E11: Maardu

Metsa matkarada on osa Euroopa pikamaa matkateest E11, mis algab Scheveningenist (NL) ja lõpeb Tallinnas (EE). Eestis kulgeva matkatee osa (725 km) igale matkapäevale on peidetud ka mõned geopeituse aarded. Rada võib läbida mõlemas suunas ja endale sobivas tempos, täpsema info leiate seonduvalt lingilt.

Ajalooline Maardu küla ja kaunis mõisaansambel asuvad küll praeguse Jõelähtme valla territooriumil, kuid on nime andnud tänasele Maardu linnale. Linnana on Maardu üsna noor ja tekkis tänu siinsele fosforiidimaardlale.

Fosforiidimaaki võib õigusega pidada Eesti üheks tähtsamaks loodusvaraks. 1920. aastal käivitati Maardu lähistel Ülgasel fosforiidi kaevandamine.

Osaühing Eesti Vosvoriit rajatud tollased kõrgelt astanguveerult algavad kaevanduskäigud paeluvad huvilisi tänaseni. Fosforiidijahu rikastati siinsamas Ülgasel püstitatud vabrikus ja väärt väetist veeti välja Koljuotsa neemele rajutud sadama kaudu. Tollane tootmismaht küündis aastas 4000 tonnini... Paraku Ülgase rikastusvabrik põles 1938. aasta lõpus, jättes endast järele vaid varemed. 1939. aastal loodi riiklik aktsiaselts Eesti Fosforiit uue kaevanduse ja rikastusvabriku rajamiseks ning uue tööstuskompleksi ehitus läks koheselt lahti. Ent tõelise tööstushiiu asukohaks valiti seekord Kroodi küla maad, kuhu kerkis ka uus Maardu asula. Peale II maailmasõda nõukogude võimud jätkasid Maardu fosforiiditootmise arendamist - rajati väävelhappetsehh ja superfosfaaditsehh, allmaakaevandamine asendus 1965. aastal lahtise karjäärikaevandusega.

Alles 7. novembril 1991. aastal taasiseseisvunud Eestis sai Maardu linnast täieõiguslik omavalitsus. Tänaseks on Eesti Fosforiit oma tegevuse lõpetanud. Omaaegse fosforiidilinna suuremad tööandjad on tänapäeval kiirelt arenev Muuga sadam ja Iru Elektrijaam.