Kirenski linnapea

Georg Gold sündis Pööravere vallas 1884 aastal. Peale haridusteed viis tema tutvus helilooja Rimski –Korsakovi vennaga teda elama Venemaale, Irkutski kubermangu, olles seal Kirenski linnapea aastatel 1918 -1919.

Võitlus punaste vastu linnapeana viis haavata saamiseni ja lõpuks vangistuseni. Peale kolme kuud vangistust Kirenskis mõisteti ta surma. Hukkamisele viies õnnestus tal aga kahe püssimehe vahelt põgeneda ning kaduda öisesse metsa.
Järgnesid esimesed metsavenna-aastad Venemaal. Esialgu oma kodus, elades lisavaheseina taga ja vaatamata 26 läbiotsimisele teda ei leitud. Peale sundüürnike sissekolimist ja seina lammutamist tuli jätkata metsas koopas. Siiski ta reedeti ning peale nelja metsavenna-aastat viidi taaskord Irkutski vanglasse ja mõisteti teist korda surma. Sedapuhku päästis teda Eesti Vabariigi kodaniku staatus ja ta vahetati välja Eestis surma mõistetud Venemaa kodaniku vastu.
1930 aastal sai temast linnaelanike seas väga armastatud Põltsamaa linnapea kuni 1940 aastani. Sel ajastul eestistas ta ka oma nime Koldiks.

Järgnesid metsavenna-aastad Pärnumaal, põhjuseks hirm Siberis tehtud surmaotsuse täideviimise ees. Saksa okupatsiooni saabudes võitles ta metsavennana oma grupi eesotsas taaskord punaste vastu, lõpuks liikudes Põltsamaale ning saades teistkordselt Põltsamaa linnapeaks. Olles linnapea Saksa okupatsiooni ajal, läksid aga Koldi vaated valitsejate vaadetega lahku ning ta vangistati kolmandat korda... ning mõisteti surma. Surmaotsuse täideviimisest päästis seekord varasem aktiivne võitlus punaste vastu, otsus asendati vangistusega.

1944 aastal, Nõukogude vägede saabumisega, õnnestus tal taaskord vanglast põgeneda ja Kold asus oma kolmandale metsavennaperioodile. Taaskord peitis ta ennast Tootsi lähedal metsa rajatud punkris.

Lõpp saabus sellele kirevale elule 8. juulil 1948. Georg Kold sängitati tema punkri ette, metsavendade poolt tehti talle isegi kirst ning kõlasid aupaugud. Puusse täkiti rist ning initsiaalid.

Punkri võtsid hiljem üle teised metsavennad, kes ka paraku samal aastal samas kohas hukkusid. Üks neist on maetud lähedusse.

Pikemalt tema elust saab lugeda: http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2008/raudla.pdf