Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Metsa matkarada on osa Euroopa pikamaa matkateest E11, mis algab Scheveningenist (NL) ja lõpeb Tallinnas (EE). Eestis kulgeva matkatee osa (725 km) igale matkapäevale on peidetud ka mõned geopeituse aarded. Rada võib läbida mõlemas suunas ja endale sobivas tempos, täpsema info leiate seonduvalt lingilt.
Looduses liikujal tasub vahel tempot aeglustades venitusharjutusi teha, et stressihormoonid kaoksid ja koormuse tagajärjel tekkinud jääkained saaksid aktiveerunud vereringe abil lihasrakkudest väljuda. Lihased toimivad üksteise mõjutajatena, mistõttu keha eri poolte lihasrühmad mõjutavad üksteist. Kõverdad näiteks käsivart, on tarvis, et käsivarre sirutaja oleks paindlik ja annaks järele. Kui teatud lihaseid on kasutatud või treenitud rohkem kui teisi, võib nende koostöö häiruda ning tekkida lihasvalud või -pinged.
Ära unusta siit aardest vaadata järgmise, kirjakastiaarde vihjet!
Vihje: pole
Lingid: https://baltictrails.eu/et/forest
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC9BK0N
Logiteadete statistika:
37 (100,0%)
0
3
2
1
0
0
Kokku: 43
Ida-Virumaa teise päeva leid #71 peale Kurtna matkarada otsast lõpuni läbimist. Usun, et minu lihastega on peale 13+ km jalgsimatka kõik korras ja nad pole minu tegevusest häirunud :-D Seda minagi vaatasin, et 2021. aasta aare ja alles esimene logileht hakkab täis saama. Nii ebapopp see kant nüüd ka olla ei saa. Nüüd veebis logides mõistan, milles kühvel. Iisakusse sööma ja enne veel mõned uuemad aarded tee peal. Huvitavad teed ka siin. Aitäh Hannole!
Suuri Paukasid on juba kolm, hea, et autoga tulime. Lehised rohetasid rõõmsalt, aare tuli enam-vähem koordinaatidelt välja. Aitäh!
Proovides sealt Alutaguse metsade teederägastikust välja pääseda, väänasin Waze'l väheke käsi ja keerasin soovitatud parema poole asemel vasakule ja külastasin seda Kivinõmme kohta ka. Tark sõber Waze oli nõus, et no olgu, paar kilomeetrit lisaks ja käime siis läbi. Tänud peitjale järjekordse peatuse organiseerimise ja aarde peitmise eest.
Kuna olen nüüd veidi palju puudehuviline, siis siit lehisepuistu avastamine oli mulle suureks üllatuseks. Nina oli pidevalt taevapoole, et tutvuda nende metsas kasvanud siberi lehistega. Tänud!
Aitäh peitjale!
Autosõit siia oli tore. Teepeale jäänud talu hoovist hakkasid kaks suurt koera autole järgi jooksma ja ma mõtlesin, et ei saagi neist enam lahti. Aga varsti nad loobusid, sest metallikolakast nad ju mind kätte ei saa.
Teepeal sõitsin mööda ka ühest seenelisest, kellega sain uuesti kokku peaaegu aarde juures ja kes soovis küüti Jõhvi bussi peale. Kahjuks/õnneks pidin ütlema talle, et ma ei liigu siit niipea.
Kahjuks on vist keegi kohalik tegutsemas siin selle aarde vastu, sest jälle on karp ja logiraamat vehkat teinud siit. Tõstsin kasti teest rohkem eemale ja panin uue karbi ning logiraamatu koos kirjakasti koordinaatidega.
Kasti asukoht muutus u 6-7m, uus koordinaat täpsustub hiljem. Aitäh Heigo!
Üllatavalt avalik aare, samas eks siin ole ka päris nurgatagune koht. Aitäh!
Pesakast oli tühi.Kahjuks ei olnud mul endal mitte ühtegi karpi ega märkmikku kaasas ning asetasin sinna lihtsalt ajutise logipaberi :)Äkki järgmised saavad seda õnnetut aaret aidata minust paremini :)
Hirmus rõve suur kruus on siia veetud, ebameeldiv oli sõita. Lehisemets oli vapustav!
Schade, et eelmiste leidjatega kokku ei juhtunud, aga meil nalja kui palju.
Ootasin juba pikalt, millal pääseb antud teelt minema, õnneks enam pikalt ei läinud. Ega muidu ei oskaksi midagi öelda, aga eelmine aasta on aaret vahvad tegelased leidnud.
Väga ilus oranz metsaalune oli siin. Kuigi päikest väljas polnud, tegid need mahalangenud kollased okkad kogu metsaaluse eriti helgeks ja ilusaks. Aitäh aarde eest!
Hämaruseski jäi tuttav aare kiirelt silma. Kuni mina logisin, tegeles Marko boonuse paika panekuga, mis siis et täna sinna kindlasti enam minema ei hakka.
Tänan peitmast.
Põnev oli liikuda endistel jahimaadel. Kogu ringi peale neid korilasi ikka jagus. Aitäh.
Karl arvas, et siin võib olla leviauk, seega olime ette valmistunud ja offline kaadi alla laadinud. Õnneks oli leviga kõik korras. Saime vihjest ka aru ja võisimegi edasi liikuda.
Antud piirkonnaga on minevikust mälestusi, et siin on paras pommiauk ja levi peale loota ei saa. Nii sai igaks juhuks kõik aarded ette salvestatud ja offline kaart ka sisse tõmmatud. Kahtlusi tekitas, et kuidas võiks see kirjakasti aarde lahendamine välja näha. Aarde tuvastasime käis lihtsasti ja ette seatud ülesanne oli selge. Õnneks oli piisavalt palju levi meil siiski ja edasise teekonna peaks ühtegi kõrvalepõiget tegema ei pidanud. Aitäh aarde eest!
Vahelduseks hea kiire peatus, ei pidanud pikalt parmudega võitlema. Aitäh peitjale.
Siia kulgedes tuli silmad lahti hoida, sest teepeal ikka vedeles sellises mõõdus kive ka, mille abil õlid autost välja saaks. Kohapeal pistsin logi kirja ja hakkasin juba edasi sõitma, kui meenus, et siit ju vihje ka vaja võtta. Tänud!
Eelnevalt logidega tutvust teinuna, ootasime hetke, millal tuleb kand ja varvas astuda või mis iganes või üldse tagasi pöörduda. Õnneks siia tuli põhja poolt kenasti sõidetav tee. Vaatab, mis edasi. Tänud peitjale.
Siin küll venitusharjutusi teha ei tahtnud, ainult kiire jooks auto suunas töötas, et vereimejatest eemale saada. Õnneks oli meeles vihje võtta, nii et käik oli õnnelik vaatamata venitamata lihastele. Vabanduseks võib öelda, et Valastel ja Martnas sai neid venitatud. Ehk oli abiks siingi. Aitäh! Ah jaa, sealt, kus meie tulime, oli tee hea.
Küll mujal on ikka head teed. Viimasel ajal on geopeiturite seas palju rehve autodel katki läinud, üritasime ettevaatlikud olla. Tänud
Jätkasime oma seiklust E11 (või siis R66) radadel. Tõsi, me ei matkanud, vaid liikusime veidi nobedamalt edasi. Siin tõmbasimegi oma tänasele seikluspäevale joone alla. Tänud aarde eest!
Madalapõhjalistega lähenejatele on tee juba omaette elamus. Üsna lihtsalt võib karteri põhjast lahti saada. Vahet pole kumbalt poolt lähenedes. Siit võib Airile toetuseks öelda, et jalgratas on 4x4 kõrval üks parimaid variante. Kuigi, kui selle aarde juurest võtta suund Iisaku poole siis on ühes hoovis lahtiselt kaks suurt koera, kes tahtsid autoga rammu katsuda. No ma ei tea. mis on tulemus, kui sealt sõita jalgratta või tsikliga?
Kuigi lõviosa teest sain kulgeda vahelduseks mööda mõnusat kergliiklusteed oli mõnus ka see tuul, mis mulle vastu puhus ja sõidukiiruse tugevalt alla kruttis. Viimased viis kilomeetrit sain kulgeda mööda külavaheteed, mis oli ka üsna heas seisukorras. Üllatas see, et kast oli siin kohe päris tee äärde sätitud ja seda enam olin ma kindel, et raudselt on siingi juba keegi käinud aga lihtsalt ei ole veel veebis loginud. Uks oli aga nii kõvasti kinni nagu poleks seda ammu avatud. Täpselt nii ilmselt oligi, kuna siit sain oma tänase teise FTF-i kell 15:47 kotti toppida. Eriti magusaks muutus see siis, kui hiljem selgus, et wazzyly oligi mulle kannale astumas. Nüüd oli järgmine mõttekoht, kas sõita veel kümme kilomeetrit Jõhvist kaugemale ja pikendada oma tagasisõiduteed või mitte. Ajaliselt tundus, et mängin välja, seega ma ei suutnud kiusatusele vastu panna.
Aitäh Hanno!