Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Metsa matkarada on osa Euroopa pikamaa matkateest E11, mis algab Scheveningenist (NL) ja lõpeb Tallinnas (EE). Eestis kulgeva matkatee osa (725 km) igale matkapäevale on peidetud ka mõned geopeituse aarded. Rada võib läbida mõlemas suunas ja endale sobivas tempos, täpsema info leiate seonduvalt lingilt.
Salmistul on õhku, tunned, kuidas see paneb mõtted liikuma? Kui oled pikemat aega kõndinud, märkad võib-olla, et uusi mõtteid enam ei teki. Seda kutsutakse flow-seisundiks, kus kõik tundub olevat omal kohal just praegusel hetkel. Niisugune selginemine teeb ruumi uutele ideedele, intuitiivsetele tähelepanekutele. Joonista või kirjuta need kohe üles ja muidugi võiksid neid logides ka meiega jagada.
Vihje: pole
Lingid: https://baltictrails.eu/et/forest
Aarde sildid: drive-in (2), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9C1GC
Logiteadete statistika: 93 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 94
Jätsime auto suure kivi juurde, ning jalutasime järgmiste aarete juurde.Kummaline oli see, et peale meie polnud ühtegi inimest õues peale ühe tüübi kes kuskil saagis mootorsaega midagi.Aarde logimine käis kähku ja seadsime kohe sammud uuesti edasi.Aitäh.
Veetsime ühe mõnusalt sooja, päikeselise ning kauni septembrikuu õhtu mere ääres imeilusast loodust nautides. Ja nagu meile ikka tavaks on saanud siis külastasime ka teele jäävaid aardeid. Üks leidudest oli see aare siin :)
Aitäh aardemeistrile!
Mööda teed randa jalutades sain kõigepealt siia logi kirja. Mõnus on leida lihtsaid toredaid aardeid. Tänan peitjat!
Aardevalvur ütles mulle, et mis sa siin minu aja taga kolistad? Mina ütlesin talle tere ja et ma lähen kohe minema. Siis ta rohkem ei pahandanud, logi kirjas ja jätkasin oma teekonda. Tänan.
Leid #129 Võru-Tartu-Puurmanni-Pedassaare-tiiru seitsmendal/viimasel päeval. Leitud teel Pedassaarest Salmistusse paadi järel minu jaoks uut foil-lauda proovima. Aarde taga oli täitsa tore tare (tundus nagu üürimaja), mis pani minugi mõtted taas kord mõne analoogse kinnisvaraobjekti poole liikuma. Matan selle siiski hetkel maha ja keskendun finantsinvesteeringutele ja paadi taga uue asja proovimisele B-) Flow-seisundit ei oska saavutada, pea on ikka pisut pulki täis, kuigi juba vähem. Olgu etteruttavalt öeldud, et foil lauda selgeks ei saanud, üle 18 sekundi suutnud püsti püsida. Täiesti uus asi, mil pole suurt midagi seniste laudadega pistmist. Seda enam hindan neid, kes vee peal nii muretult nendega liuglevad. Vähemalt tekitas tahtmise selgeks saada.
Aitäh Hannole aarde ja mõtlema panemise eest! Kõik kombes ja keegi ei pahandanud, sest kedagi ei paistnud, kuigi uksed olid valla ja auto maja ees.
Natuke maad edasi eelise aarde juurest ja jälle sai logida. Tänud!
Ilus piirkond taas jalutamiseks ja sammude kogumiseks. Täname aarde eest!
Karpi nägin juba enne, kui teadsin, et siin karp on. Kivi oli ka kobakas!
Kiire leid, peaaegu logitav vist autoaknast? Ei hakanud järgi proovima. Aitäh.
Korraks oli mõte, et täna küll ei jaksa ringi kolada ja punkte otsida. Aga ära ütle iial, ei iial. Alustasime siiski, liival oli küll üks väike , imetilluke takistus, mööda ei pääsenud, tuli läbi minna. Sellest piisas, et nahk märjaks saada ja ülejäänud aja olin kenasti läbimärg, nagu eile vihmast. Ikka veel tahtmist täis, otsime veel. Tänud peitjale aarde eest.
Nägin silti ja nägin aaret, aga ei ühtegi kiva pimedas. Tänud aaret.
Suure kivi omanik (või mis nad seaduses kivide kohta ütlevad - pool kivi on maapõuevara, seega riigi oma) askeldas aia juures ja meie nõutu tammumise peale teadis kohe, mida me tema värava eest otsime. Panime nimed kirja ning vestlesime seejärel pikemalt ning kuulsime põnevaid koduloolisi fakte Tööstusprojekti puhkebaasi ning selle suvilate kohta.
Üks jalutamine ja parkimine juba, sai ka see aare leitud. Aitäh.
Küll siin läks ruttu leiuga. Tänud peitjale.
Kiire peatus, aare paistis juba kaugelt. Eks ole veidi harjutatud ka nende E11 seeria aaretega. Aitäh peitjale.
Väikese geotripi viimane aare. Algul sõitsin sellest mööda ning pidin siis otsa ümber pöörama. Peidukohta on kodu teinud kõrvahargid, kelle mune on kõik kohad täis. Panin kiirelt nimed kirja ning asusin koduteele. Aitäh! EVEJ
Tulime mõnusal soojal suveõhtul mereäärde istuma. Tagasiteel väike peatus ja nimed kirja, aitäh!
Rammu-Aksi-Malusi-Pedassaare reisilt tagasi saabudes otsustasime Maritiga üles otsida ka selle aarde, jäi ta ju kohe meile ärasõiduteele ning Helen lubas, et soovi korral on aare lausa auto aknast leitav/logitav :D. Tegime siis peatuse ära ja kribisime nimed kirja, mööda sõitev Ingrid lasi meile samal ajal tervituseks sellise signaali, et pidin ehmatusest napilt õhku hüppama… :D. Tore lihtne E, aitäh Hannole ka Suurekivi eest.
Peale vahvat paadiretke, tegime siin väikse peatuse, vaatasime kivi ning panime nimed kirja. Aitäh!
Mõnus kiire peatus ja nimed kirjas :)
Suurt kiva ei õnnestunud näha, kuid neerukivid on mul seda suuremad.
Järjekordne E11. Istusin aarde kõrvale maha ja panin nime logisse. Edasi viis tee randa. Tänud taas!
Selle aarde juures meenus, et ma ei ole niiiii ammu Pedassaarel käinud. Tuleb plaan teha ja ära käia.
Peaaegu drive in. Tänud peitjale.
Mnjaa.Logisid lugedes on paljudel selle kohaga omad mälestused.Minul on toredad mälestused 90-ndate algupoolelt,kui seda kompleksi haldas veel Eesti Tööstusprojekt.Paljudel nõukaaegsetel asutustel oli toona oma suvila.Selles hoones mis aarde nullist otsevaates avaneb oli omaaegne köök/söögituba kus igal puhkajal oli võimalus omale sooja toitu valmistada.
Kompleksi sauna ja puhkeruumid olid samuti korralikud.Leiliruumis kogetud 120 kraadi polegi rohkem oma turjal tunda saanud.
Aitüma nostalgiahetke eest!
Tee on Salmistusse toonud mitmel korral. Viimati päris mitu aastat tagasi, kui siin üks objekt teha oli. Mõnus koht on küll. Aardega probleeme polnud, tuttav kast jäi kohe silma. Aitäh!
Kaks km enne Suurekivi aaret nägin tee peal kitse, kellega mõnda aega tött vahtisime kuni ma natuke lähemale jõudsin, siis lippas ta oma teed. Nullis olin jällegi geopime ja segaduses. Vaatasin ka GP lehelt logisid ja pilku telefonist tõstes nägin kohe tuttavat peidukat. Eeldasin, et sellise koha peal on omanik asjast teadlik ja võib rahulikult tegutseda. Õnneks oli aeg nii hästi valitud, et ei näinud kusagil mitte ühtegi inimest ja sain rahulikult tegutseda. Aardest natuke edasi üle tee olevat suvilat nähes meenus kuidas väiksena isaga selle juures käisime (ei mäleta mis asjus) ja ma õe näpud GAZ-53 ukse vahele jätsin...ahhh, nostalgia... :P
Tänan aarde eest.
Tänud peitjale!
Tuleb kunagi tagasi tulla siia ja flow ära proovida.
Kuidagi tuttav koht mulle, kunagi sai oldud siin seminaril. Nüüd on kõik mahajäetud.
Tuttav kast. Logitud. Aitäh! Tulin vooluga kohale, viidi vooluga minema - mõtted loksusid niisama ringi, liiga vara oli vist, et ükski neist ankrusse heidaks ja end püüda laseks. Aitäh!
Ei näinud ma võrkkiike ega pereliiget. Küll oli olemas kivi ja Kajaliisi logi. Aitäh! Suurekivi on Eestis vist üsna levinud nimi. Mul on sõpradel ja sugulastel samanimelised kohad eri maakondades.
Esimene september seostub ikka kooli mineku ja tarkuste päevaga. Valisime siis ka esimeseks õppetööks loodusõpetuse välitunni ning suundusime tutvuma maakonna loodusega.
See kivimürakas on nüüd küll konkreetselt kellegi aeda kukkunud, eraomandit arvestamata. Viskasime sellele häbematusele pilgu peale ja panime nimed kirja.
Et siis kohe nii väravas ja akna all. Oli tõesti imelik logida kui samal ajal võrkkiiges pereliige läbi akna meie toimetamisi pealt vaatas.
Aitäh.
Peatusime pisut eemal ja tegime mõned kõnnisammud ka. Endiselt ei naudi selliseid kellegi akna all logimisi, kus aknast silmapaarid sind jälgivad. Õnneks kahekesi on mugavam. Aitäh.
Leitud. Olin juba hoovis käinud mõni kuu tagasi ja isegi peaaegu ööseks jäänud.....
Vaatasime suure kivi üle ja siis aarde enda ka. Vastu vaatas hunnik kõrvaharke. Edaspidi koputasin kõik kastikesed läbi, et kontrollida, kas kõrvahargid on endale sinna pesa teinud või ei.
Täitsa drive-in peatus. Seda täielikult siiski harrastama ei hakanud ja jätsime auto hoopis teisele poole teed. Kasti avades kohtasime kõrvaharke, kes aardepeidupaiga endale koduks võtnud. Polnud meie jaoks esimene kord seda kohata. Maire leiutas nüüdseks juba kõrveharke testiva avamise meetodi, kus ukse avades koputab külje seinale ja alles siis võtab karbi välja kui putukaid kodus ei ole. Pärast logimist viskasime pilgu ka teisel pool aeda olevale rahnule.
Kirjelduses mainitud flow-seisundit olen ka ise korduvalt aastate jooksul matkates kogenud. Ja peab nõustuma - siis märkab detaile mida niisama matkates jääb harva silma. Kui seda aga kohe üles ei märgi, siis sama kiiresti see ka ununeb kui sai nähtud.
Aitäh aarde eest!
Ahsoo. Kas tõesti on Salmistus õhku rohkem kui mujal? Olen seda erinevust mõnikord tundnud küll, võrreldes piirkondi, mis mere ääres ja mis mitte. Siis on vahe vahest tajutav tõesti. Aga lisaks Salmistule, leidub meil mereäärseid piirkondi õnneks palju-palju, millest vaid üsna üksikud paigad tööstuslikku laadi. Minu meelest on õhk laias laastus sama. Kergelt soolane. Teatud aastaaegadel teatava mädahõnguga :o) Aga sõltub paljuski tuule tugevusest ning suunast. Nagu mere ääres ikka.
Salmistus olen vähemalt 100 korda peatunud küll. Põhimõtteliselt meeldib siiani. Võibolla ei oska vääriliselt hinnata mõtteid liikuma panevat õhku, kuna sisuliselt kogu oma senise elu olen elanud ikkagi merepiirile küllaltki lähedal.
Kiire peatus väravas. Tundus väga huvitav majutusasutus, kuhu puhkama tulla.
Lihtne drive-in aare. Kahju ainult, et kivi ise on eramaal aia taga hoiul.
Et Kaberneeme kant sai tühjaks, jätkasime oma geopäeva mööda rannikut liikudes. Salmistu seostub minu jaoks kitsa teega. Õnneks oli seekord parkimisruumi küllaga ja ega nime kirjapanemisega ülearu aega läinud. Väga lahe on vahelduseks ka selliseid lihtsaid aardeid logida. Aitäh!
Logimise käigus kohtusime perenaisega.
Siin olid teeääred nii tihedalt autosid täis pargitud, et pidime kiire peatu-logi peatuse pererahva väravas tegema. See oli küll tõeline drive-in aare. Aitäh!
Neil päevil on puhkamine, ujumine, randade külastamine popp meelelahutus ja sellest oli siin väga kerge aru saada. Tee, kus muidu mahuks kaks autot teineteisest mööda sõitma, oli nii täis pargitud, et üks auto pidi vastutuleva auto seistes mööda laskma, alles siis sai edasi sõita. Ühelt poolt, eks tee ongi kitsas ja parkimisruumi vähe, aga selle vähese ruumigagi mõni priiskab nii, et sisuliselt pargib oma autoga ühe suunavööndi kinni.
Aardega kõik korras, meie täname!
Tutvustasin Robertile geopeitust. Väga viisakas aare, aitäh!
Pereahvas toimetas värava juures trimmeritega ja olid üpris lustlikud kuuldes mu soovi seoses nende kinnisvaraga!
Sõitsin autoga kuni rajani, mida mööda legaalselt mereni pääseb ja siis jalutasin mööda teed nulli tagasi. Nullist mõneteise meetri kaugusel värvis härra aeda. Ega midagi, tervitasin ja ütlesin, et lähen vaatan kasti üle. Seepeale sattusime jutustama ning tuli välja, et ka postiljonid üritavad iga hinna eest sinna kasti reklaami toppida :). Meenus, et olen kunagi seal ka ühel meeskonnakoolitusel käinud. Aitüma peitjale!
Aarde kirjeldusele.... Kõndimine on ootamatute võimalustega. Tuleb kõndida üksi, hädapärast hea tuttavaga kahekesi. Et poleks seda neetud suhtlemist, nalja, small talki jne. Kuskil 20 km juures hakkab keha juba tunda andma, aga seda enam kaovad peast mittevajalikum mõtted. Kuni lõpuks tajud vaid valu kehas, aga pea on selge... selles on vaid instinktid - juua, süüa, puhata, magada, hea küll seksida ka. Kõigel muul pole tähtsust, eluliselt olulised senised probleemid on vaid pinnavirvendus.
Tulime Salmistule ujuma, et peletada talumatut kuumust. Sadama tee oli kinni ja polnud jaksu minna vaatama, kas ujumisrand toimib, seetõttu läksime laiu juurde ehk laste randa. (Varasema laiu on meri laiali uhunud ja seda reedavad vaid üksikud kivid vees.) Vesi on siin nii madal, et ujumine tähendas pigem roomamist mööda põhja, kuid abiks seegi. Kerge maatuule tõttu oli vesi mõnusalt jahe ja värskendav. Nautisime täiega, seda enam, et õhtune päike isegi kümbles meres. Koht ja kivigi on varasemast ajast tuttav: siin hostelis olen osalenud ja ka läbi viinud suvekoolitust. Tänud Hannole, kes on teostanud mõnusa geoaarete seeria ilma igasuguse võsas rassimiseta. Ka aarde ja peidukoha teostus on arusaadav ja korrektne.
Tänud aarde eest!
Kuna hoovi peal käis vilgas elu, siis panime kiirelt nimed kirja ja suundusime edasi. Tänud aarde eest!
Alguses ei saanud aru, kus küll aare on. Õnneks hakkas hästi silma ning siis polnud enam imelik teiste hoovi ees aaret otsida. Jälle üks mõnus tee sõitmiseks.
Oojaa, tõesti oli suur kivi. No ja nõgesed ka sama rammusad.
Arutlesime Kaupoga korduvalt, et meie jaoks nii harjumatu matkarada. Kui ei teaks, ei saakski aru.
See siin oli täitsa viisakas ja tundus huvitav koht. Sai veidi siin tiksutud ja siis teekonda jätkatud, aitäh :)