Ühel kaunil päeval enam kui 150 aastat tagasi olid Essu mõisa mehed ametis turba lõikamisega. Millal ja kus täpselt see toimus, pole teada, kuid 1870. aastatel ja küllap varemgi varuti siinkandis turvast Põdruse küla maadele jääva Suursoo põhjatipus. Kaevatud oli juba õige sügavale, oma kaheksa jalga ehk ligi 2,5 m, kui kraavi põhjas järsku midagi helgatas. Hämmeldunud töömeeste karuste pihkude vahele jäi kuus ümmargust kuldtükki – viis ehteripatsit ja üks kannaga münt.

Mehed olid ausad ning viisid oma leiu mõisahärra parun von Dellingshauseni kätte. Too sai aru, et tegemist on hinnalise muistisega ning kui 1864. aastal asutati Eestimaa Provintsiaalmuuseum, tõi ta aarde kohe sinna. Aegade keerises on üks ripats kahjuks kaduma läinud, nii et praegu säilib ajaloomuuseumis leiust kuldmünt ja neli ripatsit.

Essu ajalugu ulatub väga kaugele. Esimene kirjalik teade aastast 1241, mil seda mainiti Taani Hindamisraamatus. Esimesed teated Essu mõisast pärinevad aastast 1496. Antud ajastul, 3 sajandi jooksul, olid mõisnikeks von Wrangellid. 19. sajandil läks mõis von Ungern-Sternbergidele valdusesse. Mõisa praegune peahoone rajati aastatel 1820-1830 ühekorruselise klassitsistliku kiviehitisena. Aegade jooksul on tehtud aga hulganisti ümberehitusi. 1894. aastal muudeti hoone disain historitsistlikuks ning kolhoosi ajal, 1978. aastal, muudeti suurejoonelise juurdeehitustega oluliselt mõisa väljanägemist. Umbes sellisena on see säilinud tänapäevani.

Tänapäevane Essu varandus on peidetud Essu mõisa maadele, kunagise hobusetalli väravasse. Koha aitasid välja valida praegused mõisapidajad Martin ja Triin. Mõisas on võimalik korraldada sünnipäevasid ja pulmasid. Aegajalt leiab suures saalis aset ka kontserte. Meelelahutust pakuvad veel mõisa keldrisse rajatud 18 rajaga minigolfirada ning kunagises tallihoones asuv kahe rajaga bowlingu allee. Mõisal on ka suur looduskaitsealune park kus saab ringi jalutada. Ja kui lõpuks väsimus peale tekib, siis võib otsida siit ka endale öömaja.