Taimeriigi

2 aprill 2023 leidis Kristjan, Helen ja Salme [helen]

SooKAERa-MetsaNURGa. See on ilmselt üks meie lemmikumaid kohanimesid Eestis- nii ilusa kõlaga. Iga kord kui sellest sildist mööda sõidame läheb nägu naerule. Täna tuli lõpuks meelde, et siin saaks ju lausa kaks aaret logida- nii Taimeriigi kui Loomariigi, sest nimes on kaer ja nurg (latikale sarnanev karpkalaline). Kuna Loomariigi on mul juba 16 aastat tagasi logitud, siis saabki nüüd selle aarde leituks tunnistada.

Sookaera-Metsanurga (Koordinaadid 59°16′0″, 24°46′5″) on väike küla Harju maakonnas Saku vallas, kus 2020 suve seisuga on vaid 24 elanikku loendatud.

Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Kaera nimetatakse põhjamaiseks supertoiduks. Eestis levinuim kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder :) Tänapäevases menüüs nii argist kaera kasutati algselt meditsiinilistel eesmärkidel, alles hiljem sai sellest toit. Kui tulevikku vaadata, siis toidutööstuse tehnoloogia teeb selliseid arenguid, et taimne "liha" võib olla tehtud justnimelt kaerast.

24 märts 2023 leidis Merle [gunvald]

Haavametsa on küla Põlva maakonnas Räpina vallas. Harilik haab - Populus tremula.

28 jaanuar 2023 leidis Ene ja Lembitu [lembitu]

Pärnumaal on küla nimega UrisSAARe. Tuleb välja, et saar esineb väga paljudes Eestimaa külade ja asulate nimedes. Harilik saar (Fraxinus excelsior) on õlipuuliste sugukonda saare perekonda kuuluv ühekojaline mitmeaastane heitlehine lehtpuu.

25 juuli 2022 leidis Krissu ja Dauno [yksk6ik]

Koordinaatidel 57.8419069,26.9521867 asub ilusa nimega Roosisaare küla. Ladina keeles rosa. Tänud

1 jaanuar 2022 leidis Blondu [blondu]

HEAD UUT AASTAT! vol 5

Viljandimaal, Soomal on koht nimega Kuusekäära. Ladina keeles on kuusk "Picea"

Merly ja Mart

8 november 2021 leidis SaintEgge ja [sisalik]

Lepplaane. Pilt ja tekst SaintEgge logis.

8 november 2021 leidis Sisalik, [saintegge]

Lepplaane, leidsime Pärnumaalt. Lepp (Alnus) on heitlehiste lehtpuude perekond kaseliste sugukonnast.

19 august 2021 leidis Maret [madkool]

Saaremaal püüdis pilku LÄÄTSa küla. Kiire kontroll ja polegi keegi veel seda kasutanud. GC äpig võetud koordinaadid pildil. Asula silt ka pildil. Harilik lääts (Lens culinaris) on üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast. Eestis kutsutakse läätse mitmesuguste nimetustega: liats, liatse, leäts, läätse ja ka lääts. Siiski kasvatatakse kümnest läätse perekonna liigist ainult ühte söödavat – harilikku läätse – paljude sortidena.

8 juuli 2021 leidis Karu [karukati]

Kihnu saare lääne- ja loodeosas asub LINAküla. Pilt on tehtud küla piiril umbes koordinaatidel 58°08'27.9" 23°58'52.3". Wikipedia andmetel: "Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim."

24 mai 2021 leidis Anne-Ly, Indrek [anninni]

Pärnu maakonnas Pärnu linnas asub küla nimega Papsaare. Pindala 13,2 km² ja elanikke 2020.a alguse seisuga 1138.

Harilik saar - Fraxinus excelsior.

Audru poolt tulles algab küla siit: 58°24'42.6"N 24°22'49.4"E

23 mai 2021 leidis Este [este]

Leidsin logidest mitmeid saari, aga Saare küla nagu pole. Neid on Eestis ilmselt veel, üks Saare asub Pärnumaal Lääneranna vallas. Puu siis (harilik) saar - Fraxinus excelsion. Asukoht u 58 21 75 - 23 50 13. Kui peaks ilmnema, et siiski kordus, siis üks tore koht on mul veel varuks :) Tänud peitjale!

12 mai 2021 leidis Heigo [sansam]

Saarde küla Pärnumaal ja ladinakeelne nimetus Fraxinus.

1 mai 2021 leidis Martti [gepsur]

Tammsaare on küla Võrumaal Võru vallas. Aastatel 1992–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Lasva vallas. Koordinaadid: 57 50 41,2 ; 27 10 56,4. Harilik Tamm - Quercus robur.

2 jaanuar 2021 ei leidnud Ramon & Triin [rrramon]

Mjnaa...jõudsin lugemisega sinnamaani, et tänavanimed ei sobi - seega muutsin ise "mitteleiuks" :)

21 november 2020 leidis Kaupo&Liis [luurebuss]

Viimane asukohata ka nüüd siis tehtud:

Ülane/Anemone

Koordinaadid: 59.430878, 24.718199

15 november 2020 leidis Margus ja [kaksikmadu]

Kaasikaia- küla Ida-Virumaal, koordinaatidel 59.419485 27.285686

kask- betula

Aitäh!

14 august 2020 leidis Mihkel [sookoll]

Kui Loomariigi tirisin Tallinna lahest Tartust lõuna poole, siis Taimeriik jäi enne Tartut pidama. Koht sai tegelikult Loomariigiga koos paikka, lihtsalt ei sattunud kuidagi siit läbi sõitma. Täna siis spetsiaalselt tegin suurema ringi teel maale, et siit läbi sõita ja ära jäädvustada. Kui Loomariigi puhul pakuti ohtralt faunat, siis siin floorat mitte nii väga. Ümbruskonnas lokkasid monokultuursed ja eluvaesed põllud, aksendiks teeserva umbrohud.

Süvalepa on küla Palamuse kihelkonnas, nüüd siis Jõgeva vallas. 58.68195, 26.64710

Lepp (Ld.k. Alnus) on siin vist enim kajastust leidnud taimeliik. Seega sobiks meile rahvuspuuks küll.

10 august 2020 leidis Tessa ja Merle [meteta]

Täna ringi sõites meenus, et oleme unustanud taime- ja loomariigi aarde, mida paar suve tagasi üritasime leida.

Saaremetsa pole siin veel kirjas, lisame.
Saaremetsa on küla Saaremaal (58.448032, 23.124527)
Saaremetsa hoiuala asutatud puisniitude ja sinihelmikakoosluste kui elupaikade, aga ka hariliku käoraamatu, kahelehise käokeele, ja metsõunapuu kasvupaikade kaitseks.
Saar – Fraxinus

27 juuli 2020 leidis Inge [aunad]

Hämmelepa Saaremaal jäi möödasõidul silma 58.295971, 22.784427

Lepp (Alnus) on heitlehiste lehtpuude perekond kaseliste sugukonnast.

21 juuli 2020 leidis Tarmo [tarmoxy]

Ja kohe Koimla vahetus läheduses on HAAVAssoo ja Haavassoo hoiuala 58.244354 22.104215

14 juuni 2020 leidis Marko [markosu]

Vakalepa

4 juuni 2020 leidis 04est [04est]

Juhuslikult Põlgaste mõisa poole sõites märkasin Roosi küla. Küla asub koordinaatidel 57.9478640,26.9146461 (võetud google mapsist.) Ladina keeles on roos rosa.

31 mai 2020 leidis Loona [paulaloona]

Peipsi ääres aardetuuril olles jäi teepeale selline kohta nagu Kasepää. Kask on ladina keeles Betula. Eestis kasvab seda 4 liiki. Pilt on tehtud koordinaatidel: 58.501671 27.234151

29 märts 2020 leidis Anna & [kallo]

Alliklepa on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas. Küla on mainitud 1402. aastal, 1565 Vihterpalu vakuses.

Metsamehed ütlevad, et hall ehk valge lepp (Alnus incana) on metsa umbrohi. Ta annab rohkesti juurevõsu ja kipub niiskematel kasvukohtadel teisi metsakultuure risustama. Samas elavad lepa juurtel mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku — lepp väetab oma kasvukohta ise.

Lepast kui puust taimeriigi esindajana on siin palju juttu olnud. Tundub olema Eesti rahvuspuu.

Pilt on tehtud küla serval: 59 15.129; 23 50.667.

17 märts 2019 leidis Maire ja Kristjan [ftf]

Pilt Kristjani logis.

Lepiku - lepp (Alnus) on heitlehiste lehtpuude perekond kaseliste sugukonnast. Lõpuks jäi ka see sobiv silt tee peale ette, tänud.

17 märts 2019 leidis Maire ja Kristjan [sportlane]

Lepiku - lepp (Alnus) on heitlehiste lehtpuude perekond kaseliste sugukonnast. Lõpuks jäi ka see sobiv silt tee peale ette, tänud.

31 august 2018 leidis Kaupo [lepalind]

Huvitav, et kirjelduses on mainitud Haavakannut aga keegi pole seda ära kasutanud. Mul oli see mitu kuud tagasi välja valitud aga kuna ümbruses on vähe leidmata aardeid siis ei satu siia. Ei lähe üldse kergelt tagurpidi aaretega, tuleb kõvasti otsida, et leida kasutamata küla nimi.

HAAVAKANNU. Harilik haab ehk haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik.

29 juuni 2018 leidis Henrik [uuspoiss]

Leppasid (Alnus) on siin mitmeid olnud, aga mitte sellises formaadis, nagu võib näha Setomaal Meremäe ja Obinitsa vahel. Lepä külas elab viimase rahvaloenduse järgi 10 inimest. Pilt koordinaatidel 57.769730 27.460936

19 mai 2018 leidis M&T+S [mjat]

Maale minne tegime oma tavalisele trajektoorile väikese konksu sisse ja peatusime korraks Järlepa külas Raplamaal, et teha väikene foto LEPA kõrval. Asukoha koordinaadid N 59°7′38.075″ E 24°54′36.351″

Lepp (Alnus) on heitlehiste lehtpuude perekond kaseliste sugukonnast. Eestis kasvab kaks pärismaist lepaliiki: hall lepp (Alnus incana) ja sanglepp (Alnus glutinosa).

13 aprill 2018 leidis Airi [airi]

Mitte kaugel Tallinast, Luigel (Luige laata ikka teate ju) on endised suvilakooperatiivid. Nõukogude ajal kasvatati siin peenardel usinasti talvevarusid. Mitte et poest poleks midagi saada olnud, mis te nüüd! Lihtsalt nõukogude inimene on töökas ka nädalavahetusel. Siis oli arhitektuur siin suhteliselt ühekülgne, valida oli 2-3 suvilaprojekti vahel. Tänaseks on enamik maju elamuteks ümber ehitatud, peenarde asemel on muru. Aga leiab ka nostalgiapärleid! Ja arhitektuuriline pilt on kirev, siin ei ole Kiili vald fantaasiale piire seadnud.

28 märts 2018 leidis Raili [raili]

Pakuksin oma leiuks Lääne-Virumaal asuva Kannastiku (59.215308, 26.483461). Olen selle kohanimega juba pikemat aega mõtteis mänginud, et oleks justkui kolm ühes: kanna (Canna) taimeriigi esindajana, nastik loomariigi esindajana ja kanna kui käsk. Kandsin nastiku kannale.

27 veebruar 2018 leidis Arvo [arvoaljaste]

SINALEPA. Külakene Matsalu lahe põhjakaldal. Aeg, mil mina Ridala põhikoolis käisin, kutsuti kogu seda piirkonda Sinalepaks, kuigi küla on hoopis seal Panga. Panga küla tundus aga mingi võõrkeha, kui seda kunagi kuulsin hiljem. Nii sellega on, minu sünnipiirkond Asuküla on kõigile teda, ometi sellist küla pole sealkandis olemas ja tähistab geograafiliselt rohkemaid külasid, kui ühte.

SINALEPA bussipeatus paikneb koordinaatidel: N 58°49'18,02" E 22°32'55,29"

See selleks. Sinalepa peale ei mõelnudki aga näe, möödasõites sain aru, et ju sobib taimeriiki nagu kord ja kohus. Omajagu ülikoolis ka metsandust õpitud, dendroloogia on selge nagu seebivesi.

Leppasid on meite maal siis kahte tüüpi - hall lepp ja must lepp või valge lepp ja sanglepp. (Alnus glutinosa ja Alnus incana) Lepad on niiskuslembesed ja kasvavad pigem toitainerikkal mullal, kuid saavad paljudes kohtades hakkama. Must lepp on pigem lodu kasvukohatüübis domineeriv, hall lepp pioneerliigina suudab endisi jäätmaid asustada kuid ka raiesmikke kõige kiiremini, metsamehele tihti uue metsapõlve rajamisel vaenlane. Halli lepa üks äärmiselt häid omadusi on suutlikkus atmosfäärist siduda seal laialdaselt levivat kuid mullas vähesel määral olevat lämmastikku, mis koos fosfori ja süsinikuga taimede kasvu peamisteks elementideks. Selleks on tal juurtel bakteritega kooslus, kes siis seda mulda talletavad. Nii on hall lepp jäätmaa ja põllumaa metsamullaks muutmisel äärmiselt hädavajalik, kohe põllumaale näiteks kuuske istutades on juurmädanike levik väga tõenäoline, hall lepp pioneerliigina aga muudab mulla teistelegi liikidele sobivaks ja saame juba hiljem nautida hoopis teisi metsakooslusi.

6 juuni 2017 leidis Martin [martinjalaura]

Roelast pisut Rakvere poole asub koht nimega RISTIKüla. Ristik (Trifolium L.) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.

Ristiku perekonda kuulub umbes 300 liiki. Suur osa liikidest kasvab põhjapoolkeral, kuid on ka liike, mille koduks on Lõuna-Ameerika ja Aafrika.

Koordinaadid 59 10.760 - 26 34.645

31 august 2016 leidis Lille [lille]

Lahemaa rahvuspargis, Kuusalu vallas on TAMMispea küla. Küla on nimetud tuntud ja armastatud heitlehise puu Quercus robur Linnaeus järgi. Seal elab 2011 a. seisuga 50 inimest. Umbkaudsed koordinaadid on 59 33 21.8, 25 49 16.6. Siin on tõestuspilt.

26 juuni 2016 leidis Meryt [meryt]

Hiiumaalt leidsin PIHLA küla, mis asub koordinaatidel: 58.991698 22.519003.

Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) kasvab kogu Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Nad ei ole väga kõrged puud, kuid võivad siiski kasvada isegi 15 m kõrguseks. Osa liike ei annagi puu mõõtu välja, vaid on põõsad.

12 juuni 2016 leidis Annika [annix]

Võiks arvata, et hetkel Tallinna alla kuuluv HAABERSTI (nii asum, linnaosa, kui ka kunagine mõis) on oma nime saanud haava puude, aga ei, hoopis kunagise linna/kaeramõisa järgi. 1561. aastast on teada piirkonnanimi „Habris“, 17.saj allikatest „Habers“ ja „Habers Hof“ ning ka „Haberst“. Mõisa tänapäevani kahjuks säilind pole, seevastu haava puid leiab siin piirkonnas küll rohkelt, näiteks Haabersti metsast, kuhu võib jalutama minna koordinaatidelt N 59°25'50,8" E 24°38'22,6" Pildil olev linnaosa alguse silt asub aga kaugemal: 59°25'46,96" 24°41'8,74".

Harilik haab (Populus tremula), teisisõnu ka haav, mädapuu, aab ja hundipuu, on meie metsade tavaline puu. Ta kuulub papplite perekonda, pajuliste sugukonda, õistaimede hõimkonda. Haab on tuntud ka oma tuules värisevate lehtede ning visade juurevõsude poolest (viimaste osas saaks teda võrrelda ka draakoniga – kui maha raiduda, kasvab ühe puu asemele vähemalt kümme uut). Nad on väga hinnatud ka metsloomade seas, näiteks haavapuu on kobraste lemmiktoit (ehk siis kopraid tasuks vee ja haavikute lähedusest otsida;), haava oksad on meelistoiduks ka kitsedele, põtradele ja jänestele; haavakoor aga hiirtele. Haava puit on kergesti lõhestatav ja seetõttu tehakse temast katuselaaste, kastilaudu, tikke, vineeri, punutisi jm.

22 aprill 2016 leidis Anna [taevamanna]

Piibe maanteel, Jõgevast hästi natuke põhja poole, asub selline koht nagu ÕUNA. Koordinaadid on N 55° 44' 58,98" E 26° 21' 12,31" Aed-õunapuu (Malus domestica) on laial levinud 5-12 m kõrgune viljapuuliik, mille käest saab sügiseti maitsvaid ubinaid. Sorte on palju, kindlasti on igaühel oma lemmik olemas :)

2 aprill 2016 leidis Carmen ja Agu [aqq]

Haab ja Haava algusega kohanimesid on siin juba mitmeid, kuid ei näinud sellist nagu Haabsilla. See on väike küla Võrumaal Rõuge vallas. Koordinaadid N 57°42,853 E 26°46,741. Harilik haab ehk haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik.

7 november 2015 leidis Liina ja Janar [matkymbereesti]

Kuna sellel sõidul sai leitud loomariigi aare, siis ei andnud süda rahu ja hoidsin kogu sõidu aja silmi lahti, et äkki jääb silma midagi taimeriigist. Muidugi oli teepeal neid mitmeid, mida pildistaud sai, aga nüüd kui logi kirjutama hakatud sai, tuli välja, et kõik olid võetud peale ühe. Selleks üheks õnnelikuks osutus OLLEPA. Küla asub Järvamaal Türi vallas N 58° 39′ 50″ , E 25° 32′ 41″ . Meid huvitab selle nime juures LEPA e lepp(Alnus) Silt mille ma kaamerasse sain asub kooordinaatidel N 58° 40′ 26,36″ , E25° 36′ 19,22″

2 november 2015 leidis Anneli [anneli89]

Oma järjekordsel teekonnal lõunast tagasi põhja külmetama :D, jäi teele koht NISUkoski. Väljas oli küll juba nii nii pime aga suutsin saada pildile viite sellele külale. 61°39'35" 22°33'47" koordinaatidel on pildistatud silt, asula ise on google mapsi järgi koordinaatidel 61.679124, 22.644395. Nisu on ladina keeles Triticum ja kasvatatakse laialdaselt nii meil Eestis kui ka siin põhjanaabrite juures.

17 oktoober 2015 leidis Lisette, Kristiin ja Jürgen [wamphiir]

Saar puuna on siit küll läbi käinud, kuid Kaasiksaare küla mitte.

Kaasiksaare on küla Lääne-Viru maakonnas Laekvere vallas. 31.12.2011 seisuga on külas 38 elanikku. Kordinaadid on 9° 0′ N, 26° 45′ E

Harilik saar (Fraxinus excelsior). Kuulub sugukonda õlipuulised, perekonda saar.

27 september 2015 leidis Anni ja Sander [mushroom]

Leidsime Pärnu külje alt TAMMiste. Koordinaadid: N 58 23 1.12 E 24 35 46.37. Küll on Eestis ikka palju kohanimesid seotud tammega. Ladina keeles siis endiselt Quercus.

20 august 2015 leidis Olavi [uulaf]

Leidsin Tartumaalt, Elva külje alt koha nimega Käoking. Nii ilusa nimega koht, mõtlesin.:)
Autotulede valgel tehtud pilt on pildistatud koordinaatidel 58°13'19.5"N 26°20'20.6"E
käoking (ladina keeles Aconitum) on mitmeaastaste rohttaimede perekond tulikaliste sugukonnast; umbes 300 liiki põhjaparasvöötmes. Sinised, purpursed, kollased, valged või kahevärvilised kiiverjad õied asetsevad korrapäratus kobaras, lehed sõrmjalt jagunenud, vili kogukukkur. Õitseb juunis-juulis. Raviks kogutakse õisi ja lehti. Juur, seemned ja eriti õied sisaldavad alkaloide, sealhulgas väga mürgist akonitiini. Alkoholtõmmist tarvitatakse välispidiselt närvi- ja reumavalude korral. Eestis kas­vab harva metsaservadel ja võsastikes kollane käoking (A. lycoctomum lasiostomum; looduskaitse I kaitsekategooria liike). Aias kasvatatakse ilutaimena siniste või valgete õitega sinist käokinga (A. napellus), kes metsistub kergesti. /Eesti Entsüklopeedia/

28 mai 2015 kommenteeris Madis [madis1989]

Väljavõte aarde kirjeldusest:

Koht – küla ja külast suuremad haldusüksused. Asula nime kandev bussipeatuse silt kui asula nime mujal kirjas ei ole. Arvesse EI lähe tänavanimed, talunimed jne kohad, mis on väiksemad kui küla.

28 mai 2015 ei leidnud Jürgen [bantid]

Kanarbiku tänav Rakveres. 59ˇ19ˇ46,71 x 26ˇ21ˇ38,72. Aga kuna tänavanimi arvesse ei lähe siis tuleb uuesti otsida.

29 jaanuar 2015 leidis Kleone [kleone]

Kihlepa on küla Pärnu maakonnas Audru vallas. Koordinaadid 58° 24,416′ N, 24° 14,580′ E

Lepp (Alnus) on heitlehiste lehtpuude perekond kaseliste sugukonnast. Eestis kasvab kaks pärismaist lepaliiki: hall lepp (Alnus incana) ja sanglepp (Alnus glutinosa).

27 detsember 2014 ei leidnud Liina & Mai [amazzony]

Liilia ehk Lilium. Ilusad lilled meie arvates. Leidsime Pärnust Hospidali aarde lähedalt. Koordinaadid: N58°23'4.57", E24°31'9.35" <b/> Olles kõik korralikult ära teinud, selgus, et tänavanimed ei loe. Seega läheb mitte-leid kirja.

9 oktoober 2014 leidis Tarvo ja Vanda [berti]

Läänemaal Kullamaa vallas asub Ubasalu küla. UBA (Vicia) on meie pere lemmikköögivilju. Külasilti ei ole aga viit on olemas. Läheduses asub ka Ohmukseküla, aga ohmukesi me ei kohanud :)

8 oktoober 2014 ei leidnud Martti [metroo]

Nõmmel ristub Kadaka puiesteega Sireli tänav.
Muudetud mitteleiuks. põhjus - tänavanimi

5 oktoober 2014 leidis Jaanika, Mikk + KKET [silmsirkel]

Tatra küla asub Tartumaal Kambja vallas. Bussipeatuse koordinaadid on N 58 15,635 E 026 41,229

Pähklimaitseliste viljadega tatar on tegelikult rohttaim, mille viljaks on pähkel. Eestis on liikvel kaht tüüpi tatart - harilik tatar ja idatatar. Eestis kasvaval harilikul tatral (Fagopyrum esculentum) on valge värvus ja puudub mõrkjas maitse. Kuigi kodumaine tatar on väga toitaineterikas, tarbitakse ohtralt veidi mõrkjama maitsega eelnevalt tumedaks röstitud importtatart.

Eestisse toodi tatar 18. sajandil Siberist, kus seda kasvatasid tatarlased - sellest ka nimetus "tatar". Siinmail kasvatati tatrataime kuni 1970. aastateni. Tänaseks on tatrakasvatus Eestis taaselustuma hakanud - kui esilagu kasvatati seda peamiselt ravim- ja meetaimena, siis nüüd on kodumaine tatar ka toiduainena saadaval. Siiski on pole tatrakasvatus Eestis veel kuigi laialt levinud. http://www.vianaturale.ee/tatar

12 juuli 2014 leidis Krista ja uinuv kaunitar [kadari]

Tammetaguse küla asub Ida-Virumaal Iisaku vallas. 2000. a. oli külas 25 elanikku, 1. jaanuaril 2010. a. elas siin 16 inimest. Koordinaadid: 59° 8′ N, 27° 20′ E, Sildi juurest võetud koordinaadid 59° 7′ 53.92'' N, 27° 20′ 0.63'' E.

Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv puu.

Lisaboonusena bussipeatusesse salvestatud sõnum - 'Mul on savi!?' Graffiti vaimustuses inimesena mulle kohe imponeeris. :)

30 märts 2014 leidis Külli [kamardik]

Ida-Virumaal Iisaku vallas asub Kasevälja küla koordinaatidel N59°5′ E27°20′. Siin elab 2013 aasta seisuga 34 inimest. Külas tegutseb puidutooteid tootev ettevõte Puit-Iisaku. Kask (lad.k. Betula) on lehtpuude ja -põõsaste perekond kaseliste sugukonnast. Looduslikult kasvab Eestis 4 liiki kaski: arukask ja sookask on puukujulised ning moodustavad puistuid, vaevakask ja madal kask on madala põõsa kujulised puittaimed ning kasvavad liigniiske­tel ja soostunud aladel.

18 detsember 2013 leidis Tiia, Einar [pagarid]

Mäetaguse vallas Ida-Virumaal asub KaLINA küla. Hariliku lina ladinakeelne nimetus on Linum usitatissimum. Külas on 88 elanikku. Üks kohalikest vaatamisväärsustest on hektari suurune Kalina kurisu, mis asub koordinaatidel N 59 15 53,56 E 27 20 24,18 ning on kaitse all 1998.aastast. Mainima peab veel Kalina maratoni, mis toimus 2013.aastal juba kahekümnendat korda.

21 oktoober 2013 leidis Anne [nuffi]

Täiesti Paide lähedal: Paide vald, Järvamaa - küla MÜNDI (münt) 58 52 36,88, 25 35 48,09. Ladinakeelne nimetus ◦vesimünt Mentha aquatica,◦piparmünt Mentha xpiperita, ◦põldmünt Mentha arvensis, rahvapärane nimetus -"vehmervents", kusjuuresolen seda naljakat nime isegi kuulnud kui vanaemalt luutsukommi lunisin. Kes piparmünditeed soovib, tulge külla - saab ikka!

21 august 2013 leidis Signe ja [tomm]

Hiiumaal tripitades leidsime märgid mis näitasid Kaasiku küla. Käina vallas koordinaatidel N 58 50´52,6´´ E022 49´15,1´´ sai ka pilt tehtud. Kask Betula, Rahvapärane nimetus: kõiv. Kased on lehtpuud, neid on maailmas vähemalt 30 liiki. Kasepuu mets on kaasik. Eesliitena kasutatakse sõna kask nt seente nimedes. Eestis kasvab neli pärismaist kaseliiki: arukask, sookask, madal kask ja vaevakask. Arukase loodusliku vormina kasvab Eestis ka karjala kask. Saunas viheldakse kasevihaga.

14 juuli 2013 leidis Markko [synnip]

Lepp ehk ladina keeli Alnus. Oma perekonnanimega sobivalt sai leitud ka vastav asula.

Tallinn-Narva mnt ääres on koht nimega Raudlepa. Pildil olev silt oli koordinaatidel N 59 22 111, E 26 32 154

Kokkuvõttes oli tegemist drive-in aardega. Midagi vaatamisväärset ma ei näinud, ümberringi laiusid ainult põllud.

30 juuni 2013 leidis Vilja [viljarebane]

Leidsin koha nimega Aulepa, ehk siis Lepp ehk siis Alnus. Asub koordinaatidel 59° 4' 4,15" 23° 35' 2,86". Juhtusime Geojaani tripil mööda sõitma ja lasin igaks juhuks pilti teha. Saingi kasutada. Super.

19 detsember 2012 leidis Karl, Markko ja Itiliis [zdrk]

Tammneeme (kandnud ka nimesid Tammonimi ja Iversback)

N59°31,944' E24°51,827

Tammneeme küla asub Harju maakonnas Viimsi poolsaare idarannikul, kus elab umbes 460 elanikku. Tammneeme kirjalik esmamainimine leidis aset aastal 1941, kuid leitud on ka elutegevusest säilmeid, mis jäävad 1000a eKr. Kellel soovi, siis saab tutvuda Tammneeme ajaloo ja muude tegemistega küla kodulehel - www.tammneeme.ee

Tamm ladina keeles Quercus

16 november 2012 leidis Tanel [timix]

Kaevasin oma rattamatkade fotoarhiivist välja sellise toreda eksemplari. Pilt on tehtud siis Tartu maakonna kirdeosas asuva KALLAste (58°39′55″N 27°9′44″E) linna piiril. Kalla (Zantedeschia) on võhaliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.

1 oktoober 2012 kommenteeris Karl [zdrk]

N: 59° 19' 41'' E: 24° 33' 43'' Kuuseheki

Antud tänav asub Sauel. Harilik kuusk - Picea abies. Terve tänav äär oli üheltpoolt nimevääriliselt kuusehekiga kaetud

9 september 2012 leidis rohtvee pere [rohtvee]

Hiiumaal on küla nimega lauka. Lauk (Allium) on mitmeaastaste rohttaimede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast. Ja Hiiumaal kasvab looduslikult murulauk Allium schoenoprasum.

15 august 2012 leidis Helen [eren]
Läänemaal asub Turvalepa küla (58.95397 ja 23.77545). Lepa perekonnanimi on ladina keeles Alnus.

29 juuli 2012 leidis Erle, Veiko [kriau]
Tehes kodutööd ja külade nimesid läbi vaadates leidsime ühe kauni lille, mida kiirelt ka otsima vurasime. Harjumaal, asub kohake nimega Kallavere - milles leidub taime KALLA nimi. Minu meelest on see ikka igati sobilik taimeke :)

Kalla-Zantedeschia. Mitmeaastaste rohttaimede perekond võhaliste (Araceae) sugukonnas. Neid on kokku 8 erinevat liiki risoomtaimi, mis looduslikult on levinud troopilise ja Lõuna-Aafrika soostunud, suviti kuivadel tasandikel. Enim on nad levinud Lõuna-Aafrika Vabariigi Natali provintsis.

Kalladel on lihakas risoom, nooljate lehelabadega juurmised lehed ja kuni 1 m pikkuse õisikuvarre tipus asetsev tõlvikõisik, mida ümbritseb valge, kollane või roosa torbikukujuline kõrgleht - õisiku kandeleht. Sobib ka algajale kasvatajale, sest ei ole väga nõudlik. Liigid: Harilik kalla (Z. aethiopia), Süstjas kalla (Z. rehmanii), Kollane kalla (Z. elliottiana). Allikas: http://www.toataimed.eu/?m=taimed&taim=92&op=4 ja http://et.wikipedia.org/wiki/Kalla

27 juuli 2012 leidis Maret ja Silver [mater7]
PEDASSAAR on üks Kolga lahe saartest Kuusalu vallas. Saar on Salmistu külast ~1km kaugusel, saare pindala 0.9 km2. Küla saarel ei ole, on vaid männimets, üks saunamaja, lõkkeplatsid ja matkarajad. Pedassaarel käiakse matkamas, tegemas linnu- ja hülgevaatlusi, seal näeb luigeperesid ja kosklaid (kellel on puude otsa pesakaste paigaldatud. Pedassare randumiskoht asub koordinaatidel 59°30´36´´N ja 25°22´33´´E. Harilik MÄND (folkl. Pedajas, pedakas, pedas, pettai) (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik, Eestis kõige levinud metsapuu, keda võib näha kasvamas metsas, rannaluidetel või soos. Männimetsas (või salus) jalutamine on tervistav , ravib kopsu- ja südamehaigusi. Mänd on positiivse enegriaga. SAAR (Fraxinus) on õlipuuliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude ja -põõsaste perekond (maailmas 45 – 65 liiki). Eestis kasvab looduses (salu- ja lodumetsades või puisniitudel), enam Lääne-Eestis harilik saar (Fraxinus excelsior). E.parkidesse on istutatud ~10 saare võõrliiki. Saar on negatiivse energiaga puu, st. võtab inimeselt energiat, kuid seejuures ka inimese negatiivset energiat, ka põletike või kasvajate tulemusel kuhjunud energiat. PEDASSAARE nimi ladina keeles võiks kõlada – PINUS FRAXINUS. PEDASSAARE on ka küla Lääne- Virumaal Vihula vallas, mere ääres (koordinaatidel 59°37´N ja 26°2´E) ning puhkebaas Salmistu külas.
http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/tonu-jurgenson-soovitab/pedassaare-metsamaja, http:// http://www.matkafoorum.net/viewtopic.php?f=31&t=354,

25 juuli 2012 leidis Lapsuliblika geofolk [lapsuliblikas]
Tegin pilti Pajusi valla sildist. Jäin ise ka peale.

Pajud on suur ja huvitav taimeperekond. Maailmas on neid üle 300, Eestis aga looduslikult 20 liiki. Kõikidel on ühine ladinakeelne perekonnanimi, kuid eesti keeles on osa neist endale saanud nimeks hoopis remmelgas. Peale nende liikide leidub kõikjal ka rohkesti selliseid puid, mis on kasvanud seemnest, mis on tekkinud kahe eri liigi ristumisel. Selline asi on pajude hulgas üpris tavaline. Tekkinud taimi nimetatakse aga hübriidideks. Hübriidid muudavad pajude määramise raskeks, kuid “puhtad” isendid on küllaltki kergesti ära tuntavad.

Eestis kasvavad pärismaistena järgmised pajuliigid:

halapaju (Salix acutifolia)

hõberemmelgas (Salix alba)

härmpaju (Salix daphnoides)

kahevärviline paju (Salix phylicifolia)

mustjas paju (Salix myrsinifolia)

pikalehine paju (Salix dasyclados)

punapaju (Salix purpurea)

raagremmelgas (Salix caprea)

rabe remmelgas (Salix fragilis)

raudremmelgas (Salix pentandra)

tuhkur paju (Salix cinerea)

vesipaju (Salix triandra)

vitspaju (Salix viminalis)

hanepaju (Salix repens)

hundipaju (Salix rosmarinifolia)

kõrvpaju (Salix aurita)

lapi paju (Salix lapponum)

mustikpaju (Salix myrtilloides)

verkjas paju (Salix starkeana)
https://pajusi.kovtp.ee/et/uldinfo

11 juuni 2012 leidis Andres [akas]
Saaremaal on selline vahva koht nagu ROOMASSAARE. Sellest saab kaks taimeliiki esiteks kõige levinum SAAR ja teiseks on käändes ka ROO ehk rahvakeeli pilliroog. Pilt on tehtud kordinaatidel: 58*14´12,32N 22*30´1,39E. ROO Harilik pilliroog (Phragmites australis). Pillirool arvukalt rahvapäraseid nimetusi: roog, kõrkmed, merihain, vesiroog, sonn. SAAR Saar (Fraxinus excelsior)- olemas on harilik saar. Rahvapärased nimed: saarepuu, saarn, saarnas, suar.

5 juuni 2012 ei leidnud Kristjan [sportlane]
Õhtuse jalutuskäigu juures jäi silma ka TURBASAMBLA tänav(N59 21 30.48 E24 36 56.07), ladina keeles kannab see nime PEAT MOSS.

Muudetud mitteleiuks. Põhjus: Leidmine ei vasta aardekirjelduses toodud koha nõuetele.

4 detsember 2011 leidis Aivar, Kadri ja Anni [paadialune]
Tänase päeva teine leid. Kohaks leidsime NIINja, mis on küla Martna vallas Läänemaal. Niinja bussipeatus asus N 58 51 28,05 E 23 48 52,12, küla keskuseni jääb umbes kilomeeter. Niin on rahvapäraselt niinepuu ehk harilik pärn (Tilia Cordata).

26 november 2011 leidis Merle ja Hannes [hannesvee]
Leidsime Põlvamaalt Orava vallast sellise koha nagu hanikase (kask - perek Betula). Pilt koordinaatidel umbes 57 51 59,74 27 25 4,95

12 november 2011 leidis Anneli, Marko ja Reino [errvee]
Võru kandis jäi teele selline küla - Voki-TAMMe (koordinaatidel 57 51,570 27 08,131).
Tamm (Quercus L.) on puude perekond pöögiliste sugukonnas. Eestis kasvab pärismaisena harilik tamm (Quercus robur). Ilupuuna ja metsakultuurina kasvatatakse ka punast tamme (Quercus rubra)

24 oktoober 2011 leidis Sander [sander_s]
Kaer on juba varemgi kvalifitseerunud taim, kuid koht on uus ja isegi puhtakujulisem kui eelmised leiud: Kaera küla, õige pisut enne jõgevat kui Tallinna poolt tulla (58° 46' 27" / 26° 19' 31"). Mingit suuremat silti kui bussipeatuse seal tõesti kuskil ei paistnud; samas kaartide peal küla järjekindlalt olemas. Harilik kaer (mis Eestiski laialdaselt kasvamas) siis avena sativa. (Pilti sai moditud täpselt nii vähe et mu auto number sealt enam loetav ei oleks)

5 september 2011 leidis Alex [alex]
Kuna igasugused lepad on popid, siis üritaks kah ühega-nimelt Lepastega.Võiks ju olla Almus Incana mis kuulub kaseliste sugukonda.Kohapeal neid ikka jagus :)Sellesse külla on näiteks peidetud selline aare nagu Lennu lõpp.

11 august 2011 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]
Saaremaal, küla nimega Kugalepa, koordinaadid 58 30.800 022 14.000 (Saaremaa sadama poolt tulles). Hall lepp kannab ladinakeelset nimetust Alnus incana. Eesliitega "kuga" ühtki puud aga teadusraamatutes ei kajastu. Küll on aga "kuga" Fordi linnamaastur;). (pilt lisandub esimese võimaliku normaalkiirusega internetiühenduse saamisel)

3 august 2011 leidis Fred [fxz]
KAALI Tuleb välja, et sellel kohal on mitmeid mitmeid aardeid :) KAAL on Võro murdes kaalikas Kaalikas (Brassica napus ssp. napobrassica) on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim. Kaalikas on arvatavasti saadud kapsa ja naeri ristamisel.

Kuna see on saadud Kapsa ja naeri ristamisel, siis on muide Kaali ka soome keeles Kapsas

Kapsas (Brassica oleracea) on ristõieliste sugukonda kapsasrohu perekonda kuuluv levinud rohttaim.

16 juuli 2011 leidis Hannes [hpalang1]
Pikem lugu. 1. Taim: Potentilla anserina, aedades kasvava põõsasmarana (P. fruticosa), tedremarana (P. erecta) jt sugulane, rahvakeeli pullirohi, seavööd, veemärsid, voolmerohud, teaduslise nimega hanijalg. Levib igal pool, kus tatsub hane jalg. 2. Koht peaks loogiliselt olema siis Anijala. Neid on Regio atlase jt järgi Eestimaal kaks: üks Saaremaal, teine Raplamaal. Raplamaa oma läksin huvi pärast otsima. Ilmajaam http://www.ilmajaam.ee/raplamaa/anijala/ ennustab sinna ilma, Maplandia annab sinna kaardi http://www.maplandia.com/estonia/rapla/kohila/anijala/, aga mis ma nägin: vaadake pilti. Ühtegi silti tuvastada ei õnnestunud. Pildi tegemise koordinaadid kah, kes proovida tahab: 59 08,336 24 36,735

12 juuli 2011 leidis Kaur [kaurp]
Paju(Salix(L.))Pajupea on küla Harju maakonna Rae vallas. Silt asub koordinaatidel N 59ᵒ21´34.4 E 24ᵒ58´28.4

9 juuli 2011 leidis Kadri [pekadrip]
Vaatasin ma nii, kaesin ma naa, aga tuli tõde tunnistada, et nii toredat kohta nagu Saarepeedi pole siin selles mängus veel leitudki. Ühe hoobiga kaks taimenime korraga! Mõlemad taimed on juba siin leitud, kuid korraga mõlema taimenimega kohta veel mitte. Saar (Fraxinus excelsior)- olemas on harilik saar ja peet (Beta vulgaris)- suhkrupeet, punane peet, söödapeet. Kokkupanduna võiks siis saarepeet olla Fraxinus beta ;), see viimane väide ei oma teaduslikku ega botaanilist tõepõhja... ja mujal peale Viljandimaa pole ma saarepeeti ka kohanud.

Saare okstest vihta mäletan oma lapsepõlvest, kui vanaema selle värske viha sauna tõi, mõnusalt pehme ja värske lõhnaga, nii erinev kasevihast...
Peetidest väga häid mälestusi pole, omal ajal sai ikka kannatuse katkemiseni neid rohitud, kõblatud kilomeetreid ja sügisel küürutades üles võetud. Tänapäeva noored kaebaks lastekaitsele või loomakaitsele sellise töö peale ;) Ahistamine! Aga raha, mis selle töö eest sai, vaat see oli ilus. Selle peale tänapäeval ei kaebaks keegi :D

Saarepeedi on küla Viljandi maakonnas Saarepeedi vallas. Külas elab 400 inimest. Seal asub Saarepeedi Vallavalitsus, kauplus, Saarepeedi põhikool ja rahvamaja. Saarepeedil asub lihatööstus "Oskar". Kuulsaim arheoloogiamälestis on Naanu linnamägi, tuntud ka kui Tantsimäe nime all. Viimastel aastatel on Saarepeedi korrastamisega tublisti vaeva nähtud.
Saarepeedi on nii kuulus koht, et isegi Võsa-Pets oma saatega sinna sattus ;)
http://www.ohtuleht.ee/305716

14 juuni 2011 ei leidnud Jörgen [kxkxkx]
Paikuse vallas asub KASTANi väike koht. Hobukastan ehk Castanea sativa 58°22΄24.34˝, 24°36΄50.66˝

Muudetud mitteleiuks. Vastavalt aardekirjeldusele peab olema vähim leitav asustusüksus küla.

30 aprill 2011 leidis Aleks [alksy]
Ida-Saaremaal asub selline alevik nagu OrisSAARe. Koordinaadid 58 33 24,52 23 5 41,29 Harilik saar (Fraxinus excelsior). Rahvapärased nimed: saarepuu, saarn, saarnas, suar.

12 märts 2011 leidis Mairi ja Priit [maipri]
Saaremaalt leidsime sellise koha nagu KUUSE küla - Harilik kuusk : Picea abies.
Küla koordinaadid 58* 20' 20.12" 22* 11' 46.4".
Külas on väga huvitava disainiga bussipeatus :)

23 september 2010 leidis Urmo [floyd]
Sibul (Allium). Sibulaküla on asum Tallinnas, Kesklinna linnaosas.Sibulaküla piirideks määrati 1993. aastal Rävala puiestee, A. Lauteri tänav, Liivalaia tänav ja Kentmanni tänav. Sibul võib antud kohas kasvada küll, kuid peamiselt kas potis või kogemata. Pilt on tehtud Kentmanni ja Rävala puiestee rismikul N 59 25 53,3 E 24 45 01,6
http://et.wikipedia.org/wiki/Sibulak%C3%BCla

12 september 2010 leidis Ave ja Marko [oiorokko]
Tartumaal, Tartu Otepää maanteel mõned kilomeetrid enne Pangodit on RÕIKA küla. Kahjuks kohanimelist silti ei olnud, seega pidime leppima bussipeatusega. Ladina keeles: Raphanus sativus var. niger.
Sildi asukoht: N 58 13' 08,3'' E026 37' 27,4''

19 juuli 2010 leidis Afonja, Riin ja Andrew [afonja]
TAMMuna küla leidsime Sõrvest gravitatsiooni otsides. Tamme ladina keelne nimetus on Quercus. Sildi koordinaadid N57°58'04,5" E22°00'04,9"

19 aprill 2010 kommenteeris Mark [mark]
Kuna iga kohanime saab leida ainult ühe korra siis Pajumõisa on juba leitud minu poolt ja see on seesama Pajumõisa Kihelkonna vallas :). Asukoht on võetud küll vist teisest küla otsast, sest koordinaadid pisut varieeruvad :)

16 aprill 2010 ei leidnud Janar [maffia666]
Sai külastatud sellist küla nagu PAJUmõisa mis asub Saaremaal Kihekonna vallas koordinaatidel 58°21,873' 22°03,385' Ja ladina keeles on paju Salix.
http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=139

30 november 2009 leidis Sille [silletom]
Tilia cordata PÄRNjõe küla- leidsin kordinaatidelt 58 37,839 24 56,952 Külmetuse,nohu,kurguvalu,köha jne puhul juua pärnaõie teed.....

17 oktoober 2009 leidis Margo Elli [hiiumees]
leidsime hiiumaalt sellise kohanime nagu PUTKaste mis asub kordinaatidel 58° 50' 6,14" 22° 48' 4,81" antud koha nimega kirjeldame siis karuputke. (Heracleum sosnowskyi) Karuputk on levinud kõikjal Eestis, vähem saartel ja rohkem Lõuna- ning Lääne-Eestis. Taim kasvab tihedate, kohati kuni viie meetri kõrguste kogumikena peamiselt jõgede ja ojade kallastel, maantee- ja raudteeservades ning prügipaikades ja söötis põllumaadel. Taimede lehelabad on kuni meeter pikad ja pea sama laiad. Õitsevate taimede varre läbimõõt võib maapinna lähedal suve lõpus ületada 10 cm.
http://www.looduskalender.ee/node/4826

17 oktoober 2009 leidis marge [renee49]
hiiumaal asub küla tammela eestis kasvab puu tamm (quercus)

29 august 2009 leidis Allan ja Leelo [iksid]
Hall lepp (Almus incana) on kaseliste sugukonda kuuluv puuliik, Eestis pärismaine. Hall lepp kasvab kiiresti, seega sobib ta kütteks, teeb toa kenasti soojaks. Sobib ka suitsuahjus kasutada, annab lihale hea maitse. Rahvapäraselt nimetatakse valgeks lepaks, isalepaks, emalepaks, p..klepaks. Suure Neljapäeva hommikul peab lepa luuaga enne päeva tuba pühitama ja pühkmed põllule rattarööpasse visatama, siis ei sigine kirbud (Ctenocephalides felis). Meie leidsime ollepa koordinaatidel N 58 39,36 E 25 33,13.

4 august 2009 leidis Liia [groll]
Saaremaal, Sõrve poolsaarel on küla nimega Imara. Eestis kasvab sõnajalgtaim kivi-imar ld. Polypodium vulgare. Nagu nimigi ütleb, kasvab kivi-imar kivistel kohtadel: kiviaedadel, müüridel, rändrahnudel ja ka kivipaljanditel. Kasvukohal leidub imarat hõredate kogumikena. Kuulub sugukonda imaralised, mitmeaastane. Kivi-imarat on Saaremaal Jaani k. kutsutud ka lagritsiks. Imara küla naaberküla on ka taimenimega.

2 august 2009 leidis Triin [linnapreili]
Aare, mille "leidmist" olen pingsalt edasi lükkand. Täna nähes vahvat nime PAJUALUSE, sai otsus tehtud - vähemalt katsetan, kas mu logi aktsepteeritakse või mitte. Pajualuse küla asub Ida-Virumaal, Jõhvi vallas. Guugel annab küla kohta kõige olulisemaks infoks, et 46 elanikku oli 2006ndal aastal ning mõningad kinnisvara kuulutused. PAJU on jätkuvalt on ladina keeles Salix.

30 juuli 2009 leidis Tauno, Airi, Laura-Liisa [aurora]

Leitud koos Taunoga. Tänud!

30 juuli 2009 leidis Tauno, Airi, Laura-Liisa [tralls]
Harjumaal koordinaatidel 59°24΄2˝, 24°57΄6˝ leidsime Kadaka küla sildi. Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on ainus Eestis looduslikult kasvav kadakaliik. Täpsemalt võib hariliku kadaka kohta lugeda lisatud aadressilt.
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kadakas

25 juuli 2009 leidis Aivar [aizar]
Avastasin koha, mis kõlbab kohe mitmeks aardeleiuks. Koht siis Salatse, koordinaadid kagupoolse asulasildi juures 59°28΄32.7˝, 26°9΄43.11˝.
Käesoleva aarde jaoks siis SALATse, ladina keeles Lactuca sativa. Kategooriline imperatiiv on mul juba leitud :P

6 juuli 2009 leidis Kristi ja Lauren [excelsior]
Tori valla üks väikseimaid, veidi alla saja elanikuga MURAKA küla lookleb kaheksa kilomeetrit piki Pärnu jõe maalilist kallast. Mõõdetud punkt külast asub koordinaatidel: 58° 30,30 24° 50,37. Eestis kohati massiliselt esinev rabamurakas (Rubus chamaemorus L.) on mitmeaastane kahekojaline rohttaim roosõieliste sugukonnast.

28 juuni 2009 leidis Raina, Ivo [voks]
Saaremaal Pihtla vallas koordinaatidel N 58° 14' 43,3" E 22° 41' 26,0" on küla nimega KAILuka. Kail - igihaljaste lehtpõõsaste perekond kanarbikuliste sugukonnast ladinakeelse nimetusega Ledum.

27 juuni 2009 leidis Sirje, Andrea ja Andreas [gpsitu]
Teel Geojaanipäevale jäi tee peale Suislepa küla Tarvastu vallas Viljandimaal.

Kuna aarde peitja on sõnaselgelt keelanud viljapuude sordinimed, aga samas leidmisteks lugenud igasugu imelikud tuletised (ROOSna Alliku, RIISa jmt, mis tegelikult miskitpidi murdes või käändes pole), siis tuletan minagi: SuisLEPA. Ja et vähegi sarnasem oleks, siis ladinakeelse vaste jaoks võtsin Sanglepa - Alnus glutinosa.

Mis veel? Seda, et Suislepa külas on ka samanimeline aare, mis paraku jäi meil küll sel korral otsimata.
http://www.geopeitus.ee/aare/704

25 juuni 2009 leidis L@SSIE [lassie]
Tartust 15 kilomeetri kaugusel asub selline küla, nagu SOJAmaa. Küla bussipeatus asub koordinaatidel 58°28' 33,1" 26°27'40,05". SOJAuba ehk põld-sojauba ehk karvane sojauba ehk kultuur-sojauba ehk soja; ladinakeelne teaduslik nimi Glycine max ehk Glycine hispida või Glycine soja) on üheaastane kultuurtaim liblikõieliste sugukonnast. Sojauba pärineb Ida - aasiast, tänapäeval kasvatatakse seda ka mujal. Eestis on sojauba kasvatatud juba kuus hooaega Jõgeva Sordiaretuse Instituudi katsepõldudel. http://www.emu.ee/326933, mis asuvad Sojamaalt paarikümne kilomeetri kaugusel. Sojamaal sai ära käidud koos Rommi ja kahe jalgrattaga.Jalgrattad oli kõige suurem takistus Sojamaa külastamisel. Ilma nendeta oleksime tõenäoliselt kohe kohale jõudnud.

23 juuni 2009 leidis Kätu [keity001]
Harilik pärn (Tilia cordata)Aare asub siis Põlva turuplatsi kõrval. Tegemist siis minu töökohaga :P kuid liigist siis rohkem lingil http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/parn.htm

7 juuni 2009 leidis Jaanika ,Eneli,Jaanus,Elvis [ullunt]
RIISa küla Pärnumaal Tori vallas. Ladinakeelne nimetus Oryza sativa. Kohast pikemalt lingil.
http://maastikud.soomaa.ee/kohaparimus/tori_vald/riisa_kla

6 juuni 2009 leidis Karin, Küllo ja Pille [pillekene]
Leidsime HAABSAARE. Harilik haab, ladina keeles Populus tremula, rahvasuus kutsutud ka - haav, mädapuu, aab, hundipuu. Harilik saar, ladina keeles Fraxinus excelsior, rahvapäraselt ka saarepuu, saarn, saarnas, suar. Küla Antsla vallas Võrumaal, Karula rahvuspargis. Külas elab 50 inimese ringis. Koordinaadid infotahvli juures 57° 45' 43,3" 26° 30' 42,5".

11 aprill 2009 leidis Priit & Maarja [bonzo]
TõnisSAARe asub Viljandimaal koordinaatidel 58°28'04,7" 025°44'10,6". Külas on päris mitmed vanad lagunenud paneelelamud, kus nõuka ajal elasid enamasti ainult vene keelt kõnelevad inimesed. Umbes 10 aastat tagasi käis läbi plaan arendada Tõnissaarde populaarne elamurajoon, kuna tegemist üsna privaatse asukohaga, kuid samas on olemas väga hea ühendus Viljandiga, kus siis kohalik elanikkond tööl käia saaks. Kahjuks see plaaniks ainult jäigi.
Saar on õlipuuliste sugukonda kuuluv lehtpuu, tuntud ka kui Fraxinus.

15 märts 2009 leidis Kristo, Ingrit [kristof]
Leidsime enda maakoha lähedalt KASEKÜLA (varasemates logides on leitud kohad: Kasepere ja Kasemetsa), peaks leiuna kirja minema küll, vist. :) KASEKÜLA ise asub Läänemaal Hanila vallas, koordinaatidel 58° 37' 21,38" 23° 34' 55,92". Kask (Betula) on puude perekond ning üldnimetus iga kaskede perekonda kuuluva puu jaoks. Kased on lehtpuud, neid on maailmas vähemalt 30 liiki. Eestis kasvab neli pärismaist kaseliiki: · arukask · sookask · madal kask · vaevakask. Arukase loodusliku vormina kasvab Eestis ka karjala kask.

12 märts 2009 leidis Jaanus [jmets]
TamMURU. aruhein (Festuca rubra).

12 märts 2009 hooldas . [nelladella]
Näri muru terviseks! Muru sobib rahvapärase nimetuse alla küll. Ja lepime siinkohal kokku, et kui sama kohanime sees on kahe taime nimed, siis seda kohanime saab 2x leida. Seda muidugi siis kui eelmine leidja pole mõlemaid taimi ära maininud.

11 märts 2009 soovis hooldamist Jaanus [jmets]
Tere. Närige muru! Selline küsimus tekkis üles, et kui sama kohanime teistkorda leida ei tohi, kas sama kohanime tohib leida, kui selles sisaldub teine taim??? Kohanimi TAMMuru on leitud ja seostatud sõnaga tamm, kas võin vormistada aardeleiu sõnaga tamMURU??? Veendusin, et muru olemasolu selles asumis on täiesti olemas ja kust mujalt see kaunis asulanimi pärit, kui ikka sõnast MURU. Muru on ka täiesti aktsepteeritav rahvapärane taimenimetus sellistele monstrumitele nagu punane aruhein (Festuca rubra), aasnurmikas (poa pratensis), raihein (Lolium perenne)...

1 märts 2009 leidis Hannes [jussike]
Kui pool jussikese tiimi tegeles koorilauluga, otsis teine pool asukohata aardeid kodukandist. Suvel käidud kohas – üks aaregi asus seal lähedal – leidsin ilusa koha (N 59 33 58,5 E 026 06 05,6) nimega Oandu (OAndu – nimetav uba, aeduba - Phaseolus L.) Kellel aare leidmata, neil soovitan lisaks matkarajale käia ka Koprarajal.

1 märts 2009 leidis priit ja helinor [armastan]
Harjumaal Nissi vallas asub kiviTAMMI küla. 59° 6' 1,26" 24° 15' 7,93". Ladina keeles kannab nime Quercus.

31 jaanuar 2009 leidis Laurikas, Pillekas, Reno, Sänts [laurikas]
Saaremaal Pihtla vallas on küla nimega Kuusiku. Harilik kuusk - Picea abies. Sildi läheduses kuuski näha ei olnud, küll aga on pisut eemal kuusemets olemas :) Asub täpsemalt: N 58°17.580 E 22°40.101.

1 jaanuar 2009 leidis Lauri & Rita [algaja]
Selline alevik nagu KAERepere on Raplast umbes 5 km eemal. Pilt on tehtud aadressil N 58:57,933 E 24:50,875 Lähedal on ka sama nimega küla. Kaer on vana kultuurtaim, kasvatatakse laialt põldudel, mullastiku suhtes vähenõudlik. Kõrreliste sugukonnast, üheaastane. Kaer valmib meie kliimas umbes 100 päeva peale külvi. Kõrgus 60 kuni 100 cm. Kaeraorase lehte tunneb ära sellest, et see pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Pähikutelg, välissõkal ja alumised lehetuped on kaeral paljad. Lehelaba on kuni 15 mm lai, kare. Keeleke 2–3 mm pikk, tipus kolmnurksete hammastega. Pähikud 2 (3) õiega. Pööris 15–25 cm pikk, hõre ja laiuv. Suure toiteväärtusega kaer on kasulik nii inimestele kui ka hobustele, kes seda samuti meelsasti söövad. Ladina keeles on harilik kaer Avena Sativa.

30 november 2008 leidis paljasjalgne [paljasjalgne]
Mündi, Järvamaa. Teaduslik nimetus: Mentha piperita L. Mentha arvensis L. (e.a.) Süstemaatika: perek. münt - Méntha; suguk. huulõielised - LABIATAE

22 september 2008 leidis Lembit ja Ave [polekala]
Üsna elukoha lähedalt Harjumaalt Tallinna külje alt leidsin Pärnamäe. Harilik pärn (Tilia cordata). Pärnamäe asula nimesildi leiate koordinaatidelt N 59 30 31,6 ja E 024 51 24,7. Pärnasi jääb küll aina vähemaks ja maju tuleb juurde, kuid kohanimi säilib.

30 august 2008 leidis Mauri, Märt ja Ef [nodsutours]
Kaunite õite ja paljude erinevate sortidega taim - roos (ld.k. rosa) - asub koordinaatidel N59 02.024 E25 42.399, mida kinnitab ka samas tehtud ROOSna-Alliku nimeline aleviku silt. Paik on oma nime saanud, nagu valdav kohti Eestimaal, kunagiste mõisnike järgi. Mõis kuulus Rosenite valdusse 1617-1725 ning mõisakooli ees õitseb suviti roosipõõsas, kuna roos oli von Rosenite vapilill. Roos on tihedas seoses ka sellise toreda mänguga nagu geopeitus, nimelt on Roosna-Alliku alevikus suisa selle nimeline aare - Valge roos :)
Lisaks on selle aleviku nime teine pool - Alliku - juba ka ette tulevase Loodusväärtuste aarde leidmiseks sobiv, nimelt asub seal allikas, millest saab alguse Eesti üks suurematest jõgedest - Pärnu jõgi :P.

30 august 2008 leidis Mauri, Ef ja Märt [mart]
Beta vulgaris ssp.esculenta Sal. ehk teadusliku nimega Peet jäi meie teele koordinaatidel N58 56.645 E25 50.071 . Tegemist on Kareda valla keskusega, kus muuhulgas võite leida kiriku, laululava, põhikooli ja palju muudki veel. Ja mis põhiline, selles külas ja ümbruskonnas võib kasvamas näha nii punapeeti kui ka loomadele kasvatatud peedilisi. Kindlasti ei tule puudust ka kohalikest "peedivendadest", eriti poe vahetus läheduses.

20 juuli 2008 ei leidnud Aivar [aizar]
Sookaer on rahvuslik nimi kõigile tuntud sookailule (Ledum palustre). Sookaera küla asub koordinaatidel N 59 16.105 ja E 024 47.323.
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sookail2.htm

23 juuni 2008 ei leidnud Sirje, Andrea ja Andreas [gpsitu]
Jaanilaupäeval Põlvamaal ringi sõites jäi ette Porgandi bussipeatuse silt (N58 06'56" E27 05'12"). Ei tea, kas tegemist on külaga või mitte. Ühe "Postimehe" kommentaatori arvates igatahes on (vt link). Eks peitja otsustab, kas läheb leiuna kirja või ei.
Porgand on ladina keeles Daucus carota ja tundus, et lähedaloleva maja aias need ka kasvasid. :)
Ilus koht oli.
http://ooper.postimees.ee/160608/kommentaarikeskus.php?ARTIKKEL_ID=284521&TASK=KOMMENTAARID

11 mai 2008 leidis Triin [trine]
Koos samanimelise aardega sai koordinaatidelt N 59°11'3" E 23°30'21" leitud haruldast nime kandev Rooslepa küla, mis koosneb küll märksa vähem haruldastest taimedest ja võiks ladina keeles kanda nime Alnus rosa (või oleks see siis rosarius? ... oh mu vaene ladina keel).

1 mai 2008 ei leidnud Lauri & Rita [algaja]
Selline koht on ka olemas nagu ROOSimäe. Ladina keeli on ta ROSA. Ilmselt on sellest taimest kõige rohkem laule ja sorte aja jooksul tehtud. Sestap ei tea ma isegi seda, palju erinevad sorte tast hetkeks olemas on. Värvidest ei hakka üldse rääkimagi. Asukoht on tal N58° 31.480' E26° 47,234'

23 aprill 2008 leidis Rain [taiks]
Pärnumaal Tahkuranna vallas asub Lepaküla. Küllap on tegemis t halli lepaga Alnus incana!? Koordinaadid on N58 15 40 ja E24 34 38

16 veebruar 2008 ei leidnud Sille ja Toomas [silletom]
Leidsime sellise seene Pärnust...Raekülast N 58` 21,045 E24` 34,469

3 veebruar 2008 ei leidnud kaido(2) [kaits747]
Teistel muudetakse leiud mitteleidmisteks aga ma kirjutan kohe ise mitteleidmise. Saaks selle a koordinaadid ka kuidagi automaatselt kustutatuks igakord gepsust oleks veel uhkem.
http://www.waymarking.com/

2 veebruar 2008 leidis Ove [ove]
Harjumaal Saku vallas asub MÄNNIku küla. Taimeriigis on mänd okaspuude perekond männiliste sugukonnast. Ladina keeles kannab nime PINUS.

29 jaanuar 2008 leidis Gerto & Kristo [gernel]
Pärnu maakonnas siis mõni kilomeeter peale Seljametsa't on selline küla nagu Tammuru mille võib leida koordinaatidelt N58° 20,794' E24° 42,428' Tamme ladina keelne nimetus on Quercus robur, kuulub pöögilisete sugukonda ja kasvab kuni 30m pikkuseks. Paikuse vallas paiknevas külas oli 2005 aasta andmete järgi 156 elanikku

27 jaanuar 2008 leidis Jan & Janne [muhujan]
Muhu põhjarannikul asub selline tore küla nagu Vahtraste. Koordinaadid N58 39 5,6 E23 17 16,6. Looduslikult kasvab meil harilik vaher mis ladina keeli peaks kõlama kui Acer platanoides. Ei ütleks et selliseid isendeid meie metsades palju leiduks, pigem ikkagi tegemist pargis või hoovides kasvavate eksemplaridega.

27 jaanuar 2008 leidis Max [max]
Leidsin Anija vallast KUUSEMÄE küla, väike küla u. 17 elanikku. Kuusk, mille järgi küla nime saanud, on meie metsades üks tähtsamaid puuliike (koos arukase, haava ja männiga). Harilik kuusk Ld k. Picea Abies. Kuuse vanus võib ulatuda 300 (harva 400-500) aastani ja kõrgus üle 60 m. Vahel tuleb ka geopeituritel kuusepuu pikkust üle mõõta.

27 jaanuar 2008 leidis Mooritz [mooritz]
Täna Kehrasse sõites jäi Anija vallas silma küla nimega Partsaare. Saari kasvab Eestis omajagu. Kuulub saar õlipuuliste sugukonda, saare perekonda. Ladina keelne nimetus on Fraxinus . Rahvapärased nimed on veel saarepuu, saam, saarnas ja suar. Saar võib kasvada 35 m kõrguseks ja erinevatel andmetel 150-200 aastat vanaks.

21 jaanuar 2008 leidis Raivo [raivo]
Neeruti mägede jalamil asub PaRIISi küla. Käidud seal korduvalt, seekord siis aardeleiu vormistamiseks. Ilm märg ja udune, sobiv riisi kasvatamiseks, kui vaid soojem oleks olnud. Nagu juba ühes eelnevas logis märgitud on riis ladina keeles Oryza sativa.

20 jaanuar 2008 leidis Maria, Mark [mark]
Kui asi juba pajude peale läks siis leidsime meiegi oma paju (lad. Salix) - Pajumõisa, Saaremaal. Pildid tehtud koordinaatidel: 58° 23.036'N, 022° 06,528'E.

20 jaanuar 2008 leidis Aare [karuonu]
Erinevaid paju vorme on siin juba leitud. Mulle jäi tee peale Paju küla Valgamaal. Paju - (lad) Salix. Koordinaatidel N57 49,622' E26 06,775 asub Vabadussõja Paju lahingu mälestusmärk. Paju lahingus hukkus meie tuntuim Vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov.
http://www.hot.ee/vabadussoda/kuper.htm

20 jaanuar 2008 leidis Anti & Kertu [duke]
Keilast Haapsalu poole suundudes viib tee läbi Kasepere nimelisest asulast, asub teine koordinaatidel 59 13 37.6 ja 24 09 45.6 kohe Padise külje all.

Ühtegi Kaskede ega Betula (lad.) perekonda me seal küll ümbruses nägema ei juhtunud, kuigi kindlasti neid seal kusagil kasvab. Usutavasti on igaüks meist joonud kevadeti värsket kasemahla, aga kui paljud teist teadsid, et kask võib elada kuni 100-120a vanuseks ja tema tüve paksus võib olla kuni 60cm :)
http://www.folklore.ee/herba/?menu=taime&botid=32

19 jaanuar 2008 ei leidnud Laululind ja Telc [laululind]
Leidsin Taimeriigi asuka nulu (Abies alba) koos Telciga, nagu logi [ID:22268] juures oleval pildilgi näha. Nulg "kasvab" koordinaatidel N58 05' 52,0" ja E27 23´44,8"

19 jaanuar 2008 kommenteeris telc [telc]
Nulga koordinaadid on 58 05´52,0" ja 27 23´44,8"

19 jaanuar 2008 leidis telc ja Laululind [telc]
Kagutuuril jäi meile üks puu ette. Õnneks siiski mitte füüsilises mõttes, autoga on kõik korras. Kohapeal pimedas ühtegi samaliigilist puud silma ei jäänud, kuid, kes nulgu tahab näha, siis Eesti kõrgeim euroopa nulg (Abies alba), mille kõrguseks mõõdeti 2000. aastal 36 meetrit, asub Suuremõisa pargis. Kohalikus keeles muuseas sattusime hoopis nurka.

19 jaanuar 2008 leidis Martin ja Toits [toits]
Harilik sarapuu (Corylus avellana) pähklipuu, pähkmepuu, sarap, sarakas. Lõuna-Eestis Valgamaal asuvad mõnekümne kilomeetri kaugusel üksteisest kaks Sarapuu küla. Üks Hummuli ja teine Sangaste vallas. Suuremat neist saigi kohapeal kaemas käidud, mis asub Sangaste vallas koordinaatidel N57.91165° E026.40829°. Sarapuu on omale nime saanud Põhja-Eestist, kus oli rohkesti aedasid, sarasid, milles kasvasid need pähkleid kandvad puud. Sealt ongi Põhja-Eestis levinud sarapuu, seevastu Lõuna-Eestis aga pähklipuu. Huvitav asjaolu on see et kohanimedena Sarapuu on levinud ainult Lõuna-Eestis. Ei tea miks?

19 jaanuar 2008 leidis Imre ja Airi [triick]
Et kõik ausalt ära rääkida, peame tunnistama, et läksime tegelikult Kurksesse kurki otsima. Viidad suunasid imetargalt metsavahele. Kuid seal me rõõm ka kustus. Kurksesse viiv tee oli auklik kui Hollandi juust ja ähvardasid auto täielikult ära uputada. Lõplikult rikkus meeleolu Kurkse, kus puudus vähimgi sildistatud koht. Tagasiteel meenus aga RIISipere. Nii võib taimeotsinguid siiski edukaks pidada. Harilik riis, ladinakeelse nimega Oryza sativa, aitab täita nii mitmegi rahva igapäevase toidulaua.

18 jaanuar 2008 leidis j444 [joonas444]
üllataval kombel on tallinnale lähim "taimeriigi aare" leidmata. tegu on haabneemega, mis saab alguse paarsada meetrit peale tallinna linna piiri. haab e. lad. k. (harilik haab) populus tremula kannab veel selliseid vahvaid nimesid nagu hundipuu ja huvitaval kombel ka mädapuu... nimelt ei meeldinud haab vanarahvale: enamus haavikutest on otsast lõpuni mädad, mis on haavataeliku (seen) süü. pluss, kui maha raiuda üks haab, kasvab 10 tükki asemele. samas on kopra lemmikuks just haab ning kuna haava puidul kõrvalmaitset pole, tehti temast ka nõusid. mina sain küll üht-teist uut teada.

17 jaanuar 2008 leidis Mari ja Siim [marx303]
Ida-Virust sai leitud küla nimega Änniksaare. Saar on ladina keeles Fraxinus. Peamiselt kasvab Eestis harilik saar (Fraxinus excelsior), aga siia on toodud ka kümmekond võõrliiki. Änniksaare koordinaadid on 59 01'01,7 026 56'54,9

16 jaanuar 2008 leidis Pille- Riin ja Ermo ja keegi veel [pioneer]
Koordinaatidel N 59° 32´ 52´´ E 24° 52´31´´ dislotseerub mingi punase raudkolaka kõrval Leppneeme küla bussijaam. Leppneeme küla asub Viimsi vallas ja valla koduka andmeil elab seal ca. 379 elanikku. Lepast on aarde peitja juba piisavalt kirjutanud, aga kordan veel üle, et lepa perekonna nimi on Alnus. Tänud peitjale vahva aarde eest! Ega neid taimekohti väga palju tegelikult ei olegi.

15 jaanuar 2008 leidis andres [andres]
Kuigi tamm on juba esindatud, siis vastavalt aardekirjeldusele võib sama taime erinevate kohanimedena leida Seega - Ida-Virumaal Jõhvist veidi lõunas asub Tammiku (http://et.wikipedia.org/wiki/Tammiku), foto on tehtud 59 20 01 ja 27 22 59 Harilik tamm (Quercus robur) on lehtpuu. Võib kasvada üle 30 m kõrguseks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Tamm)

15 jaanuar 2008 leidis Ain [aints]
KANEPI on Tartu ja Võru vahel paiknev alevik (N 57 59,147 E 26 45,560), kus elab ligi 700 inimest. Kanepi ladinakeelse nime osas piirduksin perekonnanimega Cannabis L., sest kohanime täpne seos kanepiliikidega pole selge. Tõenäoliselt tulneb see umbrohuna levinud metsikust kanepist (Cannabis ruderalis Janisch) või kultiveeritava hariliku kanepi (Cannabis sativa L.) kannabinoidide vabast või vaesest alamliigist (sp. sativa). Küll ei seostaks ma kõnealust alevikku hariliku kanepi kannabinoidide rikka alamliigiga (sp. indica), mida botaaniline süstemaatika käsitleb vahel ka iseseisva liigina, india kanepina (Cannabis indica Lam.). Täna toimub, muide, kohtuprotsess kahe mehe üle, kes kasvatasid Raplamaal just india kanepit, süüdimõistmisel ootaks neid 10-aastane viibimine kinnimajas. Kanepi sobiks põhimõtteliselt ka Loomariigi aardeleiuks, sest Gustav Vilbaste andmetel („Eesti taimenimetused”, 1993) on selle rahvapärasteks nimedeks muuhulgas: koeraksed, koeras, koerased, koere, koerjas, koerus jpt.

15 jaanuar 2008 leidis Leho [morgot]
Lisaks juba leitud taimedele Saku vallas on seal veel ka koht nimega KASEMETSA
Asukohaga 59'17.4268N 24'39.6082E.
Kask siis kui selline:
Arukask (Betula pendula) arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik
Madal kask (Betula humilis) porsakask, marokõiv, kassi pässad, hala-kask
Sookask (Betula pubescens) karune kask, sokikask, sookõiv, suukõiv
Vaevakask (Betula nana) rabakask, kaskjalg, maarjakask, pürskask, raud-kask
Valik on teie !

14 jaanuar 2008 leidis Maku ja mina [laizk]
kui Makul poleks fotograafi (Lugeda: mind) vaja olnd - ei logiks ma seda aaret siin hetkel...

14 jaanuar 2008 leidis Miki, Tibu ja Laura [miki]
Koordinaatidel N59° 16,300' E24° 48,122' võib leida toreda küla nimega "Sookaera" Nii kutsutakse rahvasuus sookailu lk "Ledum palustre"..sugukond kanarbikulised, perekond kail. Sookail on mürgine, laialt tuntud hiirte, koide, kirpude ja lutikate peletamise vahendina. Samas on tal tugev baktereid hävitav toime ja nii on teda kasutatud ka köha ja teiste hingamisteede haiguste puhul, samuti liigeste ja lihasevalu korral. Kauaaegne lõhna sissehingamine kahjulik ja võib põhjustada teadvuse kadu. Küla ise asub Kiili vallas, Harjumaal ja Sausti soo lõunaservas. Mistõttu võib arvata, et nimetatud isend ka seal kohapeal esindatud on. Foto on tehtud samanimelisest bussipeatusest, kilomeetri kaugusele Sookaera külla viib sealt selline pisike ja auklik tee.

14 jaanuar 2008 leidis Carolina, Aigar ja Andreas [katsulas]
Harilik Pärnu (Perona Viisitammus). Nime poolest meenutab harilikku pärna (Tilia cordata). Pildiga saadame ühtlasi väikese tervituse atrivsolapi suunas :)

14 jaanuar 2008 leidis Jazzy [jazzy]
Tallinnast Saku poole sõites, seal kus lõppeb Männiku, algab Tammemäe. Tamm ladina keeles - Quercus. Tammemäe sildi juures sain sellised koordinaadid: N 59° 19' 25" E 24° 41' 23"
http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik_tamm.html

14 jaanuar 2008 leidis Aili ja Osvald [osvald]
Vihula vallas on Pajuveski küla. Küla on Lahemaa Rahvuspargi piiril. Koordinaadid 59 33,433 26 14,384. Ladinakeelne nimetus Salix. Pajuveski küla kõrval on Karula küla mis sobiks Loomariigi aarde leidmiseks, kuid kahjuks on see nimi juba kirjas.

14 jaanuar 2008 ei leidnud Posu [posu]
Oh moonid moonid... Selle "aarde" ülesande lugemine oli kordades keerulisem kui aarde enda vormistamine. Mitte ei tahtnud ülesandest ja piirangutest aru saada ja ei saa õieti siiani. Kiiruga kaart lahti kas läheduses on miskit mille kiiresti saaks ära vormistada ja siis -raudsuksule tuld. Sihtkohaks MOONI uulits Tallinnas. Kuigi tegelik nimi olevat neil Magun ja ladinakeeli Papaver. Leidub teda meil näiteks minu vanaema aias. Moonisaia pealt võib ka ühteist veel leida.
http://en.wikipedia.org/wiki/Papaver

14 jaanuar 2008 leidis Maku ja Laizk [maku]
Sai siis tehtud kiire põige linnast välja, et jäädvustada Mändjala küla Saaremaal kus on hästi palju mände, millest nähtavasti ka koha nimi. Ladinakeelne nimi harilikul männil on Pinus sylvestris.

14 jaanuar 2008 leidis Janika ja Villu [jansa84]
Meil siis selline koht nagu KUUSalu. Harilik kuusk (ld k Picea abies), rahvapärase nimetusega kuus, kuusepuu, nõglapuu. Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. Kuusalu vald asub Ida-Harjumaal ning paikneb Tallinn - Narva maantee ääres. Vallas elab 01.01.2007 seisuga 6878 inimest. Huvipakkuvamad vaatamisväärsused on Kuusalu Püha Laurentsiuse kirik, Kiiu mõis, Kolga mõis, Kiiu Mungatorn.

13 jaanuar 2008 leidis Maret [maret]
Lääne-Virumaal Vinni vallas on alevik nimega Pajusti, elanikke ca 750. Ehk kõige paremini seostub selle kohaga Vinni-Pajusti Gümnaasium, mis on edukas riigieksamite sooritamises. Paju = ld. k Salix = pai, pao, remmelgas, raag, raid, lember. Maailmas on neid üle 300, Eestis aga looduslikult 20 liiki.

13 jaanuar 2008 kommenteeris nelladella [nelladella]
See, et kadakas pole tegelikult elupuu, on siililegi selge. Antud juhul on tegemist rahvapärase nimetusega. Seda kirjutab Hendrik Relve oma ülalpoolmainitud raamatus. Ja teda ma juba usun.

13 jaanuar 2008 leidis Taavo [taavo]
Tore, et aarde leidmiseks ei saa sagedaste tänavanimede või bussipeatuste otsa komistada. Arvasin, et esimesed leiud tulevad Männikult, Kuusikult või Viimsi poolsaarelt, aga on ka muid võimalusi. Ise "leidsin" MÄNNIMÄE, Viljandi linnaosa, Lasnamäe väike sugulane ja keskmisest külast ikka suurem (ca 7tuhat elanikku). Mõned harilikud männid- Pinus sylvestris- on seal ka veel alles. P.S. aardekirjelduses on praegu kirjas, et kadakas=elupuu, ei ole tõsi, perekond elupuu -Thuja- ja kadakas -Juniperus- on sama erinevad, kui siga ja kägu.

13 jaanuar 2008 leidis Paavo [speedy]
Mis saigi olla paremat, kui pärast poolepäevast magistritöö peale aktiivselt mõtlemist ja tegelemist teha väike georing, et olla uusima aarde esmaleidja :) Vaatasin kaardilt, mis võiks olla sobiv koht ja avastasin, et olen Harjumaal, Harku vallas asuvast kanepiliste sugukonda kuuluva taime nimega külast - Humala külast - kõigest 11 km kaugusel.
Õues on praegu imeilus - selge tähistaevas ja noorkuugi kumab meile tervituseks. Humalasse sõites läbisin teel ka ühe Kategoorilise imperatiivi, kus tuli kellelegi ära väänata :) Humalas ei leidnud eest paremat silti, kui Humala bussipeatus, mille koordinaadid on N 59° 22' 03.4" E 24° 24' 26.7". Sõitsin korraks ka GPSi kaardi järgi Humala küla nulli, aga sealt polnud muud, kui üks eramaja ja aed. Küll aga avastasin Humala külast vahva nimega Männiku talu, mis küll selle aarde leidmise alla ei lähe. Humalas asub ka mõis (saksa keeles Hummala), mis tänapäeval on kasutusel elamuna. Lisaks asub Humalas veneaegne vinge sidesõjaväeosa, milles küll enam Allmaa aaret minu arvates pole.
Kes soome keelt taipab, teab, mida meeldivat "humala" naabritel tähendab :) No on ikka maru nimega koht on meil siin ikka. Peaaaegu sama hea, kui "Kanepi - kaif koht!" :)
Tore, et peitja on oma eelmisest sarnasest aardest väga palju õppinud! Nüüd lugesin kirjeldust lausa sõnahaaval ja kaks korda :) Ja et täita kõiki nõutud tingimusi, avaldan ka humala ladinakeelse nimetuse, mis on Humulus lupulus.
http://et.wikipedia.org/wiki/Humal