Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 4.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
PKT ehk Pedja Kanuu Trail või midagi sarnast :)
Ehket taaskasutust leidis taas paras ports NKT topse. Seekord siis kauni jõe kaldal. Kahjuks jõe läbimine aastaajast sõltuvalt ei pruugi väga kaunis olla ja võib kõvasti vanduma ajada. Pea aasta hiljem sai paika ka teine lõik topse. Seekord proovisin peitmist SUP lauaga ja üksi, mis vähemalt peitmise poole pealt oli palju tüütum :D Kui mälu aga ei peta, siis teine osa jõest on vähe kiirema vooluga ja seekord sisaldab ka ühte ekstreemsemat kohta. Kahjuks ma minnes unustasin teekonna salvestama panna, niiet ma ei teagi pikk maa see teine lõik on. Peaks olema lühem, nii umbes 5-6km. Loodetavasti mõni läbija saab seda täpsustada.
Natuke infot siia ka, kui kellelgi peaks olema huvi. Nimelt tegeleb läheduses kanuu rendiga Tauno Ojasaar. Tema telefon on 5184964. Temalt saab siis kanuu ja ta toimetab selle soovitud kohta ja pärast korjab teisest otsast kokku ka.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: pliiats_kaasa (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9CYZF
Logiteadete statistika: 36 (94,7%) 2 1 0 0 0 0 Kokku: 39
19 kuni 38 väga mõnus kulgemine oli,ühes kohas pidime ka kanuu korra veest välja võtma,tegime siis väikse pikniku ning usinamad korjasid seeni.Aitäh jõele kutsumast.
Oli meeldiv kanuuretk. Lennuvägi oli jahedusega peitu läinud ja vettgi jagus jõesängis edasi liikumiseks.
Tänan peitmast.
Me täname ülimõnusa laupäeva eest - meie emotsioonidest saab lugeda pikemalt PKT 19 logist.
Seda seerijat sai juba plaanima hakatud talvel, kui Juts ütles, et kui ta oma kooliga ühele poole saab, siis võtame selle seeria ette. Täna siis ongi see õige päev, kus saame selle toreda teekonna ette võtta. Paigutasime tsikid raja algusesse ja läksime viisime ühe auto lõppu. Seejärel tagasi ja supe pumpama. Nu ma suutsin jälle olla kõige aeglasem. Tüdrukud olid juba kaugele ära kadunud ja Juts ootas mind veel kalda ääres solidaarsusest. Lõpuks, kui supile sain oli ka Juts kadnud. Kui aga jõudsin esimese aardeni, oli mul au ainult tunnistada aarde olemasolu, Juts oli jõudnud nimed kirja panna. Mulle väga meeldis see taga sörkija olla. Mõnus oli vaadata, kuidas ees teised teevad ja sealt koorida enda jaoks see õige teostus ja puhtalt puu alt või vahelt läbi liuelda. Poolel maal ootasid meid tüdrukud järgi ja siis sai ka natuke koos kulgetud, aga seda aega kauaks ei olnud. Ekstreemses kohas nautisin teiste uperkuute ja targutasin, kuidas ikka tegema peaks. Lõpuks libisesin ise ka sealt alla. Kann natuke märjaks sai, aga see oli mõnus jahutus. Ja ega läinudki kaua, kui paistiski viimane aare. Nüüd jääb loota, et peremehel on valmis pandud uued topid ja varsti saab jälle jõele minna. Igatahes meile väga meeldis. Suured tänud toreda seeria eest.
Mõnus seltskond, suurepärane ilm, nauditav jõgi - tore päev! Aitäh peitjatele! Aitäh kaaslastele.
Üks ütlemata mõnus kulgemine oli PKT raja teisel lõigul koos tüdrukute ja kanuutajatega. Vähe pikema kokkuvõtte lisasin PKT 19 aardele.
Tänud.
Seekordne ühinemine PKT kanuutrailiga toimus minu jaoks viimasel hetkel.Kuna ühe paatkonna liige oli ootamatult haigestunud pakuti mulle võimalust ühinemiseks.Tegin siis oma plaanidesse väiksed korrektuurid ja laupäeva hommikul asusin Läänemaa asemel diametraalselt hoopis teisele poole Eestimaad teele.
Kohapeal olid juba tuttavad näod ees stardiks mööda Pedja jõge ning paatide vettelaskmise hetkel lisandusid veel kambajõmmid SUP idega.
Sõidu peale läks meil tubli 2 tundi,tagantpoolt startijad jõudsid ka meile ennem finisit järele. Taaskord vahva matk mis jääb meelde.
Aitüma peitjale ja teistele mõnusa seltskonna eest!
Päeva teine aare kell 12:25
Siin aarde juures juhtus kohe nii, et sõudsime ja sõudsime. Meetrid vähenesid aga ei suutnud aaret tuvastada ei paremal kaldal ega vasakul kaldal. Vool oli ka võrdlemisi tugev. Ja nii hakkasidki üks hetk meetrid hoopis suurenema. Tuli voolusel jõel ots ümber pöörata ja täiesti jõust tagasi sõuda. Õnneks ülesvoolu püüdis aare juba paremini silma ja randusime edukalt karbi kõrval. Aitäh!
Väga tore matk, mõnus seltskond, ilus ilm ja vahvad aarded. Pikem logi PKT 19 juures. Täname!
Aitäh, et mul õnnestus osaleda õhtusel kanuusõidul Pedja jõel! Oli müstiline loodus peale vihmasadu ja tunne nagu asuks väljaspool Eestit. Oli mõnus kulgemine. Oli huvitavaid kohti. Oli parme ja sääski. Mulle meeldis vahepeal ise vees olles kanuud üle puude ja kivide tirida. Vahepeal mööda metsa kanuu vedamine ei olnud päris lust ja lillepidu, aga peale seda oskasin veelgi enam kanuusõitu vee peal nautida. Kogu teekond oli lummav ja nauditav! Jällegi üks retk, mida ka oma noortega ette võtta! Aitäh seltskonnale! Aitäh peitjale!
Mõnus paaritunnine kulgemine aardest aardeni. Aitäh!
Peale vihmasadu mõnus õhtune kanuutamine müstilisel Pedja jõel. Tänud Raivole kutsumast ja Laurile peitmast.
See tuli nagu lennates. Ei jõudnud mõlama hakata, kui juba logi sai kirjutada. Aitäh!
Oleme ammu tahtnud PKT-rajale hullama tulla, aga plaaniks see seni jäänud oligi. Eile õhtul Emumäe jalamile telkima jäädes oli see plaan aga vägagi teoks saamas. Loomulikult oli meil plaan läbida raja esimene osa vaid, aga suur oli me üllatus kui hommikukohvi kõrvale hakkasid saabuma teated selle raja uutest aaretest. Selgus, et saame siin jõel kohe kauem aega veeta ja oma lemmikhobiga tegeleda.
Riburadapidi algusest lõpu poole kulgedes, kuuma ilma trotsides, end aeg-ajalt kas kogemata või meelega märjaks kastes sai kogu rada kenasti läbitud. Nagu kogu raja teise osa aarete puhul, saime ka siin FTF-i. Aitäh kogu raja eest!
Seda jõe rada oleme ammu kiibitsenud. Küll on käinud mõtted kanuudest, isegi sellele kanuuteenuse pakkujale oleme helistanud. Samas jälle on kogu aeg teadmine, et paljudele on see rada ikka seni neitsilikult puutumata ja suurema seltskonnaga läbides on ikka nagu turvalisem, huvitavam ja kindlasti naljakam (et kui endaga miskit ei juhtu, siis mõni kaaslastest äpardub kindlasti) Küll on saanud ajastada nii ja naamoodi. Nüüdne nädalavahetus nagu sobis kõigile, vaid mina pidin tööandja nõudmisel laupäeva Tallinnas viibima, seega sai paika siis pühapäev. Samas jälle oi kui masendav oleks olnud pühapäeval geolehti avada, kui me oleks laupäeva valinud.
Hinge täitis rõõm kui laupäeva õhtul saime end Emumäe parkla poole liikuma sättida. Väike õhtune vestlus, grilli joogi ja sääskede peletamisega nagu ikka, hommikune valmistumine, rõõmus üllatus geoppeituse lehelt, väike logistika ja juba saimegi järjepanu enda lauad vette lükatud. Algus oli muidugi ja õnneks petlikult paljutõotav. See paks roheline orgaanika kust miski nagu läbi ei mahtunud, kuhu aergi kinni jäi ja mis rapsimise korral lahkelt ka lausa sülle kippus pugema ja lõhnas see minu jaoks nagu suvine mitu nädalat tühjendamata prügikast. Küll oli tore, kui see seljataha jäi. Edasi oli küll puhas rõõm kulgemisest jahedal veel. Paljud olid kindlad et just mina olen see, kes kipub kiirsukeldumisi tegema (küllap taheti mulle meenutada selle varakevadist kolmekordset riietega ujumaskäiku Suitsna rabas)Mingil imetabasel moel püsisin ma seekord siiski taeva ja vee vahel. Igavust tekkida ei saanud, ikka tuli kas laualt maha tulla et madalas vees lauda edasi liigutada, või end üle ettesattunud takistuse kiigutada, alailma käis tagumisku alt läbi mõni kivi pannes kahtlema kas kapitalistid ikka toodavad tänapäeval vastupidavaid tooteid. Kõvemad meist tegid seda Tõldu, Leigerit või Kalevipoega ja puhastasid jõge. Mingil ajal tekkis lausa selline rattagrupi karussellitamise rütm, kus teatud põhjusel pidevalt vahetub ees sõitja, aga ei see tuli muust põhjusest mitte kihutamisest. Lemmikuks oli küll raja teine, uus osa. Muidugi tekkis lõpuks tüdimus ja suutsin isegi hakata lõpetamist ootama. See mis põrgukatel tabas meid siis kui olime jõelt välja astunud...Palusime ja käskisme üksikuid pilveräbalaid taevas, et nad seisaksid päikese ees. Kuumus oli nii meeletu et isegi parmud olid jehhat teinud ja autost väljavõetud pudelit ei saanud nagu tulisuse tõttu peoski hoida ja sealt võetud lonks... noh las olla Suure tänu raja ehitajale ja loomulikult päevakaaslastele. Oli ilus aeg
Mõne aja eest tuli plaan, et tagumine aeg PKT rada ära teha. Enam ei saanud ka öelda, et SUPpi pole või ilm on külm ;) Kuna keegi pidi ka laupäeval tööl olema, sai plaan laupäevalt pühapäevale lükatud ja see sobis ideaalselt.
Imeilus õhtu Emumäel koos sõprade ja Anna sünnipäevatordiga! No mitte ei raatsinud seda lõpetada, et oleks ehk hommikul varem vee peale saanud.
Hommikuse ärkamise ajal oli kuulda, et ilmselt tuleb pikem sõit. Ja algsed plaanid veel mõnel Eestimaa kaunil veekogul SUPituur teha, tundus tulevikku lükkuvat.
Eks algul oli ikka väikseid kõhklusi, et mis seisus jõgi ja kas ikka saame oma sõidukitega selle läbitud. Mida aeg edasi, saime aga aru, et see rada oli sellise leitsakuga ainuõige valik. Nii kui palavus pääses üllatama, sai üle SUPiserva kohe jahutust. Oikuimõnusseeoli!!! Ei hakanud ka lootuses esmaleiud võtta, oma plaane muutma. Tuleb, mis tuleb. Nii, et võtsime kogu kulgu puhta naudinguga.
Üks lõbusamaid kohti oli peale 27.-ndat punkti kui kõik oma munad märjaks said :D. Kes vähem, kes rohkem ;) Veidi maad edasi aga avastas Anna, et tema Ray-Ban-id olid oma teed läinud :( Lauri logi juures on küll näha, et üks põder just sealkandis toimetab ja ilmselt Anna prille otsib. Meile on teadmata, kas ta ka leidis. Kallo enne neid igatahes ei leidnud. Nii, et kui keegi leiab siis... :)
Tunnid möödusid nii kiirelt, et juba paistiski viimane aardetops ja tuli jahutavast veest kõrvetava päikese kätte tulla.
Rivistasime oma SUPid üles, tegime kibekiirelt oma toimetused, et siis kiirelt oma konditsioneeridega autodesse põgeneda :)
Tõeline kvaliteetaeg heade sõpradega:) Suured tänud!
[FTF] 14.00
Paar tundi peale kahepäevast kajakisõitu EST seeria aarete jahil tundus mõistlik enne kojusõitu veel kiire PKT rada läbida. Loomulikult ei olnud mul transporti kajakile tagasi alguspunkti ja plaanisin sõita esmalt raja läbi ülesvoolu ja siis pärast lustida tagasi allavoolu. See ülesvoolu minek oli paras ikaldus ja sääskede toitmise maraton. Enamus ajast läkski sääskede minemapeletamisele ja takistustustest ülesaamisele. Peitja oli topside kõrguse valikul enamusel juhtudel arvestanud kanuu- ja SUP laua sõitjatega ja kajakist istudes topsideni ei ulatunud ning seetõttu tuli pidevalt ka kajakist välja ronida. Vahepeal tuli mulle allavoolu vastu Lauri kes lõppu jõudes mulle helistas ja küsis kas soovin kajakile transporti tagasi algusesse ehk minu puhul siis PKT38 juurde. Kuna ma enam sääski toita ei soovinud, siis võtsin selle pakkumise lahkelt vastu. Allavoolu kiirem lustimine jäi seetõttu ära aga eks see jääb siis ootama PKT vol. 3-e.