VAMM: Mügri sõber

VAnaMõisa Matkarada asub Saue vallas Vanamõisa külas Vanamõisa vabaõhukeskuse kõrval. Vanamõisa matkaraja kogupikkus on 6 km ning väiksem ring on pikkusega ca 3,5 km. Rajale jäävad mitmed huvitavad vaatamisväärsused nagu Sõeru ohvriallikas, Peeter Suure Merekindluse kaitserajatis, Vääna, Hüüru -ja Vanamõisa mõisate maapiiride ristumise piirikivi. Kogu rada kulgeb looduskaunis keskkonnas, kus on maalilised vaated, ümberringi laiuvad kaunid viljapõllud ja heinamaad ning segametsad koos loomade ja lindude liigirikkusega.

Mügri ehk vesirott on mõõtmetelt rotisuurune. Karvastiku värvus varieerub hallikaspruunist mustani (noored on alati hallid). Saba moodustab tüvepikkusest umbes poole. Kõrvalestad on lühikesed ja ulatuvad karvastiku seest vaevu välja.

Eestis võib vesirotti leida kõikjal. Eriti sage on ta saartel ja Lääne-Eesti rannikul. Üldse on ta levinud aga kogu Euraasias.

Elab ta peamiselt veekogude läheduses, ta on hea ujuja ja sukelduja. Pesa teeb ta tarnamätastesse, õõnsatesse kändudesse või ehitab selle taimede vartest ja lehtedest. Suve lõpul lähevad nad kõrgematele kohtadele, kus rajavad keerukaid taliurge. Põhitoiduks on vesirotile pilliroo, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad, kuid ta sööb meelsasti ka kartuleid, porgandeid, peete. Talvel ei ütle ta ka ära lehtpuude koorest ja võrsetest. Talveks kogub ta endale toitu varuks.

Pika sigimisperioodi vältel, mis kestab märtsist oktoobrini, sünnitab emasloom 2...3 pesakonda, igas 2…10 poega. Pojad hakkavad nägema 8 päeva vanuselt ja ujuma 10- päevaselt. Iseseisvuvad noored vesirotid kolme nädala vanuselt. Suguküpsus saabub neil kahe kuu vanuselt. Maksimaalne eluiga on neil neli aastat. Vaenlasteks on kärp, saarmas, suuremad röövlinnud. Looduskaitse alla ei kuulu.

Aga kes on mügri kõige suurem sõber? Eks uuri välja ;)