Piimapukk

Piimapukid hakkasid Eesti maastikku ilmestama 1960. aastate lõpus, mil oli maaperedes kombeks pidada üht-kaht lehma. Eralehmade piima kogusid maal kuni 200 kilomeetri pikkusi ringsõite tegevad piimaautod, mis viisid piima kombinaati. Pukki oli vaja selleks, et autojuht saaks piimanõud mugavalt kätte, et need siis tsisternautosse valada. Suvel koguti piima iga päev, talvel üle päeva. Et piim nõudes ei jäätuks, keerati nõude ümber kasukad ja kampsunid. Puki küljes oli ka rahakast, kuhu korra kuus jäeti ära veetud piima eest tasu. 1990. aastate algusest hakkasid piimapukid kaduma, kuna piimatootmise ja sanitaarnõuete muutumise tõttu ei kogutud enam üksikute lehmade piima.

Tänaseks on säilinud vähesed, mida nii heas seisukorras vaatamisväärsustena veel säilitatakse.

Palun veendu, et konteiner on lukus ja seda saab avada ainult võtme abil!