Piiripunkti

Vägisi silmapiiri taha kaduva päikese valguses tulin piiri kaema, aga üle ei lastud. Esimestest kohtadest ei jäänud midagi tarka näppu ja otsinguala laiendamist takistasid päikselist ilma nautivad kalameeste hordid. Kõige tipuks ilmus kohale piirivalve hõljuk, misjärel võis rahus otsimisest ainult unistada. Kuna tegemist kagunurga teepealse kohaga, siis saab teine kord uuesti proovida.

Otsisime silla alt ja silla pealt. Seekord jäi kahjuks leidmata:/

Ei leidnud aaret, leidsin aind tühje pudeleid.

 2 

Leidsin ainult tühje pudeleid ja muud risu. Igale poole ka ei tahtnud oma käsi toppida. Nii ta leidmata jäi. Vaatan, kui keegi ikka leiab, siis lähen uuesti. Koht ju tuttav ja korduvalt külastatud. Täna oleks pidanud toimuma Võhandu maraton. Jõele läks Võrust kolm paati. Minu aardeotsimise ajaks olid saatemeeskonnad juba finišisse jõudnud tegijaid ootama. Tegelikult toimub maraton erandkorras septembris, aga korraldaja kasutas juhust ise õigel päeval rada läbi sõita. Muidu tal seda võimalust ju pole. Ei ole halba ilma heata.

Liiga väsitav päev oli vist juba selja taga ja meie ees jäi see lihtsasti leitav tops seekord peitu. Kui kunagi välja mõtleb kuidas Saluveeri aaret minna otsima, siis teeme kindlasti ka siin uue peatuse :)

Ei hakanud isegi poole tunniga silma ega näppu...

Jäi esialgu leidmata.

Ei leidnud. Ju siis piir ei tahtnud avaneda. Mis teha, proovime teine kord, ehk näkkab siis setodega paremini.

Nulli jõudes andis telefon teada, et oled ületamas piiri. Tõesti piiripunkti aare. Nägime palju kalapüügiga tegelevaid isikuid, aga aaret mitte.

Otsisime, ei leidnud.

Ei leidnud.

Kalamehed olid end jõe äärde nii tihedalt ritta sättinud, et lihtsalt ei olnud võimalik kuidagi aardele ligi pääseda. Olen tegelikult siin käinud varem kah mitu korda aga siis pole kunagi aare saadaval olnud. Eks tuleme siis mingi teine kord - suvi pole ju veel alanudki :)

Ei leidnud meiegi siin aaret.

Korra leidsime küll ühe koha, mille peale olin kindel, et käes ta on. Aga see pesa oli siiski tühi. Mõni varemleidnu või omanik võiks üle vaadata, kas aare alles on.

Meil ka ei õnnestunud leida :(

3.kord siin ja tundub, et taas aare vehkat teinud. Ei tea kas mingi nõidus iga kord kui ma siia tulen. Või tõesti olin sel korral pime.

Võimatu leida, muidugi olime seal öösel, aga pealamp oli kaasas ja veetsime seal tubli pool tundi. Nägime naaritsast, aga mida me ei näinud, oli aare.

Algul otsisin ise, kui ei leidnud tegin kõne Priidule ja tema juhendamise järgi sai taas otsima mindud. Priidu kirjeldusele vastavas kohas ja ka ümbruses seda aaret kahjuks ei olnud. Olen enamgi kui kindel, et aare vehkat teinud.

Kuri kahtlus,et mugud on konsumeerinud geokarbikese.Ei leidnud.

Mitu aega sai silda poleerides veedetud.Minu jaoks taaskord mitteleid .No ei vea selle aardega.

Ehkki mitu mitteleiulogi oli ees, ei olnud aare veel sel hetkel kättesaamatuks kuulutatud ja nii ma käisingi teda siis mitteleidmas.

Sel päeval 4. aare, mida otsisime Heleniga. Ja 3. mida ei leidnudki. Kui aare peaks olema olnud mullitaja pudelis, siis mingi katkise mullitaja pudeli sealt leidsime. Sisuta. Võib-olla ise veel liiga algaja - ei tea.

Ronisin seal oma pool tundi ringi, otsustasin otsimise pooleli jätta kuna teisel poole jõge elavad kohalikud hakkasid juba imelikult vaatama. Vahepeal tekkis küll tunne, et muidu seda aaret ei leia kui tuleb midagi kangutada, tõsta, teisaldada, keevitada, lõhata.

Selle aarde otsimine tuleb mul väga hästi välja. Leidmise kohta paraku seda öelda ei saa - no ei ole seda seal minu jaoks. Ei olnud eelmisel aastal padukaga, ei ole nüüd.

Ei õnnestunud ka seda aaret leida :(

Siin sai äike meid kätte. Välgud lõid jõkke siinpool silda ja sealpool silda. Sibasin autost sillani ja tagasi ja pärast seda lasin ennast täies koosseisus välja väänata. Aga aaret polnud - tea kas oli suvilas, meestega kalale läinud või muidu pidas lõunapausi ...

 35 

Mõnikord on ühe aarde mitteleidmine palju suurem seiklus, kui mitmekümne aarde leidmine ühe päeva jooksul. Igatahes algas kõik kuidagi väga ootamatult. Vaja oli orgunnida kõiksugu asju. Mõned asjad osta ja mõned asjad laenata. Hoolikalt tuli kõik läbi mõelda ja siis veel mõelda, et mitte üle mõelda. Igatahes ühel hetkel olime omadega valmis. Ja siis kõlas pauk. Algas 2013a Võhandu maraton.

Meie meeskonna maskotiks oli lumememm. Selle pika talve kohta täiesti kohane ju. Meeskonna lipp oli ka lumememme kujutisega. Esimene vahejuhtum sel retkel juhtus kohe stardis. Lipuvarras murdus silla alt läbi sõites. Lipp jäi natuke lühema pulga otsa. Tundus, et nii sobibki paremini.

Üsna pea selgus tõsiasi, et me ei suuda teiste raftidega sammu pidada. Mis iganes need põhjused ka polnud. Logelemisest see kindlasti tingitud ei olnud. Jätkasime retke oma võimete piiril. Üks pool tundi starti hiljaks jäänud raft jõudis kah meile mingil maal järgi. Jõudsime vaid paar sõna vahetada selle paatkonnaga, sest pärast järgmist kurvi neid enam näha polnudki.

Enne Kääpa silda hakkasid meile järele jõudma kanuud ja süstad. Vahemärkusena võib öelda, et kanuud startisid üks tund ja süstad kaks tundi pärast rafte. Kääpa sillani stardist on 11km.

Pärast Kääpa silda jäi teele üks üsna madalal veekohal olev sillake. Pead alla ja praks. Lipuvarras jäi jälle lühemaks. Tundus, et selline pikkus sobis sellele veel rohkem. Mõne aja pärast jõudsime järgi ühele apelsini värvi raftile ja kihutasime mööda. Emotsioonid olid laes. Mis sest, et see meeskond kaldal istus ja pidu pidas. Me polnud oma klassis enam viimased. Mõneks ajaks seda rõõmu jätkus. Kilomeetreid hiljem olukord muutus muidugi.

Paljud kanuu ja süstameeskonnad tegid meile mootorinalja. See käis läbi küsimuse: „Kas te ei tea, et tänapäeval on ka mootorid leiutatud” . Mingil hetkel möödusime majapidamisest, mille jõe ääres oleva saunakese seina külge paadimootor kinnitatud oli. Viidates saunale õnnestus ühele naljamehele näidata kah, kus meie jõuallikas parasjagu asub.

Üks ja ainuke õnnetus juhtus meil sel retkel ka. Jõeveeres. Jõudsime sabasse kahele raftile. Vool seal kah päris kiire ja madalal veekohal rippsild. Roheline ja apelsini karva raft olid silla alla takerdunud. Loodusjõudude vastu me ei saanud ja sõitsime neile täiega otsa. Kiilusime ise ka silla alla kinni. Paat kiskus kreeni ja jõgi voolas tuppa. Paat poolenisti vett täis pääsesime silla alt tulema. Kaotasime ühe meeskonna liikme. (Kristen jäi silla külge rippuma). Üks mõla läks allavoolu ja meie meeskonna lipp sellega kaasa. Roheline raft oli pärast silla alt pääsemist pisut kortsus. Neil õnnestus ka kohe maanduda. Meil läks õnneks mõnesajad meetrid pärast silda randuda. Apelsini värvi paatkond pääses kõige õnnelikumalt. Pärast randumist õnnestus meil veest välja aidata üks ümber läinud süst koos aerutajaga ja teine süst ilma aerutajata. See mees jõudis mööda kallast meieni üsna pea. Siis ilmus voogudesse veel üks ümberläinud süst. Naisterahvast aerutaja hoidis sõiduvahendist kinni ja meil jäi ainult abituna pealt vaadata, kuidas ta vooluga kaasa läheb. Meie abikäsi lihtsalt ei ulatunud temani.

Tühjendasime paadi veest, tegime ennast korda ja jätkasime sõitu. Vähe aja pärast saime kätte oma kaotatud mõla. Oli teine ilusasti kalda äärde randunud. Lippu ei kuskil. Loobusime otsimisest kah, sest veevool oli seal üsna kiire ja keskendusime aerutamisele.

Vist isegi mõned kilomeetrid (ei oska vahemaad hinnata) hiljem nägime kaldal meist mööda hulpinud süstaomaniku. Sõiduvahend oli tal kah kenasti kalda lähedal madalal veekohal oleva puu kõrvale pargitud. Seal oli veel inimesi ja üks sama puu taha takerdunud kanuu, mis meie silme all põhja läks. Uppunud kanuude arvestus läks varsti sassi ka. Neid ikka oli. Viis tükki kindlasti, mis meil õnnestus näha.

Pärast selliseid seiklusi jõudsime Leevile. Selles KP-s anti meile süüa ka. Ja soojendustelgi juurest leidsime maasse torgatuna meie meeskonna lipu. Jeee, me saime selle tagasi!!! Aitähh, nendele, kel õnnestus see jõest üles korjata!

Seiklusi oli veel mitmeid. Leevakul, juba kottpimedas katkestasime ja sõitsime autoga aardeni. Aga aaret me ei leidnud. Üritame uuesti tuleval aastal 19. aprillil. Siis, kui kõlab üheksandat korda stardipauk Võhandu maratonile.

Meie meeskond

Stardinumber ja diplom läbitud vahemaa kohta

Kääpa silla juures. 11km stardist