Kiri administraatoritele
Eesti Mõisad
Peitis 26.12.07 mooritz [mooritz]
| Tüüp: Asukohata (tagurpidi) aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Sajad säilinud ajaloolised mõisad on kaasajal Eesti ühed atraktiivsemad vaatamisväärsused.
Mõisate hiilgeajal sadakond aastat tagasi oli Eestis kokku 1245 peamõisat. Siia lisandus veel 108 pastoraati ehk kirikumõisat ning ligi kuussada karjamõisat – seega kokku üle kahe tuhande mõisasüdame.
Otsi üles üks mõis, tee sellest ,mis säilinud ,pilt .Soovituslikult võiks pildile jääda ka leidja. Anna teada :
Kus mõis asus/asub ( kus vallas, kihelkonnas)? Kindlasti lisa ka gps-koordinaadid, sest on olemas ka samanimelisi (koordinaadid aarde päises osutavad näidisleidmises toodud Kalvi mõisale)
Milline ta oli/on?
Mis mõisast on saanud?
Kas ta praegusel ajal pakub külastajale mingit teenust?
Näidisleidmine. Kalvi mõisa- rüütlimõisa Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal -on esmamainitud 1485. aastal .Mõisa eestikeelne nimi pärineb 16. sajandi omanikelt Kalffidelt. Edasi on mõis rännanud ühelt omanikult teisele. Mõisa ehituslikku osa on muudetud korduvalt ja enamik säilinud hoonetest on säilinud 19. sajandi lõpust ja 20 saj. algusest. Mõisasüda jäi von Stackelbergide omandusse ka võõrandamise järel kuni 1940. aastani. Peale Teist maailmasõda on mõisas olnud nii sanatoorium kui ka profülaktoorium. 1990tel aastatel sai mõisasat eraomandus. Mõisa peahoone renoveeriti ja restaureeriti põhjalikult 2000-01, misjärel seal avati hotell ja restoran. Mõisa tulijaid tervitavad vahvad skulptuurid mõisa väravas. Eriti atraktiivne oli minu jaoks suvel mõisa taga asuv roosipeenar. Pole küll kusagil mujal nii suuri roose näinud.
Suure töö mõisade uurimisel on ära teinud Valdo Praust, kes on kaardistanud hulganisti mõisu. Sellest võib täiendavalt lugeda http://www.mois.ee/. Oodatud on kindlasti ka oma muljed konkreetsest mõisast, miks just see mõis eriti silma jäi. NB! Iga mõisa võib "leida" vaid 1 kord. Sama mõisa korduskülastused ei lähe leidmistena arvesse!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
gpsita_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: POLE
Logiteadete statistika:
239 (96,8%) 
8
8
0
0
0
0
Kokku: 255
 Kalvi mõis |  üks lõvidest väravas |  Mõis tagant poolt |
11 august 2017 ei leidnud Teele [teele04]Peitja palvel muudan aarde mitte leituks, sest antud mõis juba kajastatud. :)
Minu valikuks osutus kodune Käravete mõis. Mõis asub Ambla kihelkonnas, Ambla vallas. 59° 11' 24,403" 25° 46' 18,566"
Käravete mõis rajati 16.sajandil Rootsi võimude poolt. Mõisa juurde kuulub peahoone, tall, koertemaja, viinakelder, kelder, karjakastell, valitsejamaja, ait, härjatall, vesiveski, aednikumaja. Mõis on rännanud kõikide nende aastate vältelt käest kätte väga palju kordi. Kuni 2010-ndate aastateni hooldati selle mõisa eest väga hästi. Mõis ise on väga ilus, sai noorena isegi seal konsterditel käidud. Viimase asjana toimis seal mõisas raamatukogu. Praeguseks ajaks on mõis igast küljest täielikult umbrohu alla mattumas. 2012.aastal müüsid vennad Tõnu ja Toomas Tõniste mõisa pool aastat vanale firmale, mis oli teada pankrotifirma. Mõisa eest enam keegi ei hoolitse, seda on praegune mõisa omanik ka välja ametlikult öelnud, et tema selle eest ei hoolitse. Pakuke neile 100 000 eurot ja saate mõisa endale. Tundub, et ka muinsuskaitse on käega löönud, sest isegi neid pole enam seal näha olnud. Peahoone aknad ja uksed on laudadega kinni löödud, mis on noorte poolt juba uuesti lahti kangutatud. Mõisa esisel platsil oli küla kohalikel poistel jalgpalli väravad ning korvpalli plats. Peale viimase omaniku kätte minemist korjati sealt kõik ära. Alles on veel korvpalli korvi post.
Peahoone kunagi
praegu
Tall-tõllakuur
Juurdeehitus peahoonele
Viinakelder
Kelder
19 juuni 2017 ei leidnud Kairi [pisike16]Malla mõis on rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.Koordinaadid on 59.500563, 26,589509. Mitu aastakümmet tühjalt seisnud ja tugevalt lagunenud hoone siirdus 1999.aastal eravaldusse, mil alustati selle restaureerimisega.Hetkel mõis seisab tühjana.
Muudetud aarde omaniku palvel mitteleiuks. Põhjus: Malla mõis on juba eelnevalt leitud
Malla mõis
:)
21 mai 2017 ei leidnud Kairi [pisike16]Kunda mõis (klubi),Lääne-Virumaal.Kordinaadid on 59°30'07.3" 26°32'25.4" . Hetkel on mõis renoveeritud,Kunda klubi ehitati 1888.aastal algselt tsemenditehase direktori elamuks.Kahekorruselises majas on kolm saali,neist suurim lava,rõdu ja 200 istekohaga. Klubis toimuvad huviringid :)
Peitja palvel muudetud mitteleiuks. Põhjus: tegemist pole mõisaga.
19 august 2010 ei leidnud Sander-Sven [stother]Samuti Pidula mõis mida sai külastatud ja korrastatud Õpilas Maleva Pidula I rühma poolt :) Kordinaatideks on : 58°23'24";22°1'1" Ning siis tuleb see sama tekst mis minu sõbralgi: Pidula – XVIII. sajandi rüütlimõis Saaremaal Pidula on üks vanimatest rüütlimõisatest Saaremaal. Ka mõisa peahoone ehk härrastemaja on üsna vana ja vanaaegne. Hilisbaroki stiilis kohalikust Selgase dolomiidist rajatud hoone tõenäoline ehitusaasta on 1728. Hiljem on härrastemaja laiendatud mitmel korral, on tehtud “euroremonte", nendest viimane suuremahulisem samal ajal, kui ehitati härrastemaja kõrvale kivist valitsejamaja, ehk 1858. a. Pidula asub Kihelkonna vallas, täpsemalt Kihelkonnalt 11 km Mustjala poole. Mustjalani on 7 km ning Ninase uute sadamasse 14 km. Kuressaarde on teed 32 km. Pidulat hindavad kunstiajaloolased Eesti ühe kauneima barokse mõisamajana, tänu läbimõeldud proportsioonidele ja paljudele maitsekatele detailidele, millest tuleb mainida peafassaadi räästakarniisid, tahutud dolomiitplokkidest nurgad, uhke poolkelpkatus, sümpaatne portikus ning ilusad luukidega aknad. Härrastemaja sees on säilinud töökorras suurepärane mantelkorsten (saks. Mantelschornstein), kaks ilusat saali ning ühes väiksemas toas haruldased baroksed, akantusmotiividega laemaalingut. Pidula mõisaansamblile lisab väärtust suur park, milles on näha nii regulaarseid barokkmotiive – ristuvaid alleesid – kui ka inglise pargi vabu teemasid. Pargi taimestik on mitmekülgne ja huvitav. Põlispuudest on kõige uhkem kauges parginurgas kasvav 13-haruline pärn, von Tollide suguvõsa perepuu ehk “die grosse Linde". Pargi sees asuvad ka muinasaegse Pidula maalinna vallid.
http://pidula.ee/joomla/index.php?option=com_content&task=section&id=5&Itemid=27&lang=et 
Mõis :)
Mina Malgatuse ajal olin Hoovimeister :)
22 juuni 2009 ei leidnud Kärt [keity001]Peri mõis Põlva kihelkonnas. Kahjux nüüdseks on ta oma tegevuse lõppetanud aga tema kõrvale on kerkinud palju uusi ehitsi.Esimesel pildil siis mõis! http://www.mois.ee/voru/peri.shtml
Muudetud mitteleidmiseks, kuna ei vasta aardeleiu tingimustele.
15 juuli 2008 ei leidnud Kats [carina]Leitud Malla mõis koos kasutajaga [Tan121]
Muudetud aarde omaniku palvel mitteleiuks. Põhjus: ühte mõisa saab leida üks kasutaja korraga.
3 veebruar 2008 ei leidnud kaido(2) [kaits747
]Kõike võib leida 1 korra :( Iga inimene leiabki asju enda jaoks 1 korra. Mina ei leia ...
http://www.waymarking.com/ 14 jaanuar 2008 ei leidnud Miki, Tibu ja Laura [miki]Külastasid siis täna Harku mõisat (saksa k Hark) mida on esmamainitud 1372. aastal. 1710. aasta septembris sõlmiti Harku mõisahoones kapitulatsiooni- ja rahuleping Vene vägede, teiselt poolt Rootsi vägede ja kohaliku aadelkonna vahel. Nimetatud leping pani aluse 18.-19. sajandil siinmail toiminud Balti erikorrale, millega Eesti ei muutunud tüüpiliseks Vene provintsiks, vaid säilitas laialdase autonoomia. Praeguse mõisahoone väliskuju (lisatud pildil) andsid von Ungern-Sternbergid, kelle valdusesse mõis sattus 1836 aastal. Asub ise koordinaatidel N59° 23,110' E24° 34,648' Pildistamine toimus pilkases pimeduses autotulede kumas, (ava 2,4, säri 15sek.)
Harku mõisa peahoone