Mõisapreilit oodates

Hea Geopeituse sõber! Kui oled jõudnud nulli, siis sa seisad tee peal! Ja mitte tavalise tee peal! Seisad Salutaguse mõisa peahoone-esisel auringil. Olnuks sobilik tulla tõllaga..

Salutaguse mõis (saksa k. Sallentack) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Rapla maakonnas Kohila vallas Salutaguse külas. Linnulennult mõni km eemal asub Angerja vasall-linnus, mis on üks Raplamaa vanemaid kiviehitisi 14.–15. sajandist.

Rahvasuu räägib, et linnuse alt minevat salakäik Salutaguse mõisa alla. Aastani 1879 kuulus Salutaguse mõis Meyendorffidele. 1879. aastast oli ta Ungern-Sternbergide ja Rammide valduses. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Fridolf von Ramm. Edaspidi on mõisasüdame nimetamisväärseimaks omanikuks olnud Busch, kes 1930. aastal rajas Salutaguse mõisa endisesse viinavabrikusse pärmitehase. Venemaa riigiametnik Konrad Axel von Gernet on sündinud Salutaguse mõisas.

Mõnesaja meetri pikkune sihitee viis Kohila–Tuhala maanteelt otse mõisasüdamesse, osutades künkale ehitatud peahoone keskteljele. Kõrvalhooned paiknesid peahoonest põhja pool, nii peahoone esise auringi servas kui ka sissesõidutee-allee äärsetel aladel. Mõisasüdant ümbritseb mõisapark. Historitsistlikus stiilis piklik ühekorruseline peahoone valmis 19. sajandi teisel poolel. Ehitise fassaadi kaunistasid astmikviiludega kesk- ja külgrisaliidid. Hoone põletati 1905. aasta revolutsiooni käigus, ent ehitati veidi muudetud kujul taas üles. Hiljem, korterelamu- ja kontorina kasutust leidnud mõisahoone põles uuesti 1980ndatel, misjärel jäigi kahjuks varemeisse. Pärast 1980ndatel toimunud põlengut mõisa peahoonet ei taastatud, ohtlikud varemed lammutati lõplikult 23. veebruaril 2012. Samuti on hävinud ka paljud kõrvalhooned, mõni hoone on aga kohandatud Salutaguse pärmivabriku Lallemand tootmishooneks. Mõisa pargi iidsed puud on paljud säilinud, kena on ka otse ringtee ääres asuva mõisa keldri fassaad. Pargis on senini alles aiapaviljon (väidetavalt, praegu on see teisaldatud renoveerimistöödeks). (Kokkuvõte laiast netiavarusest).

Kuigi sellest kaunist mõisast on jäänud vaid mälestus, on sul võimalus mõelda ennast ajas tagasi. Oota veidike ja võib-olla ilmutab end ka mõisapreili, saabudes uhke hobutõllaga piki mõisaalleed... See, kes luges, peaks aarde lihtsalt leidma, kes mitte.. see läheb siis märkust kirjutama.