Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Metsa matkarada on osa Euroopa pikamaa matkateest E11, mis algab Scheveningenist (NL) ja lõpeb Tallinnas (EE). Eestis kulgeva matkatee osa (725 km) igale matkapäevale on peidetud ka mõned geopeituse aarded. Rada võib läbida mõlemas suunas ja endale sobivas tempos, täpsema info leiate seonduvalt lingilt.
Rändamisega seondub erinevaid tundmusi ja igaühel on omamoodi kogemustepagas. Kui kõik tarvilik on kaasas ja hädavajalikud asjad mahuvad seljakotti, kogevad paljud enda sõnul vabadust, iseseisvust ja tugevust. Paljude jaoks on rändamine ka uurimisretk iseendasse. Esimestel rännupäevadel uitab meel veel igapäevastes sündmustes. Aga sammude ühtlane rütm, vaikseks jäämine ja looduse võimsus hakkavad mõtteid peagi vaigistama. Milliseid matkalugusid on sul endale rääkida?
Vihje: pole
Lingid: https://baltictrails.eu/et/forest
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC9BJV3
Logiteadete statistika:
87 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 88
Kahjuks metsa siin enam pole. Aare oli õnneks alles. Aitäh peitjale!
Veetsime ühe mõnusalt sooja, päikeselise ning kauni septembrikuu õhtu mere ääres imeilusast loodust nautides. Ja nagu meile ikka tavaks on saanud siis külastasime ka teele jäävaid aardeid. Üks leidudest oli see aare siin :)
Aitäh aardemeistrile!
Jäime Kaberneeme mõnulema ja siia ratastega jõudes oli juba päris pime. Raja leidsime alles peale aaret. Aitäh, oli mõnus.
Korraks oli mõte, et täna küll ei jaksa ringi kolada ja punkte otsida. Aga ära ütle iial, ei iial. Alustasime siiski, liival oli küll üks väike , imetilluke takistus, mööda ei pääsenud, tuli läbi minna. Sellest piisas, et nahk märjaks saada ja ülejäänud aja olin kenasti läbimärg, nagu eile vihmast. Tundub et hakkan veidi väsima. Aare ise vinks-vonks, aga leidja veidi korrast ära. Tänud peitjale aarde eest.
Õhtu käes, aga kuna see aare oli nii tee lähedal, tegin peatuse. Tundub väga mõnus rada siin, kutsub kõndima. Seekord keskendusim siiski aardele. Tuttavat tüüpi ja korralikult aaret kaitsev peidukas. Aitäh peitjale!
Kõndisin metsa matkaraja Kaberneeme-Jõelähtme lõiku ja noppisin karbikese ka ära. Sellel etapil on midagi raja märgistamisega viltu läinud, ainus õige märgis (valge-kollane-valge) oligi karbikesel. Kes jalutada soovib, siis IMEILUS metsaradadega etapp!
Aitäh peitjale!
Mida raskem on matk, seda kiiremini ununevad igapäevased mõtted. Väga hästi mõjub ka geopeitus sellele.
Olime otsinud (ja teisel katsel leidnud) Kalevi-Liiva aarde, tegime tiiru Ubari maastikukaitseala poole ja olime tagasiteel auto juurde, kui aaret märkasime. Päris lahe oli esimest korda elus leida aare, mida me isegi ei otsinud. Olin algul hämmeldunud, et miks seda aaret kaardil polnud - eeldasin, et oleksin selle Kalevi-Liiva aaret vaadates meelde jätnud. Aga ju siis ei vaadanud üldkaarti üldse nii tähelepanelikult. Selgus, et täiesti ametlik aare ja kaardil ilusti kirjas. Aitäh peitjale.
Võtsime siinse kandi challenge aarded ära ja siis oli aeg üks tavaline kast ka ära logida. E11 seeria on igati meeldiv, aitäh!
Päev vajas veel ühte korralikku leidu ka ning see siin oli täpselt paras. Aitäh!
Korraks auto peatuma ja vutt-vutt metsa ja tagasi. Tänud peitjale.
Otsustasin, et selleks korraks on Tallinna läheduses otsimisest isu täis ja käes on aeg liikuda itta. Siin oli väike peatus ja veidi üllatav maastik, mida tee pealt poleks osanud oodata. Aitäh!
Märkasin, et eelmise aasta aarded - nii vähe kui neid ka on - täitsa logimata. Peale leidmise fakti enam kõigist suurt nagu ei mäletagi. Jälle üks üldiselt väga tuttav koht, siin lähedal sai kunagi oma esimene aardotsimine tehtud )seda aaret küll enam ei ole) ja üks vähestest minu aaretestki läheduses. Aga nii kaugel seda rada mööda ei ole varem käinud
Just selline matkarajalõik, mida mööda tahaks rahulikult astuda, astuda, astuda. Naabri jätsimegi ootele järgmiseks korraks, selle juurde läheme siis siitsamast nullist jalgsi :).
Aardes oli originaallogiraamat ja siis see lisatud lisaraamat. Lisaraamat leiab oma koha kusagil järgmises aardes, kui vaja logiraamatut vahetada.
Autotee pealt rajani jõudmine tundus täna kui maastik 3.5, siiski sain hakkama ning jõudsin kohale. Kaugelt tervitas juba tuttav peidik, kuid selle peal oli ka (lisa)konteiner. Veidi logide lugemist ning selgus, et 24.04 on peidukoht olnud tühi ning APAKAP on jätnud uue topsi. Peale seda on aga õige karp maagiliselt aardesse tagasi jõudnud (logid 10.04.22 ja järgmine 29.04.22). Kuna lisatops peidukohta ei mahtunud, siis lisasin selle sisu õigele aardele ning võtsin taastatud topsi kaasa, mis see lisatops siin ikka segadust tekitab. Aitäh! V: topsi EJ
Mulle meeldib selle aarde kirjeldus. Just see, matkates iseenda sisse vaatamine ja loodusega üheks saamine, on ka minu jaoks nii mõnelgi matkal oluline olnud. Tänan lihtsa aarde eest! Kõigi nende hull keeruliste täppide vahel on lihtsatel aaretel oma võlu :)
Eelmine aasta sai täpselt üle tee orienteerutud, aga siis seda aaret veel ei olnud :) täna paistis mõnus päike ja lumekoorik kandis aardeni, aitäh!
Selle aarde juurde tulles, meenus mulle, kuida me kaasaga aastaid tagasi tegime minu ümber Eesti matka ja lõpetasime selleks korraks selle Valkla rannas. Kuna miskit muud moodi rannast minema ei saanud, siis jätkus jalutuskäik Valkla mõisa poole. Siin tundus elu natuke rohkem olevat ja liikusid isegi autod. Ajasime siis pöidla püsti ja vaata aga, peatuski üks auto meie juures. Avasime autoukse, et küsida, kas saab kuhugi suunas edasi kulgeda. Esimene asi, mis auto ukse avanedes silma jäi oli juht. Juhi roolis istus pesuehtne jõuluvana, kes kutsus meid peale. Polnud ka imestada, oli ju jõululaupäev. Nii me siis saime kerge vaevaga Peterburi maantee Koigi bussipeatusesse. Jõuluvanal oli tegelikult vaja Koigile minna, aga tegi meie pärast väikse tiiru. Jõuluime ka jätkus. Kui auto oli alles veel silmaga näha, saabus kohe ka buss ja saimegi ilusti oma jõululaupäeva tähistama. Selline väike seiklus. Suured tänud aarde eest.
Geps jooksutas veidi aga peagi hakkas ka õige karp silma. Tänud, seda seeriat on tore otsida.
Lahkusin kodust teatega, et lähen lapsi vanaema juurest ära tooma aga aega oli palju ja ilm ilus, seega painutasin tee veits kõveramaks. Esimene peatus Ihita juures andis märku, et viimase aja harv geopraktika on oma jälje jätnud. Kõndisin nina telefonis ja paar meetrit enne aaret keerasin sissetalatult rajalt hoopis teisele poole, tiirutasin natuke ümber valede puude enne kui ilmselge peidukas kaugelt silma hakkas. Tänan lihtsa, kuid viisaka teostusega aarde eest.
Kiire peatus, väike jalutuskäik ja saimegi nimed kirja. Ma pole elus mitmepäevasel jalgsimatkal olnud, kus telk ja muu varustus tuleb kaasa tassida, eioska siin kaasa rääkida.
Laste teine aardeleid. Ise leidsid peidiku, ise avasid, ise õppisid kõrvadega geokarpi avama, ise vahetasid mänguasju, ise rõõmustasid. Matkata siin palju ei saanud - kuigi aardest edasi oli küll hea võimalus :) - aga eks äsjasest Minevikuta pole tulevikku leides olimegi seda piisavalt teha saanud.
Mul on matkamisega igavesti palju häid mälestusi. Ainuüksi 16 viimase aastaga oleme lapsepõlve sõbraga algatatud matkal "Idioto Topografico" maha sammunud mõnusad 1240 km. Lisaks kõik geokäimised, niisama jalutused jpm. Püüan ikka päevas oma hädapärased 8000 sammu ära käia. Vahel tuleb päevas 20 000 sammu, vahel harva kontoripäeval lausa alla 2000.. Soomes sai augustis 32.5 km ja üle 40 000 sammu käidud - ja seda kõigest üheainsa aarde pärast :D
Aitäh peitjale hea, mõtlemapaneva kirjelduse ja aarde eest! Loodan, et ka leidjad võtavad viivu, et oma logides pisutki pikemalt ja sisukamalt muljetada, paar tabavat lausetki. Aitäh!
Siin vaevas mõnda aega geopimedus, aga õnneks oli teostus tuttav ja lõpuks ta ka silma jäi. Aitäh peitjale.
Kõik, mis aardekirjeldus räägib rändamise kohta, tuleb tuttav ette. Peab paika - parim aeg endaga rääkimiseks algab matka neljandast päevast, kui rutiin on juurdunud, jalad astuvad ise ja vaadata pole parasjagu mitte midagi huvitavamat kui näiteks siin, Ihital :o)
Kas pole isemoodi kohanimi - "Ihita"? Isegi imelikum kui naabruses paiknev küllalt võõrapärase kõlaga "Ubari". Kumbki neist ei tundu kuigivõrd loomuliku põlise nimena. Etümoloogilise tausta pealiskaudse uurimisega jooksin igatahes sama sügavasse liiva nagu sandaalides nullist auto poole naastes.
Esimene september seostub ikka kooli mineku ja tarkuste päevaga. Valisime siis ka esimeseks õppetööks loodusõpetuse välitunni ning suundusime tutvuma maakonna loodusega.
Rajad viivad petlikult valele poole teed.
Minu geps juhendas mind nullist hooga mööda. Kui Merle oli sellele tähelepanu juhtinud, hakkas ka minu seade vaikselt paika loksuma. Üllatavalt kaua varjas see kastike end meie eest, enne kui silma jäi
Tänud.
Matkalugusid on endale rääkida ikka. Siit neid küll juurde ei teki, seekord üsna draivin aare, väike põige suurelt teelt puude vahele, pisut pimesikutamist ja leitud. Aitäh.
Alguses läksin ühele poole rada, aga siis nägin teisel pool peidukohta. Aitäh!
Oma puhkuse geotuuri pidime tegelikult alustama laupäeva asemel hoopis päevake hiljem. Laupäevaks olid planeeritud kodukoha kohvikutepäevad, unustatud mõisate külastus ja õelapse sünnipäev. Plaanid lõi sassi pühapäevane ilmaennustus, mis lubas Vaindloo külastuse jaoks liialt suurt tuult ja seeläbi pidi kogu protsessi tooma ühe päeva võrra varasemaks. Mõned plaanid said siis tulevikku lükatud ja sünnipäeval päev varem läbi käidud.
Loogiline oleks olnud siis laupäeva hommikul otsejoones Eismasse laeva peale sõita. Avastasin aga, et paar aaret on puudu järjekordsest ümmargusest GP leiunumbrist ja tegime paar vahepeatust. Esimeseks osutus neist E11 seeria Ihita aare. Olime paar päeva varem teinud selle seeriaga algust kahe aarde näol aga need ei asunud looduses. Seega tiirutasime selle lihtsa aarde juures ikka liiga kaua arvestades peidukoha lihtsust. Leidmata aga muidugi ei jäänud.
Kirjelduses püstitatud küsimuse osas, mis puudutab matkamist võiks rääkida tunde. Matkamine ja seiklemine on lapsest saati meeldinud. Eks see ole ka üks põhjusi miks ma olen geoepeitur. Matkamiste osas on ühed lemmikud olnud nädalased jalgrattamatkad, kus pidi väga täpselt välja planeerima marsruudi, ööbimised, poed jms ning siis lootma, et kõik läheks planeeritult. Niisama jalgsi pikkasid vahemaid pigem ei meeldi aga üldse käia. Oma mõtetes vahest on küll tore olla aga liiga pikalt on lihtsalt kuidagi üksluine astuda. Kõikse meeldivam matkamise vorm on siiski auto, mis kaotab pikad vahemaad punktide vahel.
Aarde eest tänud!
Alustasime oma puhkust järjekordse E11 aardega. Plätudega proovisin küll aardeni jõuda nii, et varbad liivaseks ei läheks, aga tagasi autosse jõudes olid kõik varbavahed ikkagi liiva täis.
Tagasiteel veel üks peatus. Ka seekord Mare loobus jalutuskäigust ja ootas autos. Selle aarde juures läks leebemalt. Parmud ei tülitanud ja ka sääski olu vähe. Aitäh.
Tänane viimane. Noor geopeitur oli juba nii väsinud, et jäi autosse ootama. Ausalt öeldes on hetkel valitsev verejanuline fauna pannud vaid matkateelistele kaasa tundma ja ise jätan ilmselt ka selleaastase matkanädala tegemata (vähemalt suve ajal). Muidu aga on matkamine just täpselt sellne tegevus, nagu kirjelduses kirjas. Meelte vabanemine argielu painetest ja väärtuste ümberhindamine, kus oluliseks saavad tõeliselt tähtsad asjad ja õnneks polegi palju vaja. Aitäh!
Täpselt õiges kohas parkis juba üks auto. Panime siis oma saani sinna kõrvale ja läksime metsa alla. Arvata oli, et geopeiturid siin juba ees ja nii oligi. Koordinaat näitas natuke eemale, kuid terav silm märkas tuttavat teostust. Aitäh toreda aarde eest!
Aardel kvaliteetne ja kergesti leitav kodu, mis tagab ka aarde säilivuse.
Algul mõtlesime, et see aare on kuidagi huvitava koha peal, aga kui jõudsime õigesse kohta, siis muidugi nägime, et matkarada ka ikka täisa siinsamas olemas. Aitäh!
Auto jäi teeserva ning sealt siis mööda rada nina GPS-is nulli poole. Algul vaatasin päris mitmed valed kohad üle, enne kui tuttav karp silma jäi. Tänud!
Minu põnevaimad seiklused on seotud Tartu Ülikooli looduskaitse ringi poolt korraldatud hääletusvõistlusega "Kas tunned Eestimaad". Vot need olid seiklused- kahestel võistkondadel on 4 päeva aega, et üle eesti kontrollpunkte läbida. Sai nähtud igasuguseid huvitavaid kohti ja meeldivaid inimesi. Isegi võidetud sai seda võistlust. Kui nüüd mõtlema hakata, siis see ju nagu geopeitus ainult hääletades. Igatahes nii või naa on Eestimaal palju huvitavaid ning ilusaid kohti avastamiseks. Tänud aarde eest :)
Oi kui kena, künklik ja mustikaid täis metsaalune! Pole siin varem maanteelt kõrvale astunud. Päikeseketas oli nii suur ja punane, et tundus, et kohe-kohe paneb metsa põlema. Vaatamata õhtusele ajale, oli õhutemperatuur ligi 30⁰ kraadi, kuid märg ujumistrikoo tegi jalutuskäigu aardeni nauditavaks. Matkalugusid on meenutada ja rääkida küll ja küll, jätan mõneks jahedamaks ajaks.
Tänud Hannole, kes on teostanud mõnusa geoaarete seeria ilma igasuguse võsas rassimiseta. Ka aarde ja peidukoha teostus on arusaadav ja korrektne.
Tänud kohta tutvustamast, aitäh aarde eest!
Kuna telefon saatis põõsasse, siis sinna me algatuseks suundusime. Nagu hiljem selgus, oleks ka lihtsamini saanud. Tänud aarde eest!
Mööda asfalti on siit ikka mööda sõidetud, metsas aga matkaradu pole proovinud. Sõitsime ka järgmisesse aardesse mööda tugevat teed, ei hakanud metsa ega aega kulutama.
Ihita-ihita, kõnnin veits sihita - mõtlesin, kui GPS koostööst loobus ning ma üksnes geonina abil otsima pidin. Kena aare sai loogilisest kohast leitud ning tõmbasime nina järgmise E11 seeria poole.
Seda seeriat läbides mõtlesin korduvalt, et nii võõras on näha Hanno aardeid, mille maastik on 1.5 või 2.0. Ei usukski, kui ise ei läbiks.
Mul tekkis juba siiapoole teel olles omamoodi side aarde nimega. Esmalt nimetasin seda Ihtlaks, siis sain aru oma kiirlugemise vigadest. Nüüd ei andnud see sõna IHITA ikka rahu. Vaatasin, et ÕS-is seda pole. Pöördusin google otsingu poole ja leidsin, et selline sõna on ikka olemas aga pärineb ikka sealt aasia poolt - näiteks tamili, bengali ja kujutab ikka soovi ja ... iha.
Oleks ikka väga huvitav kuulda, millega aarde peitja seda nime seostab. Aarde kirjelduses ju päris hea soov on olemas.
Tänud.