Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Multiaare koosneb 2 punktist, millest esimene asub Majakivi- Pikanõmme õpperaja ühes algus punktis ning sealt saate ka teise aarde koordinaadid. Kõige lähemale pääseb autoga siis, kui lähenete koordinaatidele Aabla poolt. Tapurla poolt lähenedes on sutsu kõrgemat masinat vaja, et mitte kive ära kriimustada. Luite otsas asub 13,5m kõrgune puidust torn, kus on hea vaade Aabla rabale. Raba saab ületada mööda laudteed, mis viib Majakivini. Majakivi on mahult 3. hiidrahn Eestis 7m kõrge, läbimõõt 15,1m.
Esimene punkt asub antud koordinaatidel. Aardest on võimalik leida logiraamat, geopeituse kasutusjuhend ja pastapliiats. Esialgu sinna mingit muud aaret ei lisanud aga soovi korral võite lisada. Logiraamatus on kirjas koordinaadid mis viivad Sind "tõelise aardeni", mis asub Majakivi juures. Teine Aarde karp on suurem ja sisaldab samuti logiraamatut ja pastakat, lisaks ka mänguasju.
Vihje: Lumega leidmine raskendatud
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (4), lumega_raske (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC18RPH
Logiteadete statistika:
189 (93,6%)
13
6
2
2
0
0
Kokku: 212
Kõik selge ja lihtne, esimeses punktis olev logiraamat võib saada kellegile eksitavaks või laisemaks tegevuseks võimaldav.
Eeltöö oli õnneks tehtud, sest minu kolleegide seltskond alustas matka täiesti valest kohast! Algusesse jõudsime ka, aga lõpust möödusime enne. Õnneks oli meie seltskond piisavalt suur ja peaaegu kõik soovisid kivi otsas käia. Seni õnnestus minult minema lipata, väike haak teha ja logi kirja panna.
Aitäh peitmast! See koht väärib kindlasti aardega markeerimist.
Käisime esindusliku matkaraja perega läbi. Kõigile väga meeldis. Aare oli igati vanakooli tüüpi ja peab veel vastu. Tänud ilusa päeva eest.
Värvisime ja koksisime mune ja tegime traditsioonilise peoväljasõidu loodusesse. Ilm oli suviselt soe (+16◦C), mida jahutas kohati puhuv jahe tuul.Aarde algkoordinaate olen juba paar korda võtnud, kuid pole olnud võimalust kivi juures aaret otsida. Seekord olime vaid oma perega, kes kõik andsid oma panuse aarde otsimisel. Õnneks ei ole veel võsa võimust võtnud ja ümbrus oli suhteliselt kuiv.
Tänud aarde eest!
Esimene pool aardest oli meil leitud koroonaaja algusest :) Täna siis nautisime taas vinget vaatetorni & vaadet ning suundusime lõppu otsima. Tundus üsna vaevarikas, mättane otsimine tulevat, päris koordinaaditäpil ka ei asunud. Leidsime mustast kohast... Täname peitmast ja matkale kutsumast!
Õnneks oli varemleidnu kaasas, muidu otsi siin ühesugustemittemidagiütlevate mätaste vahelt end lolliks. Ei meeldi sellised peidukohad.
Aitäh rajale kutsumast, sain kotitäie seeni!
Sain juba eelmine kord nulli koordinaadid aga siis ei õnnestunud leida. Puugiärevus oli ka. Seekord kambas oli silmi rohkem. Aga kodus avastan, et suutsin täna ikkagi kuskilt puugi kaasa tuua.
Eelmisest siin matkarajal kulgemisest jäi kaks poolikut asja uut külastust ootama. Selle multi algusest said koordinaadid kenasti võetud, aga kuna läbisime matkarada teistpidi kui oleks vaja olnud, ei jäänud lõpp seekord enam teele. Niikuinii oli plaan millalgi uuesti siia tulla ja need pooleli jäänus asjad kenasti ära lõpetada.Täna see päev saabuski. Tegelikult tegin plaanid väheke ümber ja kogu rada ei läbinudki, kuid ka lihtsalt nende paari logimata aarde juures käismisega sain neli kilomeetrit mõnusat metsas astumist kokku. Tänud selle mõnusa multikaga siia vaheldusrikkale ja toredale matkarajale meelitamast ja aaret peitmast.
Alguses läks hõlpsalt. Lõpuotsinguid takistasid mustikad, kuid leitud sai. Endiselt imeilus matkarada. Aitäh peitjale.
Meie viljaka geootsingupäeva järjekordne aare teistmoodi omapärases keskkonnas.
Kuna rada läbides oli plaanis niikuinii sattuda nii torni kui kivi juurde, sai ka see aare plaani võetud. Teist nii uhket torni ei meenugi, ikka kohe väga võimas ehitis. Kivi oli peaaegu sama võimas, vääris kindlasti tulemist. Aardega läks alguses lihtsalt, lõpus oli veidi keerutamist. Aitäh!
Ei mäletagi, millal seal alguses sai käidud. Täna igal juhul jõudsin logima lõpuks. Tänud
Soov oli minna loodusesse kevadet nautima. Tänaseks jalutuskäiguks valisime Majakivi - Pikknõmme matkaraja. Kui linnas oli lumi juba ära sulanud siis metsas puude varjus jagus lund veel küllaga :) Ja nagu ikka meil tavaks saanud on siis nopime teele jäävaid aardeid ka. Aitäh siia kutsumast!
See kivi oli nii lahe! Ma läksin üles ja chillisin ja grillisin ja ütlesin Kaupole, et kolin siia elama.
Aardega läks huvitavalt kirjelduses ja looduses piisavalt infot ja kirvetasime lõpu ära.
Multiaarde esimeses punktis olime käinud juba aasta tagasi. Kuid siis õnnestus meil midagi ära puterdada koordinaatidega, nii et need meid omadega rappa saatsid ja nii me tookord lõpukarbini ei jõudnudki. Täna tegime kiire peatuse juba tuttavas kohas, vaatasime uuesti koordinaadid üle ja saime lõpp-punkti täitsa loogilisse kohta. Peale väikest raba- ja metsatiiru olime õiges kohas ja asusime tasakesi ringi vaatama. Muukeelset mugurahvast oli päris palju liikvel, kuid õnneks oli neil piisavalt isekeskis tegemist ja meid eriti tähele ei pandud. Või mida sa saadki ümbruses märgata, kui võtad rappa jalutama minekul kaasa kõlari, et sellest endale tümpsu lasta.
Tiirutasime natuke niiskel metsaalusel, kui lõpuks geokuhja märkasime. Aare oli täitsa normaalses seisus, logiraamat kuiv. Panime nimed kirja ja jätkasime oma teekonda. Mõni aeg hiljem, kui olime Majakivi juurest taas möödumas, oli siin vaiksem ja ronisime ka ise korra kivi otsa.
Aitäh aarde eest!
Selle aarde logimiseks käisime kohapeal kaks korda, esimesel korral oli lumi sügav ning aardest ei elumärkigi . Seekord siis õnnestus, aitäh.
Tänan peitjat aarde eest. Karp oli kergelt niiske, aga ei midagi hullu.
Ronisime, matkasime logisime, Tänud toreda aarde eest!
Vana hea, vana tuttav kivi. Ega kõik on laias laastus samamoodi kui muistegi, ainult kuidagi vesisem tundus täna. Tegelikult tulin kahte multikärbest ühe hoobiga tabama, kuid tööpäeva lõpus jäänud vähene päevavalgus sai otsa enne kui kõik tarvilikud Pikanõmme loodusraja infosildid leitud, sestap piirdusin vaid Majakivi logimisega. Seegi oli tegelikult kahtlane, sest vihje ning lisatud siltidega arvestades oletasin, et ei pruugi seda 13 aasta vanust vanakooliklassikut üldse leidagi. Jäljed viisid vahepunkti ja jäljed viisid lõpu lähedale, kuid päris peiduka juures oli lumi puutumata. Niisiis selle aasta esimene logi siin karbis :o) Aarde seisukord normaalne.
Tulime end toredale matkarajale tuulutama ja otsustasime ikka aarded ka üle vaadata. Sellega siin läks üllatavalt kergelt :) Leidsime mõlemad karbid ja panime nimed kirja ka mõlemasse :)
Ossa milline pirakas jurakas siin keset metsa pesitseb. Kivi ümber oli ka mõnus basseiniriba, mis jättis mulje justkui kivi hõljuks vee peal :) Seniks kuni teised kiviga alt ja ülevalt tutvust tegid, võtsime me suuna korraks eemale ja leidsime aarde. Päris niiske teine ja asukohta arvestades üllatav, et niigi hästi vastu pidanud. Aitäh!
Kõigepealt juhatas geps meid kuhugi tormimurdu, kust autoga enam edasi ei saanud, aga minna oli veel 2 km. Mina hakkasin jalgsi astuma, Margus läks autoga paremat teed otsima. 200 meetrit enne torni saime uuesti kokku. Väga uhke asi on. Mulle meeldis. Topsis logiraamatut nähes tekkis väike segadusetunne, et kas see mitte multi ei pidanud olema. No oligi ju ;) Torni ronimise jätsime tagasitulekuks ja suundusime matkarajale. Ilus ilm, mõnus rada, ainult kiidusõnad. Ja mis kivi, ohohh. Ja kui palju rahvast siin on. Mingi hetk lugesin kokku 25 inimest. Alt vaates tundus üleval päris äge, üleval oli ka äge, aga allatulek nii äge enam ei tundunud :D
Aardega läks veits aega, sest passisime mugude järgi. Neid oli tõesti palju, muudkui tulid ja läksid, mõni lihtsalt oli ka. Istus kivi otsa ja jäigi istuma. Lõpuks saime ikka logida ja natuke lihtsamas kohas, kui esialgu kahtlustasime.
Tagasiteel veel käisime tornis ka ära.
Väga meeldis, aitäh!
See aare oli üks tänase päeva eesmärkidest, kui juba nii kaugele itta sõita, siis tuleb vajalikud aarded ära korjata. See on üks väheseid Eesti aardeid, mis on peidetud kuupäeval 13.01. ja see on ainus kuupäev, mis mul puudu. Parkisime autoga ennast ära, panin poisi kotti ja asusime liikuma. Esimene punkt võetud ja telefoni sisestatud, kuid avastan, et mul juba on see telefoni salvestatud. Õige jah. Käisime ju kunagi seda rada pidi, võtsin punkti, et kunagi kohe lõppu minna. Oh seda tainapead küll. Nüüd siis algab matk lõõskavas päikeses. Kui laudrada metsa jõuab, algab mõnus matk puude varjus. Kohale jõudes alustan kohe ikka valedest kohtades, kuigi punkt näitab mujale, kui aga kõik valed kohad otsa said, siis sai ka aarde juurde mindud ja logi kirja pandud. Nüüd veel kohustuslik ronimine kivi otsa ja täie hooga tagasikäik. Suured tänud aarde eest.
Alguse aare sai logitud ja nii samuti sai ka põhiaare leitud. Aitäh.
Kivi otsas olid mugud ja muutkui pildistasid.Lõpuks saime ikka logitud.Aitäh!
On ikka jurakas kivi küll, ja nii äge et selline matkarada ja redel tehtud Wow Tänud
Meritil oli vaja kehalise jaoks kilomeetreid ja sai siis siia ajale tuldud. Parkla oli autosi täis aga metsas olid kõik korralikult laiali nagu peab. Lõpus oli märg aga sai hakkama. Aare korras. Tänud peitjale
Lubasin Lottele,et üksi kodus olemise eest saab järgmine päev jalutama. Nii juhtus. Suured tänud peitjale aarde eest.
See Majakivi on ikka lahmakas, sai ta iga külje pealt üle vaadatud ja otsa ka ronitud. Tänan.
Viisin lapse Kuusalu spordikeskusesse trenni. See aeg tuli ju ka endal kuidagi sisustada. Seega sain valitud lähim multi mis veel tegemata. Ruleerisin auto torni juurde parklasse ja sealt edasi. Hoolimata halvast ilmast oli üks seltskond torni juures. Õnneks sain topsi ja info kätte ning sain rajale asuda.
Laudtee oli märg ja libe ja kivi oli veel libedam. Ikkagi oli mul vaja sinna üles ronida. Aarde enda leidmine võttis ikka kole kaua aega. Miskipärast otsisin palju suuremat topsi.
Tagasiteel kohtasin keset laukaid eelmainitud seltskonda kes mulle vastu tulid. Ja kaugel tornis oli uba järgmine kamp lärmajaid, isegi mitmesaja meetri kaugusele oli kilkeid kuulda.
Jalutuskäik võttiski parasjagu niipalju aega, et jõudsin õigeks ajaks Kuusallu tagasi.
Lahemaa tripp 21. Kuna oli plaanis tsillimise-tripp ja mitte kulutada aega pikkadele multidele-mõistatustele, siis oli see aare geotuuris kui "no võibolla kui Kätlin ka viitsib". Kuigi mõistlik oleks mõlemad multid korraga teha, siis terve 7.7km raja läbimine oli igaljuhul välistatud. Tegime siis edasi-tagasi sutsaka vaatlustornist kivini ja tagasi. Teel sai omajagu sinikaid põske pistetud. Logi läks kirja mõlemasse logiraamatusse.
Kuhugi Lahemaa aardesse panin TB6D4E8, aga enam ei mäleta millisesse. Kui keegi juhtub nägema, siis andke teada, kuhu ma selle panin. Ise pakuks, et just siia selle poetasin.
Mina märgiksin siia, et Majakivi aarde võtmeteguriks on mustikad (jäin vahepeal põhjalikult uurima mustika ning sinika erinevusi - tunnistan, et ilmselt oli pooltel juhtudel tegu siiski kõrgepõõsaliste sinikatega). Marjade söömise käigus komistasin ka aarde otsa. Nii et vihjeks sobiks ka: suvel leitav, tänu marjadele.
Lõpus veidi keerutasime ja otsisime seda lumega rasketi leitavat kohta. Lõpuks jäi aare silma.
Aaret otsides kohtasime ühte inimest kes tuli pärima, et mis me otsime siin. Keerutasime küll, et ei otsi midagi, et niisama kuulame maad ja vaatame kivi. Aga sellega me siiski välja ei vabandanud... Tuli välja, et geokolleeg, kes hakkas teist mõistatust lahendama kuhu oli meil järgmisena plaanis minna. Aitas meil seal aarde ülesse otsida ja liitusime temaga edasisele teekonnale. Aga uskumatult ilusad ja korralikud laudteed, rääkimata vaatetornist :) Suured tänud :)
Tulime kaaslastega siia ilusa ilmaga mõnusale jalutuskäigule ja saime ühe aarde asemel kaks - topelt kordaläinud päev :) Tänud peitjale!
Algul oli plaan teha vaid uuem aare, aga kui selgus, et see jääb ka teele, siis loomulikult võtsime selle aarde ka ära. Tänud peitjale.
Kui olin teel Majakivi- Pikanõmme õpperajale, anti mõista et ma siis seda aaret ka vaataks. Algusesse ma ei jõudnud aga lõpus tegin kirvega viuh-pauh ja otse aardele pihta. Kivi on uhke, hiidrahnude edetabelis või ühe juraka taha taas linnukese tõmmata.
Tänud.
Wow, nii suurt torni pole ma vist enne näinud. Matkarada oli ka väga, väga mõnus. Mul isegi hea meel, et Timmu kaasas polnud, sest nüüd on põhjust vähemalt korra veel siia tulla. :D
Suured tänud peitjale. Väga lahe koht.
Ma isegi ei tea miks mul see aare siiani külastamata oli...aga ju siis ootasin uut ja kõrgemat torni :D Igatahes vahest on hea, kui pole kirjeldust lugenud...astusime nulli poole ja siis oli karp lahti kui nägime torni, pea sama uhke kui hiljem aarde läheduses olev kivi :D Tornis käisime kõigepealt ja siis aarde juurde. Oli tore astumine. Kole palju rahvast oli ainult metsas.
See oli äge koht, vinge torni ja matkarajaga; tore oli tulla, aitäh.
Nii torn kui kivi väärisid vägagi turnimist. No kuidas me neid küll ometi varem külastanud pole?! Aitäh!
Algus sai tehtud juba päev varem, kuid siis keeras ilm liiga kehvaks ning jäime rahule vaid kiire vahepunkti leidmisega. Täna siis uuel katsel, mis sai ka edukalt lõpetatud. Torn ja laudtee on läbinud suurepärase uuenduskuuri ja igati esinduslikud nüüd. Aare ise oli kuidagi liiga avalikult näha... kui muidugi õiges suunas rajalt eemale astuda. Täname.
Leitud! Mõnus jahe ilm oli, laudteed olid väga korralikud ja vaatetornist oli väga hea vaade.
Polnudki ammu Juminda poolsaarel käinud.Esimeseks valikuks oli matkaraja läbimine mis viib Majakivi uudistama.Ilm oli ilus ,päike paistis.Parkla oli autodest tulvil,väga popiks on muutunud nädalavahetustel metsas käimine.
Vaatetorn on korralik,hea nähtavus tagas ka Tallinna Teletorni ja Muuga terminali siluetid.Aarde endaga kõik jonksus,tänud peitmast!
Liginesime Majakivile Virve poolt kuna kohalikud rääkisid, et laudrada teiselt poolt tulles on remondis. Kivini jõudes ka nii oli. Laudrada mis edasi pidi minema, ehk siis aarde alguspunkti, oli üles võetud ja ka kivi ümber olid materialid raja uuendamiseks. Käisime sii ümber kivi otsides loogilisi kohti kus laegas end peita võiks. Ei miskit. Pöördusime siis vihje saamiseks geokaaslaste poole kuna nii kaugele kodust tuldud, kuidagi ei tahaks leidmata öra sõita. Saime vihje ja edasi oli nagu ikka. Logid kirja ja tagasi. Tänud
Kõigepealt vaatasime kivi, siis jalutasime alguspunkti, pärast vaatasime veel kivi. Redel oli ära lammutatud, otsa ei saanudki. Laudtee oli ka nagu batuudikeskuses, kevadeks loodetavasti taas uhke uus tee (ja torn?). Mõnus matk, täname. Lõpus kaevasime lume alt välja kõigepealt vale koha, siis ikka õige ka. Aitäh, siin ennegi käidud, nüüd ka aarde pärast!
Teekonda Muinastulede ööle sai alustada kõllaltki hilja, siis tuli teha kärpeid aaretenimekirjas ja järjekorras. Majakivi sai esimeseks matkaks. Autoga sain üllatavalt esimesele punktile lähemale kui lootnud olin. Ega vahepunktki kauaks peitu jäänud. Vaatasime veidi päevinäinud vaatetorni ja asusime samasuguseid päevi näinud laudteed mööda majakivi suunas liikuma. Kivi otsas olid kohad sisse võtnud sakslastest matkajad. Olid vist seal juba mõnda aega olnud ja varti tulid alla. Aarde juures saime suuri mustikaid süüa ja samal ajal logida. Aitäh.
Vahepunktis läks kõik ruttu, lõpus tuli natuke mugupeitust mängida, aga üsna ruttu saime topsile küüned taha. Tänud juhatamast, täitsa mõnus jalutuskäik oli.
Tulin Tapurla poolt mööda metsateed nulli. Esimese hooga läksin õigest kohast mööda ja mõtlesin, et miks ma vahepunkti ei leia. Pilk gepsule näitas, et tulin 30m mööda. Viga parandatud ja esimene punkt leitud. Hakkasin siis ratas käekõrval mööda laudteed minema, või noh mööda seda, mis laudteest järgi on jäänud :) Vähemalt vaated olid ilusad. Kivi juures ilutses suur silt LAUDTEE SULETUD, aga vaatetorni juures küll midagi sellist ei olnud. Igatahes aare leitud ja logitud. Aitäh!
Laudteel harjutasime tasakaalu. Kivi otsa viiv redel oli veel õnneks piisavalt kõbus ja seega saime üleval ka ära käidud. Aarde ümbruses oli piisavalt märg, et vähemalt üks jalg märjaks saada. Tänud!
Aardeni viiv laudtee on ikka väga viletsas seisukorras, vaatetorn ülde suletud. Kurb oli sellist hooletusse jäetust vaadata. Vähemalt aare oli korras :)
Oli tõesti maja suurune kivi. Leitud. Tänan.
Nagu eilsest lastepiinamisest veel vähe oli, viis hull geoemme lapsed uuele matkale. Esimene möödapanek oli selles, et kaart näitas teed, tegelikult oli mülgas. Seega tuli enne õigele rajale jõudmist võtta ette paari kilomeetrine matk. Neljal lapsel oli muidugi veel lõbus olla (peaks mainima, et mõni teatas enne minekut, et tema ei kavatse eilsest valutavate jalgade tõttu küll minuga enam kuhugi minna). Lastel läksid muidugi kõhud tühjaks ja nõudsid kaasa võetud moonakotist süüa. Leidsime kompromissi - kui esimene punkt leitud, siis saab. Seega oli otsijaid alguses palju. Selles tsivilisatsioonikauges kohas muidugi telefoni gps ei töötanud ja tuli lihtsalt otsima hakata. Esimene karp jäi silma Birgitile. Küll oli palju rõõmsaid suid, et lõpuks saab ka midagi süüa. Vahepeatus tehtud, sai edasi minna. Peaks kõiki hoiatama, et laudtee olukord ei ole kiita. Loodame, et RMK peale vaatetorni parandab ka laudteed. Laudteel taarudes lootsime Birgitiga mõlemad, et saame oma lapsed reisilõpus ikka kuivana tagasi. Jõudsime lõpuks ka kivini. Umbes 5 meetrit enne kivi oli meil esimene langenu - Birgit libises ja kukkus vette. Kivi juurde jõudes siis lapsed moonakoti kallale ja mul telefon välja. Soovitan tõsiselt tõsta pea oma nutifonist üles ja mõistust kasutada. Olin ikka nii telefonikaardis kinni. 14 meetrit sinna suunas, punkt ei liigu kuhugi. Laen kaardi uuesti, nüüd siis 7 meetrit hoopis teises suunas. Kaart hangus pidevalt kinni ja kasu polnud midagi. Ja kui ma lõpuks telefoni ära panin ja reaalselt otsima hakkasin (selleks hetkeks olin juba igas võimalikus laukas sees käinud ja iga samma oli vaid lörts-plörts), avastasin, et aare oli nii loogiline ja ma olin selle ees juba kaks korda seisnud. Loo moraal - kasuta mõistust, eriti kui tehnika ei aita. Tänase päeva tulemus - üks aare, kaks märgade jalgadega naist ja neli kuiva ning väsinud last. Tänan peitjat, sai taas külastada vana head tuttavat kohta.
Mõnus jalutuskäik põnevatel,teadmata radadel.Kivimürakas ikka korralik vaatamisväärsus.RMK võiks vaateplatvormile uue elu sisse puhuda kujutan ette,et selle tipust oleks päris hüva vaade.Täname kutsumast meile meeldis.
Lühem matk ette võetud ning mõlemad punktid leitud ja logitud. Kivi ise on märkimisväärne. Tagasiteel läbi metsa sõites ning autoga jääauke ,,murdes'' suutsime ka geomobiili esivedrustuse loojakarja saata, sõit jätkus juba maad nuuskides. Õnneks olid selleks ajaks sügavamatest aukudest juba läbi murtud. Tänud peitjale matkale kutsumast.
Ilus lumine tuuletu ja päikeseline talveilm tegid multi meeldivaks. Arusaamatuks jäi küll esimeses punktis logiraamatu vajadus. Igaks juhuks panin end ka sinna teiste eeskujul kirja. Majakivi on tõsine kivi. Aare heas seisus.
Õhtune jalutuskäik kohati veidi lagunenud laudteel. Majakivi sai leitud, aarde otsimisega läks natuke aega. Tänud juhatamast.
Tahtsin juba ammu Erkile majakivi näidata. Mitte, et ma ise sel teemal väga kodus oleksin - olen teist vaid ühe korra külastanud ning sedagi suurusjärgus 15 aastat tagasi, aga siiski. Kivi oli alles ning täpselt nii suur, nagu ma mäletasin. Aare oli ka alles ning korras, ainult et ümbruskonda valvavad sipelgad polnud meie saabumise üle üldse õnnelikud ja näitasid seda igal võimalikul moel. Peitjale aitäh!
Aasta oli siis 2013 ja augustikuu, kui käisin õega seda aaret otsimas. Mäletan seda nagu see oleks olnud eilne päev. Esimesel korral tikkus pimedus peale, geokogemust nappis, lisaks hüppas null metsa all ringi. Täna tulin taaakord õega uuele katsele. Laudtee oli rohkem mädanenud ja halvemas seisus kui eelmine kord, Majakivi seisis ikka oma kohapeal, null jätkas siiski karglemist. Kui looduses jälgi ajada, siis saab suuna kätte, aga mul võttis ikkagi kaua aega enne kui nimed logiraamatusse saime. Samal ajal kui mina metsas müttasin, võitles õde kihulastega.
Sellel matkarajal ja vaatetornis olen varem päris mitu korda käinud. Täna mõtlesin, et venitan kõndimise trenni mõttes veelgi pikemaks ja jätsin auto juba asfalttee äärde. Eelsoojenduseks paar kilomeetrit mööda metsateed ning juba vaatetorn paistiski ja koordinaadid ootasid. Majakivini jäi sealt üsna väike maa, ma jälle mäletasin, et oli ikka pikem. Laudtee on küll selles otsas üsna õnnetus seisus. Kivi on igatahes uhke, varasematel retkedel sai ikka ka sinna otsa ronitud ja seal piknikku peetud. Kaaslane otsustas ükskord sinna rajale lühikeste pükstega tulla ja siiamaani norin teda selle tsirkuse pärast, mille sääsed talle korraldasid ja tema omakorda meile. Kuna täna olin üksi, siis jätsin kivi rahule ja piirdusin vaid aarde otsimisega. Millegipärast läks seal ka päris kaua aega, kuni aare lõpuks näkku röökima hakkas. Logimise ajal ilmusid kivi juurde koeramugud. Lõpetasin oma toimingud hiirvaikselt ja hüppasin siis metsast välja. Neil võis küll veidi kummaline mulje jääda. Lõpuks käisin veel terve raja läbi ja avastasin, et teiselt pool tulles on nii kobedamad laudteed kui ka muud asutused, muuhulgas uus värske kehakergendamisasutus parklas. Tagasi tulles tuli rajal vastu soliidselt riides välismaa mees, kes vedas enda järel ratastega kohvrit. Issanda loomaaed on ikka kirju. Aitäh peitjatele, et oli taas põhjust siia matkama tulla.
Väga laheda kujundusega torn oli alguses. Kahju, et kinni oli. Võtsime algusest koordinaadid ja suundusime rajale. Jube libe oli tee ja maapind nii armas nii armas, aga kohale me jõudsime. Oli ikka jurakas kivi küll, andis sellist ikka tassida sohu. Rahvast liikus palju, aga muguvabal hetkel saime ikka aarde ka ära leitud ja logitud. Aitäh peitjale.
Väikene jalutuskäik ilusal pühapäval, lähenesime nullile teiselt poolt raba ehk siis käisime juba ennem Majakivi juures ära. Vaatasime seal ka vähe ringi aga päris õigesse kohta keegi ei sattunud. Pidime ikka nullis ära käima, et aarde asukoht tuvastada. Nullist kivijuurde tagasi tulime muidugi ka ringiga. Leidsime aarde ja saime 14500 sammu jalutada ;)
Romek tahtis juba suve alguses minna kuhugile kus metsas on laudadest tee ja soo. Lõpuks sai ta soov siis täidetud ja tõesti väga mõnus matk oli. Mustikad ja jõhvikad ja pohlad takistasid tõsiselt edasiliikumist, aga lõpuks sai kõik vajalik leitud ja vägev mürakas ka nähtud. Suurimad tänud peitjale.
Kuna eelmise aarde matkarada jäi ilmselgelt lühikeseks koertega jalutamisel, siis proovisime teist kohta. Siin sai väga mõnus ja pikkuselt kah just paras! Päike paistis, soe tuuleke paitas õrnalt põski ja putukaid polnud mitte ühtegi ringi tiirlemas. Selliselt rabas käia on lausa lust! Nullis tegime tagasi tulles väikese pikniku ja nautisime täielikku vaikust! Aitäh suurepärase aardekoha valiku eest! EVEJ
Väike jalutuskäik mööda juba natuke lagunevat laudteed kuid kohale saime ja nimed panime kirja. Nulli juures olev vaatetorn on suletud varisemisohu tõttu!
Kui kohale jõudsime, uudistasid kivi otsas välismaalased. Meie uurisime kivi altpoolt. Kui võimalus tekkis, läksime meiegi kivi otsa. Aare käes, kivile silm peale visatud, läksime tagasi. Lapsed jooksid, mängisid ja tegid mustikasöömise peatuseid. Mina kiirustasin tagasi, sest pesamuna jäi autosse magama. Aitäh.
Seda aaret läksime otsima kogu kambaga, ainult kõige noorem oli just uinunud. Oh sa rist, üks kardab vett, teine taimi ja kolmandal kipuvad püksid alla kukkuma. Ettepanekule püksid jalast võtta ja tagasiteel üles korjata vaadati etteheitvalt otsa, mees ilma püksata ei ole soliidne. Tal oli õigus, raja peal tulid välismaalased vastu. Kivi juures mõõdeti vee sügavust, kaheldi redelipulkade vastupidavuses, kõige suurem julges ka üles ronida. Laudtee on kohati lagunenud ja vaatetorni alumisi treppe ei ole. Tore jalutuskäik, täname!
Selline mürakas siis keset metsa, päris vägev. Aare tuli ka välja pärast mõningast tuiamist. Väga mõnus ja tänan! Kui kivi juures passisin, astus nurga tagant välja vanemapoolne mugumeesterahvas, kelle riietus oli nagu oleks tenniseplatsilt tulnud, nii valge ja korralik. Ütles, et siin peaks olema "ring", vaatasin Google Mapsist ja suunasin ta edasi "ringile". Võtsin: mustikaid aarde ümbert.
Siimukesele peale kelguga Palganeeme külastust teine kord matkakaarti lugedes metsas tatsata. Leidsime mustikaid, aardekese ja jõhvikaid. Tänud peitjale.
See oli siis meie Lahemaa geotiiru plaaniväline aare. Algas kõik sellest, et saabusime Majakivi juurde. Kuna aarde esimene punkt jäi kaugemale, siis sinna minna polnud aega. Laido aga teadis rääkida, et hea õnne korral võib selle aarde ka niisama leida. Alustasin siis umbes otsimist. Vaatasin siia, vaatasin sinna, ei leidnud. Leidsin aga hulgaliselt häid peidukaid. Laido aga ronis kivi otsast alla ja leidis kuskilt teiste radade hulgast üles georaja ning see viis otse aardeni. Oli see vast geoõnn!
Me täname!
Valdveede Lahemaa perereisi seitsmes leitud aare. Leidsime ilma nullpunktis käimata. Kivi on ikka tõesti pirakas.
Me ka alustasime "valest" otsast ja läbisime multi üldsegi tagurpidi :D Kasutasime geoloogikat ning üllataval kombel leidsime lõppaarde enne esimese punkti läbimist.
Tänud, kivi on ikka mega!
Kahjuks oli torni külastamisel omad piirangud peale seatud. Seega nullis pikalt aega ei veetnud ning sammusime kiirelt lõpp aarde juurde. Logisime, aardesse sai jäetud paar valvurit "Miki- ning Minni hiire" näol ning peale mõnusat pikniku maja katusel, suund uuesti rabast välja. Tänud!
Tegelt suht lihtne aare. Me lähenesime ainult Gp mõttes valest raraja otsast. Aga kätte saime.
Mõnus ilm andis tõuke matkamiseks. Ja siis tuleb ju ka lähikonna aardeid avastada! Kuna alustasime sellest matkaraja otsast kus algkoordinaate polnud, siis sai päeva jooksul isegi kaks korda kivi imetletud. Esimese karbiga probleeme polnud, kena peidik. Paraku teisega nii lihtsalt ei läinud. Kuhu ka ei astunud näitas gps 6 meetrit aardeni! Ja kirvemeetod ei viinud seekord ka sihile. Hämarduv õhtu andis tõuke abikõneks, no ei lähe ju koju peale sellist toredat matka näruse mitteleidmisega! Õnneks oli eelmine leidja vahva ja abivalmis sell ja nii sai päev rahuloleva punkti. Ahjaa, ka juba aarde juures teatas gps, et minna veel 6 meetrit! Ju viskas kivimürakas väikese anomaalia-vimkaga meie kulul nalja.
kivi nigut maja ! ilus raba ja puhas loodus ! jõhvikad, seened, põdrakärbsed, saksa turistid, aare! tänud !
Eks jah, siin juhtus see, mis juhtuma pidi ükskord. Ülejäänud seltskonnal oli aare juba leitud ja kuna mulle väga palju aega ei tahetud anda ning Joosep kah igatses mujale rohkem, siis saigi külastatud vaid aaret ennast. Koht oli äge ja tee sinna mitte eriti lühike. Vastu tuli seltskond, kus näitsik sihvkasid sõi ja koored maha poetas... ei tea, kas kartis eksida tagasiteega või mis, aga väga jälestusväärne oli. Ikka paar sammu ja koor valendamas teel... jubedalt häiris.
Ehk on põhjust taas sinna sattuda ja terve rada läbi käia. Ma loodan sellele..
Aitäh aarde eest!
Hommik oli ilma ilusti pidanud. Ka õpperaja algus oli meil veel kena ja kuiv. Tornis käisime ära ja läksime rajale. Siis hakkas veidi juba pilve kiskuma ja mürisema. Jõudsime kivini kui hakkas sadama. Aarde algus tõotas, et rajal võib veel peitureid olla - võibolla oligi kuid ära me neid ei tundnud. Eelaardes oli siiski üks logi vähem kui lõpp-aardes. Kivi oli muljetavaldav, rada talutav ka lastele. Muidugi olime valinud kõige pikema jala käimise versiooni. Aitähh!
See aare oli tänase päeva üks lemmikuid. Mõnus metsatee raja algusesse. Kohale jõudes ronisin torni ja nautisin vaadet. Siis hakkasin juba trepist alla minema et kivi juurde minna, kuid meenus, et koordinaate ka vaja. Läksin tagasi ning võtsin endale vajaolevad numbrid. Nüüd sai siseneda raba laudteele. Õnneks ratta jätsin maha, sellega seal sõita poleks saanud eriti hästi. Lisaks tuli enne kivi ka üks suur seltskond vastu. Kivini jõudes astusin kohe aarde poole teele, siis kuulsin hääli ja tuli veel üks kolmeliikmeline seltskond. Pidin hoo maha tõmbama ja kivi uudistama. Ronisin suure kivi otsa, istusin maha ja ootasin nende lahkumist.
Rohelise tule avanedes läksin uuele katsele. Läks kuidagi raskemine kui ma plaaninud olin. Ju siis hilised, kuid maitsvad mustikad aeglustasid mind
Päris virgutav õhtupoolik sai siin mööda saadetud. Kuidas sa ikka käid torni juures nii, et sinna ei roni. Sai ronitud. Peale seda mõnus matk. Sellised rabad, oma laudteedega, on väga head. Isegi poisid ei protesteerinud, et nüüd õhtul vaja veel matkama minna. Nemad ikka kõige ees. Kuna liikusime aarde juurde koos mugudega, siis kohapeal oli otsimine veidi raskendatud. Õnneks tulid mustikad appi ja nende söömise vahepeal saime ka logitud. Torni juurde jõudes oli päike just loojumas. Seega uuesti torni päikeseloojangut vaatama. Ilus. Täname!
Majakivi juures mitmeid kordi käinud- nüüd alles avastasin, et ta peidab enda läheduses ka aaret. Seega ei olnud pikka mõtlemist. Nulli asukoha tuvastasime loogika järgi- ja ka lõppaarde leidmine ei võtnud üle mõistuse kaua aega :) TFTC :)
See aare on nüüd küll hea näide sellest, et kui lähed turistikaid otsima, siis ei tohi automaatselt kõiki mõistatus- ja multiaardeid oma listist välistada. See aare oli tõesti hea. Kivi jne. A+. Tänan. Kõik korras.
CMXLIX. Alustasin õpperaja algusest. Miks ta aga õpperada on, aru ei saanud, nägin vaid ühte tahvlit. Kulgesin üle laudade alla surutud käsna ja õnnestus ka väiksema maja suurune kivi leida. Oli uhke küll. Aare korras, jalutuskäiguga jäin rahule, tänan!
Kui puude vahelt kivi nägin, mõtlesin, et mida? Eesti suuruselt kolmas kivi, no ei saa olla ja miks kivi juurde laudteed ei lähe? Sekund hiljem sain veast aru kui nägin õiget mürakat tõesti nagu maja puude vahel kõrguvat. Lahe jalutuskäik!
Majakivi juures oleme ennegi käinud, aga alati lähenenud teiselt poolt. Seekord läksime siis Pikanõmme õpperaja algusest. Ilm oli ilus, kohati isegi oli tunda suvist leitsakut. Vaatetorni pole me enne sattunud, nii et ronisime ka selle otsa - logisime esimeses punktis ja edasi üle laudtee Majakivi poole. Kivi juures puhkasid jalgu seltskond naisi-lapsi, lasime neil edasi minna, ning logisime. Poole logimise pealt lähenesid uued inimesed, kes ronisid kivi otsa pildistama - üritasime võimalikult vaikselt karbi tagasi sokutada. Karbi ümbriskile oli väga märg, nii et järgmised võiksid vahetuskoti kaasa võtta (ehk on vähem inimesi ja saab ümbrist vahetada). V: klaaskuuli J: palli ja mänguasja.
Pudisoo-Leesi suurtee aaret otsides põikasime korraks kõrvale, et vahepeal Majakivi aare üles otsida.
Lähenesime peitja soovitatud teed mööda, mis oli täitsa läbitav. Samuti oli kellegi hoolitsev käsi puutüvele sildi kleepinud, mis hoiatas teel olevate suurte aukude eest. Igatahes jõudsime kenasti kohale ja leidsime eest täiesti tühja parkla. Rõõmustasime (vara!) võimaluse üle inimtühjal matkarajal liikuda ja asusime vaatetorni ning ühtlasi ka esimese punkti poole teele.
Kohale jõudes talitasin oma põhimõtte - milleks on: enne töö ja pärast lõbu! - vastaselt ning ronisin esmalt torni. Isu täis vaadanud, märkasin Majakivi poolt lähenevaid muguhorde. Kähku alla ja esimest karbikest otsima, kuid paraku liiga hilja - enne leidmist olid laiad rahvahulgad juba kohal ja kuna iPhone GPS ei ole ka kuigi täpne, tuli otsimine katkestada. Arvan, et ootasime ikka oma tubli pooltunnikese mugude lahkumist. Seejärel aga leidis Liina esimese karbikese kohast, kust tegelikult oleks saanud ka torni juures askeldavaid mugusid vältides otsida. Imestasin juba teist korda päeva jooksul, et mis ajast saadik pannakse vahepunkti logiraamat ja nänni, aga ju siis sellised on ajad ja kombed... Segadust tekitav igatahes.
Kuna meil oli aga eeltöö tehtud, siis teadsime, et on olemas ka aare ise ning suundusime mööda laudteed sinnapoole. Peale pisukest matka jõudsime ka kivini ja kuna sealt olid ühed mugud just lahkumas, otsustasime kiirelt hetke kasutada, et aare üles leida. Ilmselt aitas vist georaja märkamine, igatahes oli aare kähku käes ja nimed said kirja.
Alles seejärel vaatasime kivi lähemalt ning lugesime infotahvlilt, et vähemalt mõõtmete järgi on ta sama suur kui meie pisike kollane maja. Ei tundunud küll, aga kuna kaht kõrvuti panna ei saa, peab uskuma. Käisin ka kivi otsas, kuid targemaks ei saanud.
Tagasitee kulges mugude vahel laveerides ning tagasi parklas selgus ka põhjus - leidsime eest hulga autosid. Väikese kehakinnituse järel jätkasime teed uute aarete poole.
Auto sai jäetud RMK raja algussesse. Vahepunkti leidsime küllaltki ruttu. Seejärel sai vaadet nauditud. Eks ta natukene kaugemale jäi aga õnneks olime mõlemad nõus ikka lõppu jalutama mitte teiseks korraks jätma. Tore on ju libedal laudteel hõigata "Kuku!" "Ei kuku!" "Kuku" "Ei kuku!" "Kuku" "RAADIO!" Üllatav oli ka suurt inimeste hulka näha seal, soovisime vastakuti häid jõule ning jätkasime oma teed. Aitäh! EVJ: joonlaud
Leitud kahes osas, rada olen varem korduvalt läbinud. No ja nüüd on siis selge, et korv peab ka novembri lõpus metsas käies kaasas olema. Minul muidugi ei olnud.
No sellega läks küll lähenemistee puusse. Kõigepealt jä auto maastikuteel põhjapidi madalaks. Kaaslane suutis imelist tagurdamissõitu tehes siiski auto õnnelikult tagasi tuua. Siis tuli jala läheneda, nii 2 km kauguselt nullini. Null oli imelises kohas, taustaks äikesepilve, mis on ju imelised kui nad sulle vett kraevahele ei aja. Vaatlustorn oma kerge lagunemisstaadiumiga oli muidugi veidi kõhe. Siis tee aardekonteinerini mille suutsime taas meeletu ringiga endale korralada. Konteinerileidmine polnud õnneks raske. Tagasiteel tuli siis kõike seda varem läbitud taas korrta. Kokkuvõttes tuli ligi 2 tunnine retk. Mille tulemuseks oli leitud aardekonteiner, palju mälestusi ja kapuutsitäis kukeseeni, millest sai hiljem väga maitsva õhtusöögi.
No ma ei tea, kas on võimalik veel suuremat ringi teha :) Kõigepealt suutsime autoga valelt poolt tulema hakata. Üsna pea sai selgeks, et see tee pole sellise madala auto jaoks. Jätsime auto ja edasi kulgesime jalgsi. Ilm oli mõnus ja see jalutuskäik lõppes sellega, et kapuuts oli kukeseeni täis. Koordinaadid said kiirelt tuvastatud. Vaatetornist, mis polnud just oma esimeses nooruses, oli näha, et üks äikesepilv on läheduses. Suundusime siis aaret otsima. Ja nagu ütlesin, et väga suure ringiga. Kui juba mõni piisk tulema hakkas siis läks tempo eriti kiireks. Õnneks mõne piisaga asi piirduski. Kivini jõudes suutis geps veel pisut vigurdada aga lõpuks õnnestus Peetril asukoht siiski tuvastada. Täname aarde omanikku!
Just sellepärast mulle see geopeituse mäng meeldibki! Põhjus loodusesse minna! Tänud peitjale
Väike matk kenas looduses. Võtsime eeslikese ja jätsime klaaskuuli. Tänud peitjale.
Tore jalutuskäik ja lihtne leid. Gps näitas mõlemas kohas täpse koha kätte.
See oli nelja aasta eest, kui Alice siin Hannot käbidega pildus. Siis kirjutasin, et käiks siin meelsasti igapäev. Nüüd siis oli selleks võimalus kätte jõudnud. Sel korral sai läbitud rada, kus enne veel käinud polnudki. Kivi otsas päästsin taas häälepaelad valla ja huilgasin üle metsa. Priit vaatas mind küll pisut imelikult aga mis teha, sel kivil on mulle selline mõjujõud. Natuke aega peale kilkamist jõudis kivi juurde ka üks vahva noormees, kes oli kivi suurusest positiivselt üllatunud ja teadis küll geopeitusest, kuid ise ei mängi. Peaks mainima, et ka päris vinge sipelgapesa on seal. Suur tänu, et sain taas siin ringi kolistada :)
Me oskame oma elu ikka huvitavaks teha. Auto parkisime loomulikult raja valesse otsa. Matkasime tornini ning teel sinna ei näinud hingelistki. Torni juures oli laulupidu, kus vähemalt 20 mugu pidas sünnipäeva. Õnneks sai eemal rahulikult toimetada. Muguparv hakkas aga hirmuäratavas suunas liikuma ning mõte mitmetunnisele sünnipäevale kaasaelamisest tõmbas keha kangeks. Loomulikult panid mugud padavai aardekarbi suunas jooksu ning lõid oma laagri püsti ca. 10 meetri kaugusel nullist. Algas kestvusala, mis igale peiturile tuttav. Mugude kestvusega on lood üldjuhul ühtemoodi ning juba poole tunni möödumisel saigi vaikselt nimed kirja panna. Tänud matka eest.
Nulli sõites, oli enne õiget teeotsa ka mingi matkaraja algus. Jõudsin juba mõelda, et raudselt null on mööda :) Tegelikult oli muidugi vajalik informatsioon täpselt nullis. Salvestasin koordinaadi gepsu omaarust ära, aga siis kui seda vaja läks, seda lihtsalt ei olnud seal enam. Õnneks oli mul üks koordinaat omaarust meeles ja teine Kristjanil ja kokku saime täitsa lootustandva koha. Päris nullis asi ei olnud, kuid väikse ringivaatamise järel sai aare kah leitud. Ei olnud ju ka sugugi kindel, et meil õige koordinaat oli. Kivi oli muidugi vinge. Käisime seal otsas ka ära. Huvitav, kas kivil on selline nimi, sest ta on nii suur nagu maja või sellepärast, et ta on kodus paljudele sipelgatele või on hoopis mingi kolmas põhjus? Ärge siis pahandage, kui see mõnel infotahvlil kirjas oli, neid ma ei lugenud :) Koordinaadi võtsime tegelikult enne Juminda tippu minekut ja aarde pärast, ehk lähenesime teiselt poolt. Läksime mingit võsarada mööda, kuigi ilus tee läks sinna ka, aga seda polnud millegipärast gepsus olemas :) Aitäh!
Aare oli ettekääne just siia metsa seenele tulla ja see oli igati hea otsus. Mõnus multikas ja 7-kilomeetrise matka lõpuks olid ka korvid täis. Kivi on tõesti jalgupidi vees, aga sinna viib ju kena laudtee, nii et mingit üleliigset uppumist ei ole karta. Aitäh kutsumast!
Leitud koos Taunoga. Tänud!
Väga vahva jalutuskäik oli, aitäh selle eest :)
Ei võtnud midagi, jätsime smiley.