest et kiilasjäega kaetud. Muidu oleks siit otse RB 6 suunas sõitnud, aga tuli teha kõrvalpõige rabamatkaks.
Raudteetamm oli lumest puhtaks lükkamata ja ei julgenud oma madalapõhjalisega sinna roobastesse minna. Seega tuli viimased 600 meetrit jalutada. Üsna kehva oli see astumine, sest lumekihi all oli sulaselge jää, mis võttis jalad all ringi käima. Nulli jõudes nägime aimatavaid varemeid paksu lume all. Proovisime piiluda siit ja sealt ja kui pool ringi sai tehtud, siis jõudsime ka karbini. Tagasi auto poole jalutades kuulsime äkki selja tagant mürinat ja avastasime, et lumesahaga traktor läheneb pöörase kiirusega. Tundus, et enne teda me autoni ei jõua ja tekkis juba kartus, et meile lükatakse suur vall ette ja peame veel ennast välja kaevama hakkama. Kuid meieni jõudes võttis traktor hoo maha ja lasi meil rahulikult autoni lipata ja ära sõita. Nüüd sai ka tema oma töö korralikult lõpuni teha.
Viimane kitsarööpmeline ikkagi. Jõudis napilt töös olla isegi minu eluajal veel :o) Vedurite ümberpööramise kohta võib aimata, kuid mitte kindlalt väita, kus ja kuidas.
Kui kaardi pealt sai kohta vaadatud siis mõtlesin, et mingi lahe ujumis koht ja aare kuskil vetelpäästjate maja küljes. Ilmselgelt kui nii positiivsete mõtetega minna siis võib pettuda. Lõppude lõpuks vett ei näinutki, võsa oli võimas, olin nõus täitsa leiuta lahkuma aga siiski viimasel hetkel tuli kuskilt hüüe, et leitud. No tore, sai nime kirja ja tehtud, ty
Georada viis ilusasti läbi võsa ja ümber varemete täpselt ämbrini. Aitäh aarde eest!
Kahju, et jaamahooned hävinud on. Aga eks nad lähevadki kiiresti käes kui keegi seal sees ei ela või toimeta ja on jäetud looduse meelevalla.
Natukese võsas ragistamist ja juba Urve märkas kahtlast objekti. Aitäh peitjale! Edasi järgmisesse jaama...
Siin läks kohe mehiselt aega. Mitte ei tahtnud selle märja rohu sisse minna ega lagunenud hoonet uurida. Lootsin vaikselt, et Margus otsib ja leiab. Seda esimest ta tegi aga leidu ei tulnud. Pidin siis oma mitte tahtmised maha suruma ja sukelduma sinna, kuhu vaja. Noh ja ega tegelikult polnudki ju nii kole ja hirmus nagu ma endale ette kujutasin. Vihje vaatamine ei tule kuidagi meelde, eks siis hakkan seda piletikontrolli kunagi seebitama. Eks siis näis, kas ka õnnestub. Tänan.
Teine etapp rohelisel raudteel. Seekord Massiaru -Ikla. Trimmerdatud on täitsa valest kohast, ikka pidi loodust kahte lehte laiali ajama. Aitäh!
Selle jaama ja aarde leidmine läks pisut ladusamalt. Aitäh peitjale!
Otsustasime ka korraks rongile astuda ja Ikla poole liikuma hakata.
Tänan peitmast.
Täna õnnestus saada pilet sellele kitsarööpmelisele rongile Teaste jaamast Ristiküla jaamani. Jaanikuine loodus on täisjõus ja see otsimist kindlasti kergemaks ei teinud. Võtsin Häädemeeste magneti jätsin lepatriinu. Tänud raudteeliini kaasaega toojale.
Ja järgmine jaam. Eriti huvipakkuv oli unustusse vajunud karjäär. Nimelt, kas seal ka kalastikku on? Tuleb veel siis uurima tulla. Tänud
Need vanad raudteetammid on ka tänapäeval autoga sõitmiseks head kiirteed. Veel parem, kui on põhjust hetkeks seisma jääda ja ajalugu otsida. Aitäh!
Anna aga inimestele masside viisi aru. Muidu jäävadki lollakaks. Olen Peetri logiga igati nõus. Nii on ja nii jääb. Isegi internetis ei ela sa igavesti. Kedagi lihtsalt ei huvita.
Aarde leidsime peale erinevates kohtades võpsikusse sukeldumist. Oligi vihjele vastavas kohas, kuigi esmapilgul tundus see imeks pandav. Nüüd, alles neljanda aarde manu taipasime ka boonust otsida, aga mida (vist) polnud, seda ei leidnud. Aarde eest ikka aitäh Toomasele!
Tore veeremine mööda ajaloolist rada. Siin kadus rahvad tükiks ajaks kaugele võssa. Peagi tuldi tagasi rõõmsate nägudega. Järeldus: leitud, logitud!
GP#5500
Rajakesed juhatavad lõpuks õigesse kohta ka.
Tänud peitjale kohta tutvustamast!
Selle aasta esimene puuk leidis mind siin.
Üsna pea ei mäleta keegi ka meie kunagisi käimisi, töid, võitluseid, eneseohverdusi, saavutusi. Sajandi pärast on enamike meie hauadki unustatud ja paremal juhul kedagi meile peale maetud. Mis siin ikka mälestusi taga ajada, sest "eläma on ihmisen parhaista aika (Matti)".
Kehastsime end rongiks ja vurasime kohale. Lihtne leid vastavalt toodud vihjele. Aitäh!
Suur georada läheb juba õigesse kohta, ei ole võimalik eksida ;)
Sõitsin veidike pikka sirget ning oligi aeg peatus teha. Õigesse kohta jõudes torkas aare ruttu silma. Hea, et siin jõudsin enne ära käia kui rohelus võimust võtma hakkab. Aitäh! EVEJ
Veidi eemal paistis samuti üks päris huvitav kivivare; seekord uudistama siiski ei läinud. Peitjale tänud siia juhatamast!
Poisid jäid ronimist harjutama, meie põgenesime rahulikumate tegevuste juurde. Siia jaama tõi päris korralik tee. Aitäh!