Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Selline huvitav jupp laudteed kakumäel Tiskre oja juures. Aaret otsides kasuta vaid oma käsi, midagi lammutada pole vaja! Ja ÄRME laudtee kõrval murupeal kõnni, vihmase ilmaga on seal väga märg ja lisaks aarde leidmiseks pole sinna vaja minna.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 59° 26.7844' 24° 34.5170' |
Aarde sildid:
soovitan (4), lahe_teostus (4), laudtee (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9FFFB
Logiteadete statistika:
49 (86,0%)
8
11
1
0
1
0
Kokku: 70
Ei leidnud. Esiteks hüppas nullpunkt ringi nagu tuju oli, nii et ma küll päris asukohta ei suutnud paika panna. Ja teiseks me ilmselgelt ei saanud nägijaks, mida vajutada. Õrn aimdus oli, aga polnud nagu sellist kohtagi :) Eks kunagi jälle proovime. See-eest oli huvitav koht, tasus tulla!
Vajutasin, mis ma vajutasin, aga vist ei vajutanud õiget asja.
Teistkordne külastus. Kui esimesel korral uudistasin ainult natukene aega, siis sel korral sai ikka pikemalt otsitud. Siiski tulemuseta. Kui aare naaseb, siis tõenäoliselt saab millalgi uuesti mindud.
Teiselt poolt oja oli värav kasutamiseks ainult kohalikele ja sõitsin siis rattaga ringiga õigele poole aeda. Vaatasin selle kurikuulsa laudtee oma silmaga üle, nii minuti jagu otsisin ka aaret ja kuna ei leidnud, siis pedaalsiin läheneva pimeduse eel kodu pole. Tänane ei olnudki eesmärgiks seda aaret pikemalt otsida vaid soov oli lihtsalt teha õhtune rattasõit.
Õhtul ma reageerima ei hakanud. Hommikul ka veel ühtegi logi ees polnud ja otsustasin hommikusöögi vahele jätta et paarkümmend minutit lisaaega võita. Kõigepealt sain muidugi seda teada et Tiskre poolt ei ole mõtet läheneda. Sealt olid kõik teeotsad ära eramaastatud ja taratatud. Kakumäe poolt tuli mul kll kerge paun sisse aga ei midagi hullu. Objektil lasin siis sõrmedel ja silmadel minna. 20 minutit mis olin varunud mõõdusid nagu võluväel. Ega taevast alla langev vihm ka midagi kergemaks ei muutnud ja nii ma sealt tühjade kätega ära sõitsin.
Pidime just parasjagu Metsa (Teate ju küll see arbuusikese aare Murastes) poole sõitma hakkama, kui avastasin, et Kakumäele uus aare potsatanud. Kuna suund oli nii ehk naa sama, siis ei tekkinud küsimust, kas minna. Muidugi minna. Margus puistas mu laudtee otsas maha ja läks ise autot parkima. Olin ehk paar sammu teha saanud kui mul oli selge, et siin juba töö käib. Mõned sammud veel ja oli selge kes otsib ning kohe ka see, et polegi veel leitud. Hmm, ah, et kuidas siis nii? Asusin siis ka kohe aktiivselt tegutsema ja tegin kõik samad lollused läbi, mis ka teised. Vahepeal jõudis ka Margus sündmuskohale. Tegime kõik koos kord õigeid ja kord valesid liigutusi. Ma ajasin vahepeal maastiku ikka vähemalt kolme peale ära aga ei tulnud seda imetükki kuskilt välja. Ilm oli iseenesest ilus, päike paistis. Kaasvõitlejatel sai ühel hetkel aeg otsa ja jätsid meid omapead lustima. Aga ega neid mõtteid enam polnud ammu, et mis või kuidas. Seega harisin end ja tegin tutvust kogu laudteega. See ei võtnud just palju aega aga kuna leidu ei tulnud ja mul oli täna seda ikka vaja siis suundusime "Mets" aaret otsima.
Sattusime parasjagu Mustamäel tiirutama kui ahvatlevalt samale poole linna potsatanud uus mikro tõmbama hakkas. Eks rohkem mind, aga Iti oli täitsa nõus osalema. Umbes veerand tunni jooksul saime kahekesi nulli ümbruses vihjet rakendada kõikvõimalikel ja -võimatutel detailidel, enne kui abivägi saabus, Airi ning Marguse näol. Jätkasime kõik koos, aga aare jäi peitu vähemalt senikauaks kui meil Itiga täna aega käes oli. Pärast poekülastust pimedas tagasi pöördumine ei tundunud enam nõnda ahvatlev, eks jõuab teinekord seda pähklit pureda veel.