Päike paistis madalalt, kullates oma kiirtega puude oksi. Kahe järve vahele jääv metsatukk tundus salapärane. Loodus oli hilissügiseselt, või siis hoopis varakevadiselt kollakas-punane. Äkitselt kostis selja tagant hirmus ragin, ümber pöörates oli näha kuidas murdus eelmise päeva tormis räsida saanud hiigelsuur kuusk. Jälle läks puude lugemine sassi … Hmm, kui kummaline, see on Deja Vu, aga mitte elust enesest, vaid ühest ammuloetud raamatust.

"Christopher Robin teadis, et see paik on võlutud, sest keegi polnud veel kunagi suutnud lugeda, kui palju neid puid seal õieti on – kas kuuskümmend kolm või kuuskümmend neli – isegi siis mitte, kui ta ka iga loetud puu ümber nöörijupi sidus." (A. A. Milne)

Aardele sobiv koht leitud, ei olnud nime väljamõtlemisega enam vaeva vaja näha. Olenevalt aastaajast saab siin lõket teha, ujuda, kala püüda või lihtsalt elu üle järele mõelda. Kui kellelgi õnnestub puud üle lugeda, siis pange see arv ka logiraamatusse kirja.