Keava raba

Peale tööd naisega rappa(suppama). Algul Kati mõtles, et vale saar, kuna eelmine kord oli näinud seda juba eemalt.Kohal selgus, et oli toimunud värskendus ja tuleb ikka teadlikult läheneda. Tagasi aerutasime juba pimedas. Ilus!

Aare sai leitud seekord seda otsimata, teadmata et seal kandis midagi on. Lihtsalt jäi silma. :-)

 2 

Kui üks õhtu uuriti, kas ma rappa tahan minna, siis ütlesin, et ikka tahan. Boonuseks oli see, et sain Lauri abistada aarde hooldamisega. Päris huvitav oli taaskord avastada kodumaa vaikseid ja väikeseid linnakesi ning asulaid - maakodust rappa oli nii poolteist tundi sõitu. Kuna mul polnud üldse ettekujutust, et mis mind ees ootab, siis väike ärevus oli ikka sees. See laudtee on kindlasti paremaid päevi näinud, aga infostendilt jäi silma üleskutse, et kui inimesed sooviks, siis võiks kellegi poole pöörduda ja huvi ülesse näidata ja siis võib olla tehakse laudtee korda (?). Rabas oli väga vaikne. Kedagi ei näinud ega kuulnud. Ühte korraliku sulpsatust nägin, aga pole õrna aimugi kes või mis oli see. Kulgesin raba järvel rahulikult ja nautisin ilusaid hetki Eestimaa looduses. "Mulle meeldib see, et päiksekiir nii rõõmsalt sädeleb veel." Aitäh kutsumast!

Ürgnaine

 1 

Õnnestus Hallikile uus komplekt kaasa sokutada. Nüüd siis korras. Tänud!

Kui keegi peaks sinna minema lähiajal, siis võimalusel annaks hea meelega uue komplekti kaasa. Tänud ette!

 2 

Karp vajaks väljavahetamist - rabe ja katkine. Ajutise lahendusena panin logiraamatu väiksema karbiga pragulise sisse.

 9 

Raplamaal oli vaja aega parajaks teha ja parim viis selleks on gp looduses. Liisk langes lähedal olnud Keava rabale. Mis seal ikka - läksin uhkes üksinduses ürgnaist endas avastama ;). Ilm mängis ka minuga: vaheldusid päikese pai, äge tuulepuhang, pisut vihma. Kui laudtee lõppu jõudsin sain aru, miks peitja liikumisvahendina SUPi soovitas. Minul seda paraku polnud, aga see-eest sai kaasa haaratud paar räätsasid. Nii tuli teha vähe pikem matk, aga nautisin igat sammu ja kohale ma sain. Logimine oli nii, et kirjutusvahend hambusse ja koera ujudes aardeni. Paraku olid ilmaolud karbiga oma töö teinud - plastik oli rabe ja pragusid täis. Kuna meenus, et mul kotis üks vähe väiksem salatikarp, siis ujusin uuesti "mandrile" ja karp hambus jälle "saarele" tagasi. Panin logiraamatu sellesse. Loodan, et esialgu peab, aga vajaks väljavahetamist. Sain matkalt ülevaid emotsioone, tuvastasin punajalg-tilderi, leidsin äsja kestunud kiili, imetlesin aplaid huulheina taimi, sookurgi, kahtlustasin karu jälgi ja suutsin kulutada nagu niuhti ca 3,5 tundi. Võrratu! Tahaks kindlasti tagasi tulla ja ka peitja soovitatud abivahendiga ringi teha. Suur tänu peitjale!

Üks nauditav matk läbi külmunud raba.

Tänud aarde eest!

 1 

See aare jäi mul mõni aeg tagasi silma. Kuna tänavu on niisugused raba- ja järvede aarded kuum kaup ja SUPi mul pole ning pole plaanis hankida ka, siis oli vaja tegutseda. Muud lausa plaani ei võtnudki, arvasin, et siin läheb piisavalt aega ja energiat, nii et päevaks piisab täiesti. Tegelikult oli astumine lihtsam kui linnatänavatel, mis kohati on libedad ning jääkonarustega kaetud ja lisaks veel massides inimesi. Siin vaikus ja rahu ning suurepärane astumine. Kui auto ära olin parkinud, käis kohalik mõmmilaadne kutsa meid üle vaatamas. Tunnistas vist matkakõlbulikuks, sest lahkus saba liputades. Minu kaaslane lonkis saba liputades mulle järgi ja ligi tund aega mõnusat rabas kulgemist sai alata. Aardesse panin paar mänguasja ka, muidu äkki keegi peab pettuma, kui koos papa või mamma peituriga siia lonkinud ja uudistada polegi midagi. Nüüd siis igatahes on. Tänud peitjale siia toredasse rappa aaret peitmast, et teised saaksid mõnusalt aega veeta seda otsides, nagu mina täna

Tänud kutsumast!

Otsustasin loodusliku silla kasuks, kokku 6,5 km jalutuskäiku kuuvalgel rabas.

 3 

Sai siis ka peitja mahitusel SUPid kuiva kappi seisma soetatud. Seks, et need päris ära ei roiskuks tuleb neid ikka lõpuks ka kasutada. Võtsime pooled lapselapsed ka kaasa, et neilegi elamust pakkuda. Üks (kvaliteet)aare päevas. SUPide randa vedamine oli käkitegu. Ilm oli nii lämmi, et ma võinuks aardeni ka ujudes jõuda, eriti pärast laudade täis pumpamist :-D Tegime esimesed triibud ja kulgesime kuuekesi neljal laual tasapisi aardeni, küll põlvili, küll püsti. Ülilahe, kõige ägedam ja meeldivam raba-aarde leid üle paljude aastate! Ikka kordades toredam kui üle 800 meetri mööda kriipivat raba mütata - nagu siiani muudes rabades. Kahju, et kõikides rabades nii pikka ja mõnusat veesilma pole, mida mööda kohale liuelda.
Aarde juures käisin ikka lõpuks vees ka ära, ei tahtnud välja tullagi, nii hea oli seal jaheduses ja kõditava põhjapinnase peal sulistada. Lõpus, enne redeli juures välja tulemist ujusime veel. Ega rohkem polegi ka kuu aja jooksul ujuma saanud, kui ainult lohetamas käies, aga siis saab ikka enamus aega vee peal või õhus olla, mitte vees. Oeh, ujuda on ikka mõnna! SUPelda ka :-) Aardeleid oli samuti änksa, lastelastelegi meeldis. Nad tuleks küllap teine kordki SUPlema kaasa. Eriti kuna pärast leidu Kohila kandis salajases kodukohvikus pitsa söömas käisime, Oli hää ja rikkalik. Aitäh Laur, et meid kaasa kutsusid. 2021. aasta parim asupaik, kindel see! Ja parim mõte oli tulla SUP-ladadega. Teine kordki, ka Topeltpatareisse jne.

Lapstööjõud leidmas..

..ja puhkehetkel

 3 

Sai ostetud SUP. Pole kordagi selle selga istunud ega proovinud ja SUP-i ristimisretkeks sai siis see aare. Sup on suuteline kahte inimest kandma kuid me vist pumpasime liiga vähe täis selle. Ehk siis kahekesi ronisime peale ja ega palju liigutada tohtinudki, perse oli kohe märg ja vajus läbi see paat. Püsti tõusta ka ei saanud ja ega ei tahtnudki. Tundus küll alguses, et mis kuradi moodi siin püsti peal seistakse. Niimoodi me siis lõpu poole tüürisime, alguses tundus küll kahtlane värk aga mida aeg edasi, seda paremaks läks. Tuul oli päris kõva ja kasutasime seda ära, kahtlus jäi vaid selles, et kuidas üldse peaks vastutuult sellega siin saama. Aga tegelt tagasitee oli juba kõvasti lihtsam, kui aardeni minek. Eks tahab ikkagi madalas vees eraldi harjutamist saada. Täna küll mõtlen ja imestan, et kuidas mõned aardeleiud on üle mere sellise tapavahendiga tehtud :) Aitäh aarde eest, väga unikaalne raba ikkagi ja mulle meeldib aardeid noppida nii, nagu peitja on seda mõelnud.

13656.

Oivaline matk Keava rabas, loomajäljed, päike, raba kõigis spektrivärvides ;) ja meie ja aare… aitäh :)

Aitäh aarde eest!

Tuttav raba. Siin oli kõige raskem osa teekonnast laguneval laudteel liikumine.. Marko vist vaidleb vastu, sest tema pidi lauale õhu sisse lükkama..

Mulle see lauka labürint meeldis.

Tänan peitmast.

 9 

Puhkuse ajal sai ju igasugu lahedates kohtades käidud ja ilma nähtud. Aga yks päev hakkas kriipima et pole ammu omadega rappa sattunud ja ka paat jäi puhkuse ajal täitsa leotamata. Ja eks kui juba selline tunne on sees, siis polegi muud kui et geokaart lahti ja ... Nii käisingi veksli välja et raba ja paadi kombo. Loomulikult oldi ideega kohe päri ja polnudki muud kui asjad auto peale pakkida. Leanne veel lootis et äkki j6uame pärast veel kuhugile mustikale ka, aga eks seiklus venis pikale ja mustikam6te tuli alles siis meelde kui juba 6ues pime oli :D Kui muidu on see paat vaid pagasnikust vette ja veest uuesti pagasnikusse rännanud, siis nyyd katsetasin et kas ta ka näiteks seljakotti mahuks. SUP lauda ju käepärast polnud ja ega selle peal kambakesi vist k6ige rohkem ruumi ka poleks olnud. Igastahes meie kokkupakitud ujuvvahend mahtus ilma igasuguse suurema punnimiseta matkakotti. Kui nyyd päris aus olla siis siin rabas polegi varem käinud. Ka vana laudtee andis märku et tegemist ikka vana kohaga. Laudsillutise l6pus pumpasime oma ujuvvahendi täis ja asusime teele. Esiti kaarti ei vaadanud ja nii sai ka m6ned tupikud läbi katsetatud :D Ka osad "kanalid" olid sellised et nende läbimiseks oli pisut rohkem j6udu vaja rakendada, aga muidu oli väga m6nus rahulik kulgemine. Vahepeal jätsime lihtsalt aerutamise ja kuulasime seda vaikust. Mmm6nus... kuidas see k6rvasid paitas. Kodus juba sellist vaikust ei kuule et kasv6i minuti jagu ei kuuleks mitte kui midagi :D Aarde juures käisime esiti logimas. Sidusime paadi kinni ja kuna siin ju nagunii yhtegi hingelist peale meie polnud, siis näkid hyppasid vette. Supp mis supp see rabavesi ja pärast saab korraliku turbamaski ka veel takkaotsa :D Tulles kiskus taevas ypriski siniseks ja Leanne veel ytles ka matka alguses et täna lubas ja h vihma, siis tegelikkuses hakkas paadis ja ujumise ajal hoopis päike pilve vahelt piiluma ja meid paitama. Kui siis olime seal tykk aega vett, vaikust ja maandust nautinud, siis liikusime vaikselt tagasi. Laudtee otsas märkas Leanne teisel pool laugast matkalist ja ytles näe vist geopeitur. Vaatasin korra matkalist ja siluett ei tundunud tuttav. Samuti polnud ju ka raamatus tänase päevaga yhtegi logi ees. Laususin veel Leannele et ega siis ainult geopeiturid rabades ja looduses matkamas käi ja nii see meie matkaline teispool laugast ringiga meist kaugemale parkla poole tagasi kadus. Kui me siis ka l6puks parklasse tagasi j6udsime siis veel vaatasin et oi kui lahe, mootorraataga matkatsikk ;P. Varustust auto peale t6stes kysiti aga yle parkla et kas leidsin?... oot misasja oli mul kerge hämming. Leanne muidugi hakkas kohe naerma, et ma ju ytlesin et see oli geopeitur :D Ja siis loksusid pusletykid paikka. See oli Levia kes oli samuti revansile tulnud. Saime nyyd l6puks peale kirjavahetuse ka nägu ja häältpidi tuttavaks :) Levia oli meie paati vist juba seal laugaste vahel märganud, aga ega ma päris täpselt aru ei saanudki kas tulles v6i hoopiski olles. Igastahes näkid ei kohtunud ja ega me seal laugaste vahel ei tulnud selle pealegi et seal keegi veel olla v6iks hehehe. Aga jah rabaseiklus oli igati vägev. Täpselt selline nagu olime oodanud ja isegi kordades vägevam. Ei teagi yhtegi teist sellist raba kus saaks nii piklat laugaste vahel liigelda ilma et peaks vahepeal paadist välja tulema :P Ja teolt tabamine/kohtumine oli samuti väga lahe. Suured tänud peitjale

 2 

Leitud, logitud, tänan!

 2 

Sain SUPilaua laenuks ja esimene koht kuhu sellega minna tahtsin oligi Keava raba ja see aare. Selline aarde asukoht on õigustatult prima koha tiitli vääriline, sellest sain aru juba varasemate logide järgi. Vaatasin järgi, et ise ma häält sellele aardele polnud pannud, ilmselt ei tulnud meelde, sest ise polnud siin siis veel käinud.
Tore, kui vahest sajab kingitusi iseenesest kaela. SUPi laud tuli jutuks, kuid ma ei hakanud sefa isegi veel küsima, kui anti juba laenuks. Ilm oli päikseline ja soe, vesi laukas supp. Leo ja Kauri poolt sai SUP luka äärde veetud ja täis pumbatud. Ja mina sain muretult aarde poole mõlatada, sest Ragnar jäi suure venna ja issi hoolde ja rõõmsalt plätsutas paljajalu turbasamblas.
Aitäh!

Teel

Nii ilus oligi seal

Sai talviseid olusid ära kasutatud ja mõnusasti aardeni jalutatud. Tänan!

Tänud aarde eest :)

 1 

Kuna ei viitsinud paati tassida, siis kõndisin üle kõva vee. Lolli peaga tarisin isegi räätsad kaasa, et mine tea mis ees ootab. Ees ootas vaid kivikõva lumi ja palju rahvast kes olid tulnud ilusat ilma nautima.

Kohalik

Need tuhisesid mööda

 5 

Ükspäev läksime linna poodi plaaniga uued kummikud osta, aga tagasi koju jõudsime hoopis SUP-lauaga. Tundus ju hoopis parem mõte selline veesõiduk osta, millega pääseb ka suurematele lompidele. Kummikutega naljalt üle poole sääre vette asja pole :)
Täna oli piisavalt aega ja ilusat ilma, et SUPile esimene veeskamine teha. Ja selliseks tähtsaks sündmuseks valisime ka eriti ilusa koha - Keava rabalaukad.
Auto jäi soovitatud parkimiskohta, haarasime mõned hädavajalikud asjad kaasa ja panime raba poole ajama. Kuna polnud siin kunagi varem käinud, siis oli väga põnev uudistada, milline maastik ees ootab. Peale metsast välja astumist läks üllatavalt kiirelt lagerabaks ja mööda täitsa isevärki laudteed oli mõnus laugasteni astuda. Raba peal puhus ka mõnus tuuleke, mis lükkas üles tumedaid pilvi, kuid meie pääsesime täitsa kuivalt.
Aarde poole liikudes tegime esimese otsa nii, et Salme aerutas ja mina tegelesin ümbruse nautlemisega. Tegelikult oli minu ülesanne ka kaarti jälgida, kuid telefon loobus koostööst ja nii me sisetunde ajel seal laugaste labürindis navigeerisime ja lõpuks täitsa õigesse kohta ka jõudsime. Ülimõnus kulgemine, mis üldse ei tundunud kilomeetri pikkusena.
Aare oli ilusti leitav ja silmasime seda juba mõnekümne meetri pealt. Kui nimed kirjas, siis tagasiteel vahetasime rolle. Mina võtsin üle kohustuse meie veesõidukit edasi liigutada ja Salme viskas ennast supile pikali loodust nautima. Tegime mitmeid väikseid peatusi rabasaarekestel ja maiustasime jõhvikatega, mida on seal väga palju. Tegelikult tahaks nad veidi aega valmida, üsna kõvad ja heledad veel.
Kokku olime vee peal natuke üle tunnikese ja see oli täiega kvaliteetaeg. Saime päikest, tuult ja superhead emotsioonid. Mina olen küll üsna kindel, millise aarde ma 2021 aasta parima asukohaga aardeks valin :)

Suur-suur tänu!

 1 

Võtsime SUP-laua endale päevakeseks ning väisasime Keava rabat! Kohe, kui laua peale saime, tuli ka paduvihm, kuid see meid ei morjendanud. Paar sekundit pärast seda, kui nägime aaret, kukkusime SUP laualt maha ning nüüd on rabalaugas saanud endale ühed uued prillid. Tagasitee oli mõnus, rabavaikus ning linnulaul saateks. Aitäh!

 2 

Päeva teises pooles oli meil pandakrahvinnaga plaanis Jaanihanso Siidrivabrikus teatritükki kaeda, päeva esimene pool oli aga üsna sisustamata. Seda küll ainult nii kaua, kuniks mulle meenus, et enam-vähem tee peale jääb üks üsna hiljuti lisandunud ning mõnusat retke tõotav aare.

Hiljuti said Paunküla veehoidla aardeid väisates mõned ujumisliigutused meelde tuletatud ning seetõttu plaanisin ka siin soovitatud lauatamise asemel just seda lähenemist rakendada, pandakrahvinnale rentisime aga SUP-laua, millega polnud varem kokku puutunud meist kumbki.

Kuiva ja vihmavaese suve tagajärjel oli aga laugastikus vesi nii madalaks vajunud, et ujumisel käis seal kogu aeg kõht/selg vastu põhjataimestikku/-mättaid. Kuna erilist mõnu nõndaviisi vees/mudas kulgemisest tunda ei andnud, kolisin pandakrahvinna kõrvale laua peale ja aerutasime koos edasi.

Üldiselt läks meil sõit päris kenasti, aga ühel hetkel juhtus see, mis juhtuma pidi, ja me nägime aaret. Ühtlasi oli see viimane asi, mis pandakrahvinna üldse selgelt näha sai, sest järsku läbi lae lennanud elevustase viis endaga viimse kindluse põlvist, mille tagajärjel me üheskoos pandakrahvinna ja tema prillidega karsumdi vette lendasime.

Aare sai logitud ning tagasitee kulges mõnusas rabavaikuses, ainult päris kaugelt kostis vaikset maanteekohinat. Geopeiturite seas tuntust kogunud sõbralike koertega me kahjuks ei trehvanud, parklasse kostunud helide põhjal jäi mulje, et neil oli kodus mingi meeleolukamat laadi üritus toimumas.

Kokkuvõttes oli väga elamusterohke retk, mida soovitan kõhklemata teistelegi. Ja SUP-laud võiks tõesti selle teekonna läbimise puhul valikmeetodiks olla. Aitäh peitjale!

 1 

Sellel ajal kui mina Türgis olin, käis Laur üksi supitamas ja leidis sellise super koha aarde jaoks. Nii kui ta mulle sellest rääkis tahtsin sinna minna. Samas ei tahtnud ka mõne päeva lõpus sinna rutata, sest selge oli, et seal on mida vaadata ja tahaks ikka korralikult kogu seiklust nautida. :)

Mulle meeldis väga, väga. Kui aasta jooksul midagi paremat ei tule, siis parima asukoha tiitli saab see aare minult küll. :)

Aitäh!

 1 

Aarde juurde võtsime teekonna ette kahekesi. Laenasime endale sõbralt laua ja tulime kohale. Ilm oli täna nii heitlik. Kogu aeg käis lähedalt mööda eriti tume pilv, aga õnneks ilma vihma sabinata. Huvitav, et eile oli siin kandis ikka super ilm. Minek aardeni oli tõeline nauding, tuul puhus takka ja olimegi kiirelt kohale. Peale logimist sättisime ennast mugavalt sisse ja tegime mõnusa pikniku. No on alles mõnus koht. Peale seda, kui olime oma energiavarud taastanud, algas tagasi sõit. Nu see oli küll nüüd üks kõva pressimine, tuul oli ju otse vastu. Tegime ka ühes kohas väikse pausi, et natuke käsi puhata, aga lõpuks kohale jõudsime. Ütleme nii, et üli hea aare. Meile väga meeldis. Suured tänud. Jääme uusi sähvatusi ootama.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Seda plaani veeretasin juba ammu, et siia saaks tulla. Mul puhkus ja nii saigi ette võetud. Oli väga tore seiklus. Tänud

 1 

Eile sai Krissuga kokku lepitud, et lähme võtame selle aarde ära. Lahe sõit oli raba peal. Tänud peitjale.

Vaade rabale

Nii me läksime.

 8 

Käisime sup-imas ja teatud kohas hakkas teatud asi silma. Peast käis läbi, et äkki aare. Ja oligi. Lahe koht,lahe idee. Aitäh aarde eest ja aitäh GeoPeituse juurde tagasi juhatamast. Polnud vist alates 2013 midagi ülesse korjanud. Häbi mul olgu.

 3 

Sellest sai üks väga mõnus õhtupoolik supidega rabas seigeldes. Tänud peitjale!

Tänud, väga mõnus otsimine oli!

 1 

Seda laugastiku on nüüd siis päris mitut moodi läbitud. Esimest korda millalgi Xdream käigus oli kogu laugastiku ulatuses ujudes orienteerumine. Veepiinal on vaade märksa teine, kui püsti kõnides.Võiksed asjad muutuvad suutreks ja tähtsateks, ja suured on siis liiga suured. Sain siis ka selgeks, et rabapinnasel on umbes pooleteist meetri sügavusel veealla ka juurestik kuhu vabalt jalad saab toetada. Teine kord oli talvel uisutades ja rabaselvast talviseid jõhvikaid süües. On veel mõni külastus olnud.... Kolmas siis nüüd sumedas soojas ja toredas seltskonnas, nii kulg SUP laudadel, kui seekordnegi ujumine olid .... noh head olid. liikumist oli siin rabas seepäev veel ja ilusat ihu laiskles isegi rabaservas võrkiiges

 3 

Vahel ikka imestad, kuidas geokolleegid sellised ägedad kohad me Eestimaal üles leida suudavad. Kahtlemata on see aare oma asukohalt meie leitud aarete TOP-is kuskil väga kõrgel kohal. Väga mõnus oli seda paika külastada praegu, aga kindlasti on umbes sama võrratu mööda neid üksteisega ühendatud ja jäätunud laukaid liikuda siin talvel. Loomulikult oli ilm palav, vesi soe ja enda jahutamine kulus igati marjaks ära. Seda sai tehtud aarde lähistel suures laukas, aga mina tegin teise ujumise veel ka algusesse tagasi jõudes, et veelkord oma keha jahutada. Oli mõnus seiklus, aitäh Laur, et sellise põhjuse meile siia tekitasid!

 8 

Korduskülastus. Mulle siin rabas väga meeldis, juba jõudsin paaril korral siia lapsi supitama-ujuma meelitada. Täna saima haisu ninna, et Mari meelitab Siimu Keavasse sulistama. Pressisime end kaasa, kambaga ikka toredam. Laps teatas kohe, et tema ei viitsi suppi pumbata ega tassida, parem ujub või istub minu laua otsale.

Parklas vaatasime lootusrikkalt ringi, kas kohalikud neljajalgsed ka liituvad, aga peale kassipoegade pakkumise kuulutuse ühtki lemmiklooma näha polnud.

Mõnus soe suveilm, väga tore koht sulistamiseks. Siim ja Tessa otsustasid ujuda, me Mariga nautisime veepinnast kõrgemal istumist ja vaikset kulgemist.

Vau, väga vinged noored, ujusid vapralt aardeni ja ka veel tagasi. Kõigest 1,79 kilomeetrit - väitsid nad tagasi alguspunkti jõudes :) Tundus, et oleksid veelgi ujunud.

Vahva õhtu, oli tore. Aitäh seltskonnale! Koht on supitamiseks ikka väga mõnus. Ujumiseks ka, kuigi poolel teel madistasid noored mitmel korral turbamätastega.

Aitäh peitjale! Selle suve kindlasti üks lemmikaardeid;)

 8 

Painutasime veidi tagasiteed Geojaanilt ning sattusimegi omadega rappa. Kerge solberdus ja oligi käidud. Kui algul oli jutt, et läheme nautlema, siis lõpuks oli nii nagu alati. Solberda nii et keel vestil, aga ikka oled viimane :) Aga teistmoodi rabas käik ikka, mida meenutada. Täname!

Rabamaastik

Karavan saarel

 12 

Kui Siim autot parandamast naases, siis ta arvas, et kui see SUPiraba liiga kaugel pole, siis võib ju ära käia. No Eesti ju väike riik ja Siim ei taha tavaliselt aaretest midagi kuulda, muidugi pidin selle ära kasutama. Nelja kandis saime liikuma. Teel Merlega messides tuli välja, et Tessa ja Merle tulevad hea meelega kaasa. Leppisime kokku, et kell 6 parklas trehvame. Siim jäi enesele kindlaks, et tema ujub. Tessa, kange neiu, leidis, et tema ujub ka. Seda, et Merlel nii vägevad lapsed on, ma ei imesta. Aga minul... See on kindlasti isast. Nii et 2 suppi kaasa ja minekut. Tee ääres punasid esimesed maasikad, mida me Tessaga nautisime. Polnud rasket koormat kukil. Laudtee oli paremas korras, kui olin arvanud. Ettevaatlik pidi olema, aga ei midagi võrreldavat mu hullemate kogemustega katkistest naelad püsti radadest. Peagi olime päral. Ehmatasime tagasiteele loojangut nautima tulnud paarikese. Supid pumbati täis ja minekut. See tähendab, et noored hüppasid vette ja vähem noored vedelesid laudadel ja nautisid ilma, soojust, päikesepaistet, seltskonda. Suurem ujuja hädaldas veidi, et rekordeid püstitada ei saa: lisaks jalgadele puudutavad põhja ka käed ja kõht. Noorem ujuja oli taiplikum, ei üritanudki kroolida. Hoiatasime ujujaid veealustest takistustest ja üritasime navigeerimisvahenditeta aardeni jõuda. Enam vähem see ka õnnestus. Merle vaatas vist ühe korra ja mina kindlasti ühe korra gpsi. Ja olimegi päral. Tuleb välja, et meie lapsed on jube tublid ujujad. Laur saab nüüd aardekirjeldust täiendada, et ujumine on täiesti arvestatav võimalus kohale saamiseks. Ega sellega asi ei piirdunud - noored ujusid tagasi ka. Me Merlega suplesime vaid aardesaare külje all. Seal oli supermõnus. Aitäh, Laur! See oli üübercool aare selleaastasesse sooja suvesse. Kiidan ja tänan ja annan boonuspunkte!

Tänud aarde eest!

Leitud. Tänud peitjale.

 1 

Geojaanipäev oli planeeritud aga edasine mitte, sest tahtsin kangesti aidata ja parseldasin enda juurest mõtetuid lõkkepuid aga ei teadnud kindlalt, kas reede tullakse. Tuldi ja siis hakkas juba eelmine õhta õhin peale. SUPitanud ma enne ei olnud, no kui just tundi Võsu rannas - kõhuli-püsti-pikali lastega hullamine arvesse ei läheks. Vesi oli tookord sigakülm ja ei meeldinud ka siis niiväga.

Siin olin juba nii tuus, et purjetasin terve tee püsti. Lõpp juba paistis aga olime Mariga nö "vales vahes". Mari keeras oma paadi ümber ja õhkõrnalt puudutas minu oma ja edasine jutt on copypaste Miki Bussipeatuse omast st laualt lendasin maha kui seep sauna põrandal. Ja just peadma märjaks teha ei tahtnud, ikkagist pidu ju õhta. Õnneks oli vesi ülisoe ja takkajärgi ajab ju isegi naerma, kuidas vetikad-sammal tilkus juustest.

SUPitamine on tore ja lihtne ja seltskonnaga veel eriti äge. Enda pangaarvet ma siiski tema peale ei vähenda, sest tassida teda oli ikka krdi raske, minu olematu kehakaaluga, võiks öelda, et täitsa võimatu kohe. Aga ühinen alati kui keegi kutsub, suured tänud sulle Airi ja kõikidele teistele, oli imetore päev! Kle peitja, võta ka tänu, ilma poleks ma ju siia uuesti tulnud!

 3 

Täiesti uskumatu tundus, et rappa saab ka SUPiga minna. Siiani olen seal käinud, kas kummikuga või räätsaga. Ilm oli ideaalne, vesi supper soe ja seltskond imeline. Tassisime SUPid lauka äärde ja sõit võis alata. Teekond möödus kiirelt ja peale logimist tegime mõnusa supluse. Suur tänu Aivele, kes meile selle seikluse organiseeris ja Airile (SUP trip TR), kes SUPid kohale tõi ja loomulikult peitjale, tänu kellele me üldse selle seikluse ette võtsime!

Ümber piiratud aarete saar

 1 

Sup'id kaasa ja rappa.Oli väga mõnus kulgemine rabas.Aarde juures sai supeldud.Aitäh!

 7 

Venitasime mõne aarde otsimisega ja lõuna pausiga aega, et saaks ikka laugaste vahele päikselise ilmaga. Ootamine tasus end ära, läks nii nagu ilmateade lubas. Kuna veesõiduki tellimus ikka veel ei olnud kohale jõudnud siis Juta aitas hädast välja ja nii saime ka Marega kahekesi ühineda. Vedasime SUP-id rappa ja asusime teele. Väga mõnus ja chill oli kulgeda. Tuul ei tahtnud kuidagi koostööd teha puhus pidevalt küljelt aga sihtpunktis sai käidud ja ilusti ka tagasi jõutud. Tehtud ja see oli täiega mõnus. Aitäh.

 7 

Pingsalt jälgisime ilmateadet, kogu aeg lubas, et lõunast vihm lõpeb ja ilmaolud normaliseeruvad. Ajastasimegi siis oma tuleku siia nii, et enne paar lihtsamat aaret, korralik lõuna Raplas ja siin olime c poole kahe ajal. Tõepoolest, vihma polnud enam üldse, ainuke, mis pisut ebameeldiv oli, oli tuul.

SUP lauad seljas jalutasime lauka äärde ning asusime teele. Küll oli mõnus kulgemine. Proovisin ka püsti sõitu, kuid tuul, va nahk, lükkas siis pidevalt lauka serva, mistõttu otsustasin, et põlvili on lahedam.

Aarde leidmine ei valmistanud mingeid raskuseid, Mare nägi seda juba kaugelt, kuid kuna nende SUPi randumine võttis pisut kauem aega, jõudsin mina logima esimesena.

Tagasiteel keerasime Sveniga korra valesti, lootsime, et sealt saab ka, aga võta näpust, sain vaid järgmise lauka peal auringi teha ning tuldud teed tagasi kühveldada. Ma ei oskaga midagi öelda, ülichill koht. Lihtsalt tuulevaiksema ilmaga viska SUP vette ja pikuta lauka peal. Elu on ilus! Aitäh aarde eest nii ägedas kohas!

 4 

Viljandis avati nädala aluses SUP-laenutus. Tegime makse, saime koodi ja veidi aja pärast kapist seljakotid selga. Kuna ilmateade lubas pärastlõunaks vihma ja jahedust, siis otsustasime pikema retke enne käsile võtta. Lasse liitus meiega tee peal ja käis kord ees, kord kõrval. Laudtee oli säärane, et rabasuitaja peab kogu tähelepanu sellele pöörama, muidu on kukkumine kindlustatud. Seda ilusam vaade avaneb laugaste juures, kui pilgu jalge eest jälle loodusele heita saab. Kleone ja Henriko olid just randunud ja jagasid häid näpunäiteid. Retk oli mõnus, alguses oli taganttuul ja jõudsime küllalt ruttu logima. Tagasiteel tuli rohkem tööd teha, aga selleks ajaks olid juhtimis- ja sõiduoskused juba paranenud. Vihm jõudis kohal täpselt maabumisajaks, aga piirdus õnneks paari jämeda piisaga. Väga mõnus sõit oli, aitäh!

 6 

Eelnevad logid koos SUP laudadega lausa kutsusid rappa oma lauda katsetama. Eelmisel päeval saime oma SUP-laua valgeks Kilingi-Nõmmes. Kuna sõit sujus ja laud kandis meid kahte, oli otsus kindel. Saabudes oli väike pettumus, et kumbagi koera ei olnud meid tervitamas. Nii pidime kahekesi rappa jalutama. Pumpasime oma SUP-laua täis ja asusime teele. Esimene teevalik oli koheselt tupik. Kuna tuul oli tõusnud ja laua valitsemine tahtis veidike harjutamist, oli päris keeruline sealt välja õigele rajale saada. Veidike ukerdasime ringi ja peagi sain õiged liigutused selgeks ning edasi oli lust ja lillepidu aardeni sõuda. Maabumine aarde juures õnnestus alles teisel katsel, esimese puhul viis tuuleiil meid peaaegu lauka lõppu välja. Peale logimist kiirustasime kohe tagasi, sest pilved mis taevasse kerkisid ei tõotanud head. Tagasi olles kuivatasime parajasti oma SUP-lauda, kui saabus [silmsirkel] team koos Lassega. Saatsime kenasti järgmised otsijad aarde poole teele ja tulime koos Lassega tagasi. Vähemalt ei pidanud koer seekord üksi tagasi tulema. Aitäh!

 9 

Selle aarde avaldudes läksid minulgi silmad kohe särama. Nii vahva, et siin avaneb mõnus supitamise võimalus. Silveri esmaleiu raport tekitas veelgi rohkem huvi, nii saigi üsna kohe paika plaan üks ühine nauditav retk teha. Parklas tegi väga suurt rõõmu näha infotahvlilt lahke peremehe sõnumit. Sellist lahkust paraku ju tänapäeval väga enam ei kohta, kus maaomanik keelumärkidega ähvardamise asemel vabalt jalutada lubab ja enamgi veel, lubab kasvõi oma õue peale tulla. Tegi südame soojaks, et on veel Eestimaal toredaid inimesi, kes poel eraomandiga segi läinud.

Lisaboonuseks tuli veel vahva kutsa meile giidiks. Supilaudade pumpamise juures oli koer väga huviline, kuid eeldasime, et veele minnes lippab tagasi koju. Heh, hoopis esimesele lähimale lauale hüppas. Nii vapper neljajalgne meiega reisi kaasa tegigi, vahepeal sulistades ja vaheldumisi kõikide meie supilaudadel sõites.

Meie nautisime ka, suurepärane ilm, kaunis koht.
Tänud peitjatele siia meelitamast ja kaaslastele lõbusa õhtu eest.

Millegipärast tundub mullegi, et satun siia veel supitama, geopeituritega või mugudega. Miks mitte, vahva paik selleks.

Aitäh! Palun veel selliseid aardeid;)

 9 

Elu läks vahepeal täitsa helgeks: päeva peale sai korralik rattatiir tehtud; selgus, et bakaeksam läks väga hästi ning viimase vaba päeva tipuks oli Sillu viimase aja lemmikaare (vist) Keava raba vallutamine. Ilm oli väikseks suppamiseks täiesti ideaalne. Parklas liitus meiega neljajalgne giid, kes esmalt supiparklani, seejärel pumpamist juhendas ning siis kogu tee kenasti aardeni kaasa tegi. Eks muidu oli koht tõesti väga ilus ja igati aaret väärt, aga koos ühe väikse koerajubinaga meeldis see mulle eriti.

Ma muidu aarete korduvkülastuse suurim fänn pole, aga see on küll koht, kuhu sooja ilmaga kindlasti tagasi tulla :)

 10 

Jõudsin vaevalt gängile oma esmaleiu raporti ära esitada, kui Kaupo teada andis, et ta oli sellele aarele kambaga tulemise plaane teinud. Ma polnud veel jõudnud Keavast lahkudagi, kui andsin mõista, et võin siia vabalt tagasi tulla. Nii ma nüüd siia uuele ringile saabusingi. Lasset täna näha polnud, aga Donna oli kohale jõudes juba ootamas. Võttis meid suure rõõmuga vastu ning asus raba poole teele, veel enne, kui me omadega valmis olime. Laudteel püüdsime koera taas kinni. Eks see laudtee võiks ju kohati parem olla, aga see tähendaks ju ka automaatselt mugude hordide saabumist. Pigem las olla siis juba niipidi. Õnneks olin vahepeal uue pumba kätte saanud ja sellega oli lausa lust tegutseda. Olin lausa teistest 2x kiirem. Jõudsin vahepeal ujumaski ära käia ja pilte klõpsida, kui teised alles pumpasid. Vesi oli suviselt soe. Lõpuks ometi hakkab looma ja kannatab ka pikemalt vees solberdada. Kogu käigu jooksul õnnestus lausa 3x ujumas käia. Kui kõik lõpuks lauad vette said, oli järsku ka Donna pardal. Oli näha et koergi otsis põnevat seiklust ja nii ta meiega kaasa tuli. Ise muudkui ühelt laualt teisele laveerides. Koht oli endiselt sama ilus ja teekond mõnus nauding.

Tänan veelkord peitjat ja ka kaaslasi vahva seltskonna eest. Miskipärast aga arvan, et ma tulen veelkord siia tagasi.

 9 

Panime tiimiga paika plaani tulla esmaspäeval rappa SUPitama. Ostsin ka selleks endale SUPi, sest aina sagedamini läheb seda geopeituses vaja. Donna saatis meid mööda laudteed kuni laugasteni ja üllatus oli suur, kui ta ka SUPi peale tuli. Mõtlesin küll, et küll ta varsti maale tagasi ujub ja koju naaseb, aga sõitis meiega aardeni kaasa. Kui sõitsime rabasaarest lähedalt mööda, siis hüppas saarele ning teisest otsast tuli peale. Kui sõitsime SUPidega üksteise lähedal, siis hüppas teisele lauale. Lõpus tundus juba külmast tugevalt värisevat, aga nii kui saarele sai, siis jooksis rõõmsalt ringi ja kõik oli hästi. Kui aardeni jõudsime, siis tundus see retk isegi liiga kiiresti mööduvat, oleks tahtnud veelgi sõita. Panime nimed kirja ja tegime ujumispausi. Tagasitee möödus samuti kiiresti ning kui Donna laudteele tagasi sai, siis meid enam ootama ei jäänud ja läks ees koju ära. Pakkisime varustuse kokku ja jäime aardega rahule. Väga hea asukoht ja õigel ajal õige varustusega väga nauditav.

 2 

Kuna täna oli minek Ööbiku gastronoomiatallu, siis startisin hommikul varakult, et jõuda SUPpama Keava rappa. Jätsin auto parklasse ja jalutasin koos Lassega rabasse. Rabasse viiv laudtee on väsinud ja kohati remonditud euroalustega, mille eest taluomanik olevat juba ka noomida saanud, et tassib sinna prügi. Laugaste alguses hüppas Lasse vette ja ujus esimese rabasaareni, mina aga pumpasin samal ajal SUP-i täis. Korra vaatasin ka kaarti aga seda pole seal vaja teha. Laukad suunavad ise õiges suunas ja aardekarp on juba kaugelt näha. Vesi oli soe, päike säras ja juba hommikul kell 8 oli sooja tublisti üle 20 kraadi. Tänav toreda aarde eest!

 2 

Jõudime raba parklasse ja haarasime SUPid selga. Raba äärele jõudes leidsime eest kummalise, aga omamoodi laheda laudtee. Laugasteni jõudes tulid just veelt kolm SUPitajat, aga nagu hiljem selgus, siis täiesti mugud. Karl pumpas meie sõiduvahendid täis ja oligi aeg teele asuda. Mina polnud kunagi varem SUPiga sõitnud, seega esmalt oli ikka veidi hirmus ka ja seekord piirdusin vaid põlvili ja istuli sõitmisega. Aarde poole oli mõnus kulgeda, nagu väike labürint, aga iga tee viib õigesse kohta. Peale logimist kulgesime rahulikult tagasi ja nautisime mõnusalt ilma rabalaugastel. Aitäh aarde eest!

 6 

Keava raba olin ma juba aastaid vaadanud kohana kuhu sobiks ja kuhu ka peaks tegema ühe või mitu raba aaret. Väga meeldiv oli näha avaldumas sellise nimega uut aaret ja just sedasi peidetult. Peaaegu momentaalselt tekkis kihk sinna minna.

Sõitsime autoga parklasse. Viskasin oma tulnukate külastuskäigust märjad tossud ja sokid katusele kuivama, panime varustuse selga ja alustasime jalutuskäiku raba suunal. Parklast natukene edasi parkis üks teinegi auto ja oli oodata, et võime kedagi eest leida. Kunagi ühte Joonase aaret otsides ma sillast kaugemale ei jõudnudki ja seepärast oli suur üllatus näha sellist raba laudteed. Hoopis teistsugune ja juba vaatamisväärsus omaette. Sadamasse jõudma hakates nägime just randumas kolme SUPitajat. Eeldasime, et äkki siis ka geopeiturid. Teretades tuli sealtpoolt vastu venekeelne tervitus. Omavahel rääkisid nad üldse vist läti keeles.

Mahutasime ennast siis sinna ka ära ja pakkisime oma varustuse lahti. Ma pumpasin oma lihased soojaks, selja higiseks ja kangeks ning SUPid õhku täis. Maire lükkasin esimesena vee peale. Talle üldse elu esimene sõit. Eks laugaste vahel vastutuulega pole just ideaalseim aeg õppimiseks. Aga nagu öeldakse, et kui raske õppustel, siis kerge lahingus. Sõudsime tasapisi nulli suunas ja nautisime ilma. Väga meeldiv oli sõita nii, et kõik rajad/kanalid viisid õigesse suunda ning tupikusse sattumise ohtu praktiliselt ei olnudki. Vahepeal asendus vastutuul täieliku tuulevaikusega ja siis oli kohe eriti mõnus. Märkamatult jõudsimegi lauka lõppu ning ma sooritasin eduka randumise. Panime nimed kirja ja lasime ennast tuulel tagasi alguse poole kanda.

Tagasi kindlal pinnal lasime päikesel varustuse ära kuivatada. Vahepeal tuli sinna veel looduse nautlejaid. Üllatavalt popp koht. Parklasse jõudes tervitas meid Lasse, keda sai siis veidi sügatud. Ja oligi üks väga meeldiv aarde külastus läbi.

Aitäh!

 17 

Õhtul avastatud uus põnev aare köitis korralikult tähelepanu. SUP-laud ja rabaseiklus ühes tõmbas mõistuse nii käima, et hommikul ärkasin enne kella juba üles ja oli ka selge, et päevakavasse tuleb sisse suur muudatus. Ikka tähtsad asjad esmalt ja alustasin siis oma päeva hoopis ühe mõnusa seiklusega. Kui Kirnalt sai starditud süsta asemel SUP-lauaga ja PKT sai kanuu asemel läbi tehtud sama alusega, siis võite isegi arvata, et loomulikult tulin ka siia sellega. Parklasse jõudes tervitas mind juba üks sõbralik Lontu. Infotahvlit uurides selgus, et tegemist hoopis Lassega. Nagu vana semu istus ja jälgis ta mind seni kuni toimetasin. Kutsusin veel rappa ka, aga sellest ta keeldus ja keeras otsa kodu poole tagasi. Harjumatult teistsugune laudtee viis kenasti sadamasse. Siit algas teekonna kõige raskem osa. Mõned päevad tagasi avastasin, et mu SUPi pump oli talvega ära väsinud ja uut veel kätte polnud saanud. Hirmsa rassimise peale sain siiski lauale eluvaimu sisse ja uus etapp teekonnast võis alata. Väga lahe oli sedaviisi laugaste vaatenurgast kogu seda raba ilu nautida. Kui tulles kartsin, et saab olema seal labürindis üks suur nina gepsus istumine, siis tegelikult pole naviseadet üldse vajagi. Vaikselt kulgedes jäi laukaserval toimetades üks munavaras silma. Imekombel tema mind ei näinud ja triivisin vaikselt temale lähemale. Kui meie vahe oli veel kuskil paarkümmend meetrit, jäin lõpuks vahele ning reinuvader pistis välkkiirelt seitsme tuule poole punuma. Ei teadnudki, et rebased suudavad nii kiiresti joosta. Ju siis on minule silma jäänud ainult säärased olevused, kes inimestega harjunud on. Peagi nägin ka tema sealoleku põhjuseid. Nii siin kui seal paistis saartel munadega täidetud linnupesasid. Seega olge teiegi ettevaatlikud, et mõnele otsa ei sõida või peale ei astu. Just siis kui tundus, et peaks juba kohal olema, jäi ka aare kaugelt silma. Nimi kell 10:24 esireale kirja, väike kohaloleku klõps ja tuldud teedpidi tagasi. Seni kuni laud kaldal nõrgus, tegin ka selle kevade Neljanda sulpsu ära.

Kas ma juba mainisin, et tegemist on väga ilusa kohaga ja väga laheda ideega siia just mööda vett logima kutsuda. Panin ka omale märgi maha, kui väga potentsiaalse parima asukohaga aarde kandidaat. Kraaps ja kummardus.