Taimeriigi

Väike pühendus Eestimaa ilusatele ja vähemilusatele kohanimedele. Selle aarde oled leidnud siis kui leiad Eestist (või ka mujalt suurest laiast maailmast) mõne taimeliigi teadusliku nimega või rahvapärase nimetusega (sh murded) seotud koha ja jäädvustanud selle kohanime pildile. Nt: Harilik kadakas (teaduslik nimi) = elupuu (rahvapärane nimetus) = kattai (lõunaeesti murretes). Hendrik Relve “Puude juurde” 1998
Taimeliigi nimi võib-olla käändes.
Liiginimi võib olla murdes.
Teaduslikest nimedest võib ära jätta eesliited nt. aafrika aaloe = aaloe, aaskannike = kannike, harilik sibul = sibul, sanglepp = lepp jne.

Logisse peab olema märgitud ka taimeliigi ladinakeelne nimetus. Kui ladinakeelseid nimetusi (st maailmas leiduvaid teisi sama taime liike) on mitu ja õiget leida raske, siis võib panna ka ainult taimeliigi perekonna nime. Muudel juhtudel soovitan võtta kohalikus looduses leiduva taime nime. Nt. lepp saab olla nii hall lepp (Alnus incana) kui sanglepp (Alnus glutinosa). Seega piisab vaid perekonna nimest, mis on antud juhul Alnus.

Kohalik loodus – leitud kohas ka reaalselt kasvada võiv taimeliik. Nt: Lõuna-Eestis ei saa panna ladinakeelseks taimenimeks põhiliselt Aasias kasvava taime nime. Nt: kannikesed - põldkannike (Eestis tavaline) ja kaljukannike (Eestis väga haruldane).
Koht – küla ja külast suuremad haldusüksused. Asula nime kandev bussipeatuse silt kui asula nime mujal kirjas ei ole. Arvesse EI lähe tänavanimed, talunimed jne kohad, mis on väiksemad kui küla.
Arvesse ei lähe taimeosade nimed ega viljapuude ning –põõsaste sordinimed nt: lehe, marja, õie, Suislepa, Pepi, Tellissaare jne.

IGA KOHANIME SAAB LEIDA AINULT ÜHE KORRA, korduvad kohad arvesse ei lähe. Kui on leitud Haava küla Harjumaal, siis Põlvamaalt leitud Haava linn ja Läänemaalt leitud Haava vald aardeleiuna kirja ei lähe. Samas võib leida Haabsaare ja Haavakannu.