Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Järvamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud Käravete vana mõisa peahoone järve poolsele küljele. Mõisahoone järve poolselt küljelt on imeline vaade Käravete paisjärvele, kui on soov siis läheb ka ümber järve jalgrada kus saab enne/peale aarde otsimist ka jalutamas käia. Mõisahärra on teadlik aarde olemasolust ja tema soove austades ei tohi autoga mõisahoovi sõita. Auto saab jätta tee äärde ja väikese jalutuskäigu teha:)
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://et.m.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4ravete_j%C3%A4rv https://et.m.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4ravete_m%C3%B5is
Aarde sildid: vaatamisväärsus (3), lumega_raske (2), lühem_matk (1), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC99XET
Logiteadete statistika: 102 (100,0%) 0 2 0 0 0 0 Kokku: 104
Aitüma peitmast/juhatamast.Mõis ise ootab endiselt paremaid aegu või raha.......
Uhke mõis on siin olnud. Huvitav, mis enne mõisa oli? Igatahes oli sulnis maikuuõhtu ja linnud laulsid. Aitäh aarde eest!
Väike sirutus teel Tallinna. Kohast sõidan tihti mööda, nüüd oli ka põhjust lähemalt uurida. Kusjuures hiljuti on sealt ümbert võsa jms maha võetud, paistab isegi Piibe mnt’le ära nüüd. Ägedad lillepotid! Tänud.
Leidsime. Vihje oli asjakohane. Kahju, et kunagine uhke häärber on laokile jäänud.
Aitäh peitjale!
Korra seda juba ennegi piilunud aga siis oli mõisa ümbrus rahvast täis ja ei hakanud isegi lähedale mitte ronima.
Täna oli plats puhas ja leid kiire.
Kiire leid vihjatud kohast. Suur tänu mõisa tutvustamast!
Vägev mõis olnud, kahju et enam keegi ei hooli. Mõni aasta veel ja vahtravõsa katab müürid täielikult. Aitäh näitamast!
Waze tahtis juhatada küll eitea kuhu, kuid keerasin sisse mõisa ees olevale ringile, et auto ei jääks kellelegi jalgu. Mõisa paremal küljes istus ning chillis kohalik, kes elab kõrvalolevas, lagunevas majas. Uuris, kas tulin mõisa vaatama? Vastasin, et noh, on selline geopeituse mäng. Ta oli asjadega juba ammu kursis, koheselt jagas ka vihjeid, et selle lillepoti juures (mitte teise (no nagu ma teaksin, et kumb on kumb)). Kui logi sai kirja, tuli ka ise vaatama, et kas ikka leidsin :D Rääkis veidi oma elust, olla kolinud sinnasamma kollasesse majja 60-ndatel. Mõisa ajal elanud selles kubjas. Kõrged laed, esimesel korrusel maast laeni 3 meetrit lausa. Kurtis, et ümbruskond nii inimtühjaks jäänud- keegi ei taha enam ahjuküttega maju, kõik tahavad täismugavusi.
Mõis ise päris nukras seisus, mõned laed sees sisse varisenud jne. Iseenesest oli olnud vägev hoone.
Vene ajal olnud mõisas igasuguseid asutusi, kultuurimaja vist ja mingi hoone oli ka ühiselamuna kasutusel (äkki mõisast vasakul olev puuhoone, mis oli kunagi mõeldud teenijatele)- miskitele praktikantidele? Asfalt, mis seal maas- maha laotatud 69-ndal. Direktor, kes seal toimetanud, olnud vana SS-lane. Muidu ei oleks välja tulnud, kuniks keegi endine koonduslaagrist pääsenu oli ära tundnud- no et "see oli meil see ohvitser seal ju". Direktoril olnud ka viinaga suht head suhted- et vahele ei jääks, roninud pidevalt oma mosse alla magama. Et eemalt vaadateks tunduks, et remondib :D
Ei, tore leid, eriti selle kohaliku tõttu. Peitjale tänud!
Vastab tõele, et lumega raske. Täna on nkn kõik aarded rasked. Aitäh mõisatuuri eest, siin puhul kõle tuul ka piltlikult.
Vastab tõele, et lumega raske. Täna on nkn kõik aarded rasked. Aitäh mõisatuuri eest, siin puhul kõle tuul ka piltlikult.
Kurb, et selline hoone laguneb. Eks siin on meelevaldseid ümberehitusi ka tehtud. Huvitav oleks seda mõisa olnud tema hiilgeaegadel näha. Aitäh peitjale siia juhatamast!
Kaks aaret sain veel tänaselt ringilt; Helenil ja Salmel olid nii mõis kui Sippelga leitud aga kuna Salme liigitas need topsid lihtsateks, tulime läbi :). Muljetavaldav kompleks, kahju muidugi minul ka, et eesmärgi ja kasutuseta see uhkus siin laguneb. Aarde eest Marisele suur tänu, leiuga läks ikka üle ootuste lihtsalt :).
Kunagi on uhke mõis olnud. Eks me kõik vanane ja ühel päeval ei olegi meid enam vaja. Loodame, et siinne koht taassünnib kunagi. Vaatasin ühte ja teist ja leid sai kirja. Tänan siia kutsumast.
Siia proovisin eelmisel aastal korra otsima tulla, aga kui mõisale lähenesin, nõudis venekeelne tegelane pivat, nii et hiilisin tuldud teed tagasi, kuna mul polnud talle seda õlut kohe kuskilt võtta. Sel korral oli objekt vaid meie päralt ja sai logi kenasti kirja. Tänud peitjale
Leitud jalgrattamatka ajal. Kahju, et mõis räämas on, aga tore (ja natuke jube) oli seal kolada ka. Aitäh aarde eest!
Anne oli siin ammustel aegadel jooksuvõistlustel osalenud ja mäletas seda mõisa ka palju paremate päevade ajast. Võimas kõrvalhoone ka veel, oeh. Kahju ikka neist hoonetest. Veranda oma asetusega päikese suhtes ja kui seal veel kunagi imeilus aed oli... jajah, aga nüüd pole neid hooneid kellegile vaja ja vajuvad põrmu.
Rohtunud asfalt.. ja selline tagasi lapsepõlve tunne..
Tänan peimast.
Liis ja Merle kui varemleidjad tormasid mõisa uurima ja jätsid mind aardega omaette. Ei läinud kaua kui tekkis võimalus teistega liituda. Kuid peo lõpetas kiirelt järsku pea kohale saabunud tige vihmapilt. Ei aidanud ka kiiretest jalgadest kuna autosse jõudes olime kõik ikkagi korralikult märjad.
Tänud.
Kiire leid, mille järel sai mõisas ka veidi kolatud - nukker, muud pole öelda. Logiraamatus on ruumi veel paarile nimele, siis vajaks lisaruumi. Aitäh!
Aitäh aarde eest! Oli tore aardeleid roosaka päikeseloojangutaeva taustal.
Tulime pimedas ja sellest hoolimata leidis Greti aarde koheselt.
Kunagisest hiilgusest oli ainult nukker vaikus järel.
Kurvad ja põnevad on sellised kohad ühteaegu. Aitäh näitamast.
Lillepott on äge. Teine on ka. Mõis räämas, varsti kukub kokku. Viie aaata pärast on seal vaid lillepotid alles.
Kolasime mõisas ja jõime teed, imetlesime suurt tamme mõisa ees
Vaatasime eemalt tondilossi, jalutasime mõõda sissetallatud rada aaret peitva objektini ja oligi topsik leitud. Aitäh!
Leitud. Loodetavasti teeb keegi kunagi mõisa ka korda.
Lillepotid olid vist ainsad, mis kunagise hiilguse sära ligilähedasena esile tõid
Maale sõites tuleb ju ikka mõni aare ka teepealt skoorida. See sai siis meie selle korra skooriks. Mõis ise tundus väga tontlik ja natuke hirmu tekitav aga kunagi oli ta kindlasti kaunis ja suursugune. Aardeleid ise käis ikka nii, et kõigepealt kahest see vale ja siis õige :) Aitäh siia kutsumast :)
Koduaiast natuke jalutada ja käes ta oligi. Aitäh peitjale!
Käisime unustatud mõisate ringil, kuid päriselt unustatud ongi siinne Kärevere mõis. Kahju, et ei ole leitud soovi ja raha ja toetajaid, et seegi mõis taastada. Olen siin käinud 10,20 ja 30 aastat tagasi, kuid hoone olukord läheb aina kehvemaks ning võsa ja rohi pargis aina kõrgemaks. Kahju, on aimata, et siin on olnud uhke park oma lilleamblite ja veesilmaga. Taga terrassil mängis vaikne muusika ja trepil istus väike seltskond. Toredad viisakad inimesed tervitasid ja kõnetasid meid ning jätkasid oma vestlust. Õnneks olid rohus sissetallatud rajad ja võssa ronima ei pidanud. Sääsed olid välja ilmunud ja olid peale kuuma suvepäeva eriti agressiivsed. Ei pidanud neid kaua söötme, sest aare paljastus ruttu.
Tänud aarde eest!
Ja unustatud mõisatuuri lõpetas tõeliselt ilus kuid unustatud mõis. Kahju, et sellised hooned liiguvad kaduviku teedele. Oleks endal raha nagu Robert MacPartil, siis laseks küll ühe sellise korda teha. Tänud siia kutsumast, sest ilmselgelt ilma aardeta, ei oleks siiakanti sattunud :)
Georada juhatas otse topsini. Mõis on tänaseks kahjuks üsna nukras seisus. Aitäh.
Limpsisime äsja soetatud jäätiseid ja kõmpisime läbi rohu aardeni. Küsisin kaaslaselt, kas tahaks sellist mõisa omada. Kui korras oleks, siis miks mitte, kõlas vastuseks :-) Eks see siin hääbuv hiilgus ole, aga samas potentsiaali on küll. Kui suure vaevaga korda teha, on vägagi külastamist väärt paik. Aarde leidsime väikse vaevaga. Minigrip on katki, aga aare korras. Eks ta tore oleks, kui ka talvel leitav oleks, aga hää oli, et paksu lund polnud :-) Tänud Marisele meid siia kutsumast ja sellist potentsiaali näitamast!
Mõis oli veidi väsinud ja kõrvalhoones tundus isegi mingi elu käivat. Panin nime kirja ja suundusin edasi geojaanile. Aitäh peitjale.
Mu jaoks viimane leid enne Geojaani maile sõitmist. Selliseid lillevaase pole varem näinud, väga äge. Enda kodus jääksid need liiga suureks, aga suure hoone puhul olid just ägedad.
Kaupo tegeles aardega, mina läksin mõisasse ja fikseerisin selle kui võimaliku ööbimispaigana.
Mõisast leidus nii palju vahvaid detaile:
Lava oli niivõrd äge, mõnes kohas oli põrand täitsa kenasti säilinud. Üllatusin, kui nägin üpris uue väljanägemisega ahju (ei teagi, kas keegi kutsekast on seal käinud kätt harjutamas). Seina pealt vaatas vastu 1942. aasta Revaler Zeitung. Siis aga sai aeg otsa, aga kindlasti koht, kuhu veel tagasi tulla.
Teel Tammsaare juurde leitud. Mõis on ikka väga kurvas seisus. Aitäh!
Kiire aardeleid, väga pikk kolamine. Väga lahe! Aitäh!
Pärast Voose doose olime higised ja väsinud. Käravete oli just paras paik, et ennast vette kasta. Väga mõnus ujumiskoht siin, mitte ühtegi hinge polnud. Mõtlesin, et ka kohalikud teavad selle ujumiskoha kohta midagi, mida meie ei tea, et neid pole? Noh näiteks, et siia on värskelt krokodillid ujuma lastud vms. :) Õnneks midagi sellist polnud ning saime higistele kehadele leevendust. Siis oli juba kukimuki mõisa aare üles leida. Aitäh!
Käisin täna metsas maasikal, ning mõtlesin, et astub tagasitulles ka siit läbi.Logi sai ruttu kirja, aga mõisa enda uudistamiseks kulus pea 40 minutit.Alustasin keldrist ja lõpetasin pööningul. Masendav kuidas kõik laguneb.Aitäh.
Pööningul ega keldris ei käinud aga muidu kolistasime mõisas oma paarkümmend minutit. Kahju, et sellega siin vaid hulk raha liigutatud aga korrashoidu panustatud pole. Aarde endaga läks palju kiiremini. Tänud.
Nalja ja Naeru veerust mõisa seinal olnud ajalehest:
Fred, ma pean kevadeks kindlasti uue kleidi saama.
Ah, rumalus. Ma olen kõrini tüdinenud su uute kleitide nõudmistest. Kas tõesti ei leidu su peas mõtteid millegi kõrgema jaoks?
Siiski kallim, uut kübarat vajan ma ka.
Kuna aare jäi Lauri vanaema juurde sõites ilusti teele, siis tegime siin kiire peatuse, et tänane päev kirja saada.
Aitäh!
Novot, siit mööda sõitnud terve oma elu, aga et kordagi sisse keerata ja mõisa uudistada, selleks oli ikka aaret vaja. Tore koht ja kindlasti külastamist väärt. Peidukoha raskusaste on küll natuke üle hinnatud...kui just lund või lehti maas pole. Nende kahe vastu aitaks natuke parem topsi peidukas. Võiks ikka olla aasta ringi leitav :) Tänud!
Nukrad lood selle mõisaga jah, panin nime kirja ja kuna uks oli kutsuvalt lahti, siis tegin tiiru toas kah. Tänud juhatamast!
Lihtne leid. Selliseid lillepotte oleks maamaja juurde vaja! Tänud peitjale.
Käisin peale tööd väiksel sõidul, mille algseks sihtkohaks oli Vetla hüdroelektrijaam kuna nädalavahetusel sealt mööda sõites köitis see tähelepanu, aga kuna tahtsin veidi pikema ringi teha siis tulin kõigepealt Käravete mõisa juurest läbi. Kohapeal selgus, et see polegi see mõis, millest nädalavahetusel möödusime ja mida möödudes vahtima jäin (see oli hoopis Albu mõis) aga nüüd nägin tänu aardele ka Käravete mõisa ära.
Mõisa kõrval olevas majas tundub, et elatakse, seepärast jätsin ratta natuke enne seda olevasse parklasse ja tegin nägu, et tulin vana mõisa pärast. Kurb tõesti, et uhke kompleks on nii käest ära lastud aga hea, et vähemalt ligipääs sellele on veel olemas. Maja taga tarvitses minna ainult mööda sisse tallatud rada ja tops oligi leitud. Peitmisviis veidi üllatas aga ega seal vist muud varianti polegi. Praegu igatahes oli aare täitsa korras.
Tagasiteel möödusin oma esialgsest sihtkohast ka aga eramaa silt tundus piisavalt ähvardav ja ei teadnud kas oleks okei sealt tsikliga läbi sõita või mitte ja nii seal käimata jäigi. Seega hea, et Käravete mõisa varuvariandiks võtsin, nii sai 140 km jooksul üks aare ka kirja.
Mõisaid on üks jagu külastatud. Siin ei olnud veel käinud. Kahju, et see mõis ajahambast puretud on. Aardega läks natuke aega ja Janar leidis lõpuks varem piilutud kohast. Aitäh
See nüüd siis meie retke ühine viimane aare. Olen seda mõisa külastanud juba sellest ajast, kui see veel päris kobe välja nägi, aga aeg on teinud oma töö ja asi läheb aina hullemaks. Aarde otsimist alustasime õigest kohast, siis valest kohas ja siis jälle õigest kohast, kuni teine mulle pihku jäi. Tänud peitjale siia kutsiumast ja ilusasse kohta aaret peitmast.
Selle mõisa ees (või taga) istusime eelmisel aastal Suveseikluse ajal ning nautisime sooja ilma. Seekord mõisatrepile istumiseks asja polnud, studeerisime hoopis lillepotte. Aarde leidis Janar, aitäh!
Siin on tõesti vaatamisväärne koht, aitäh tutvustamast! Olen vist valge vares, aga näen teatavat esteetilist lisavõlu kaunilt nikerdatud vanade hoonete juures, mille üle loodus võimust hakkab võtma. Uus ja läikiv on muidugi ilus. Aga kuna kõike ei saa / ei tasu korras hoida, siis lagunevad ehitised on paratamatus. Esimeste lagunemise märkidega pole reeglina veel midagi erilist. Täiesti varemetes jälle enam mitte eriti. Aga seal vahepeal ning justnimelt lopsaka looduse rüpes tekib mingi romantilise muinasjutu moment - nagu Okasroosikese loss või nii...
Mõisa poole sõites mõtlesime mõlemad Annaga, et jube tuttav tuleb see koht ette. Peagi oli pilt klaar, et siin sai käidud suveseikluse ajal ning just seal teisel pool mõisa. Tollal küll pimedas, kuna valges ei jõudnud. Nüüd sai mõisa ja selle ümbrust ka valges nähtud, aitäh.
Kui esiti pelgasin et tõmban m6ne kohaliku tähelepanu sel hilisel kellaajal. Aga tuli hoopis välja et M6is ei olegi kasutusel ja nägi ysnagi täbar välja. M6isad kui sellised on iseenesest väga v6imsad ehitised. Eestis on paraku väga palju otsa saanud ja lagunennud m6isasid ja kahjuks on siinne yks sellistest. Vaas oli muidugi korralik ja otsimine käis kiirelt. Tänud peitjale
Tõesti uhked ja väärikad dekoratiivvaasid seal. Mõis ise nukras seisus. Tänud peitjale.
Mõisa õuel käisime, vaatlesime. Kuna õhtu ilus, siis mere poole edasi me siit liikusime. Seni käimata teid pakkus onu googel, põnev. Tänud peitjale.
Kella poole kolme ajal sadas linnas korralikult. Krista arvas, et võiks ikka õhtupoolikul tiiru metsas teha. Ma tundsin end suht väljaväänatud sidruni moodi, aga lootsin, et ehk on väljasõidust abi. Virumaalt väljudes tuli päikegi välja ja ilm paranes iga hetkega.
Käravetel olime käinud mõlemad, kuid mõisa ümber luusinud mitte. Minul oli küll põnev. Kahju, et mõisa hiilgeajad läbi on saanud, aga vaatamist jätkus seal ikka. Veel oli näha riismeid puupitsist, tiigi poole avanes kena tasand, sambad olid uhked ja aare asus lihtsasti leitavas kohas. Aitäh!
Jube, jube, jube! Eieiei mitte aare ega asukoht, talvel on muidugi raske aga see mõis on veel rohkem lagunenud kui siis, kui ma oma Mõisapreili sarja alustasin peitmise eesmärgil. Minu nimistusse see mõis ei kuulu, minu jaoks ei ole siin midagi näidata. Vaadata võibolla küll, kui käest ikka üks asi lastud on.
Sälensipäev sai täna täidetud, FTFfima ei saanud avaldamise päeval seepärast ka tormata, pole ju sellist sälensit veel tehtud. Tänud kutsumast, polnudki ammu kuskil jubedas kohas kolamas käinud!
Nii kahju, et selle mõisaga on nii juhtunud. Oma hiilgeajal või see tõeliselt kaunis olla. Jalutasime ümber mõisa nurga ja ütlesin Karlile, et vaata, siin on isegi purskkaev olnud. Hiljem tuli välja, et see oli ikkagi lillepott. Logimise ajal tõusis järvelt lendu luik, kes tegi mõisa kohal auringi ja lendas siis minema. Karlil oli ka kange tahtmine mõisas natuke ringi vaadata, seega läksime sinnagi uudistama. Mina kartsin läbi põranda vajuda, seega vaatasin sisse vaid paari tuppa ja läksin teda välja ootama. Kui Karl oli oma ringilt tagasi, siis jutustas mulle suure õhinaga mida kõike ta avastanud oli.
Eelmisel suvel sai Käravete mõisat Suveseikluse raames külastatud. Nüüd kevadisel ajal on siin oluliselt ilusam. Võsa on veel madal ning kõik on ilus ja avar. Aardeleid tuli ootuspäraselt kiiresti. Logimisprotseduuride ajal tõusis järvelt lendu suur luik, kes nägi vaeva, et soovitud altituudile tõusta. Pärast edukat aardeleidu suundusime lagunenud mõisahoonet uudistama. Kahju oli seda näha sellises trööstitus seisus, kuid selliseid hooneid on alati siiski põnev avastada. Tänud peitjale siia mõisa juurde juhatamast!
Aitäh, näitama kutsumast! Nulli poole jalutades mõtlesin ajas umbes 150+ aastat tagasi, kuidas siis siin kõik välja nägi ja mis elu elati. Aardeleiule see muidugi kaasa ei aidanud, aga polnud vajagi. Kolmas.
FTF kell 19.05 Algasime oma teekonda kodust Tallinnast aga poole tee peal hakkas ilgelt sadama.Saime aru, et selleks me küll valmis pole, et täna täitsa märjaks saada. Just sel hetkel ilmus uus aare. Ja sajuta piirkonnas. Saigi siis teekond muudetud ja aare logitud. Uudistasime ka mõisa seest. Nii kahju, et sellised kohad käest lagunevad. Tänud aarde eest ja loodame, et peidate veel.