Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeiturid, kes oma leidmisi ja peitmisi kajastavad www.geocaching.su lehel.
Koordinaadid viivad Teid infotahvli juurde, mis ei jää suurest teest kaugele. Kui tulite autoga, siis siin on hea koht parkimiseks. Edasi läheb tee jalgsi.
Teeraja, mis viib läbi soode, alguse väljaarvutamiseks on vaja minimaalselt inglise- või eesti keele oskust, aga piisab ka vähesest kujutlusvõimest. Liitke kokku mitu protsenti Eestimaa pindalast moodustavad kõrge- ja madala toitainetesisaldusega sood ning korrutage see kahe esimese numbriga infotahvlil olevast telefoninumbrist, mille lõpp on 55. Vastuseks saate arvu XXX. Nüüd leidke sood läbiva teeraja algus:
N 59 27,XXX’
E 25 38,734'
Kas siin on infotahvel?
Kui jah, siis A=118
Kui ei, siis A=354
Nüüd ainult edasi. Mingil juhul ei ole vaja maha astuda laudteelt. Kõik punktid asuvad laudteel.
Mis asub koordinaatidel?
N 59 28,A'
E 25 39,267'
Kui vaatetorn, siis B=649
Kui pingid, siis B=542
Kui sild, siis B=751
Kui saun, siis B=472
Läheme edasi. Mis asub punktis koordinaatidega:
N 59 28,B'
E 25 39,976'
Kui vaatetorn, siis C=800
Kui pingid, siis C=200
Kui sild, siis C=500
Kui saun, siis C=100
Siin tee hargneb. Teil on vaja minna otse, mitte vasakule. Tee viib männimetsa. Soost väljudes pöörake vasakule tee viib Teid algul konteineri juurde, aga hiljem teekonna algusesse.
Konteiner asub sambla all, kuuse ja männi vahel.
N 59 28,C'
E 25 39,061'
Kellel keeled selged, võib lisa lugeda seonduvalt URLilt.
Vaba tõlge originaalist: [karuonu]
Vihje: pole
Lingid: http://www.geocaching.su/?pn=101&cid=3565
Aarde sildid:
lastekäruga_ligipääsetav (3), soovitan (1), pikem_matk(>1km) (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC18XWB
Logiteadete statistika:
158 (98,8%)
2
10
1
1
0
0
Kokku: 172
Tänud selgitamast. Võtame siis asja kokku. 1. Peitjad .su lehelt mõtlevad välja mõistatuse ja viivad karbi metsa. 2. GP toob selle üle oma lehele. Kas peitjaid sellest informeeriti või ei, ei oska öelda. 3. Aare hakkab GP lehel elama oma elu, peitjatel pole sellest, mis toimub, ilmselt aimugi. Vähemalt 2019 on karbis olnud veel mõlema mängu logiraamatud ja logidest paistab selge vahetegemine meie (ehk siis .su) ja nende (ehk siis GC ja mitte GP) mängu vahel. 4. Mingil hetkel hakkab GP käsitlema seda aaret kui enda oma, mitte kui tegelike peitjate aaret, mis on GPsse üle toodud. 5. 2021 vahetub karp, errvee annab sellest kenasti ka .su logiteatega peitjatele märku. Ilmselt sellel hetkel kaob ka karbi seos .su mänguga. 6. Mingit teadet peitjatele, et mõistatus enam ei tööta, .su lehelt ei paista (OK, ühes logis on mokaotsast mainitud) 7. GP paneb teise mängu aarde arhiivi, ja kuna see on GPs arhiivis, siis tuleb karp ju ka metsast ära tuua. Vähemalt on nüüd peitjatele ka teada antud. Kas see teine mäng, kust aare pärit on, ka arhiveerimist soovis, pole ju tegelikult oluline.
See oli GP/GC (kirjadega) aarde karp, teist ei näinud. Kui aare arhiivis, tuleb karp looduselt ära korjata
Kui see .SU mängu karp (ka) seal kuskil on, siis olgu. Igal juhul on sealpoolse omaniku mure .SU aaret (edasi) hooldada. .SU aardepeitjale on info saadetud.
Ehk et kui näpuga järge ajada, korjati metsast ära ühe teise mängu karp. Ma loodan, et ka aarde peitjatele (on nad siis aktiivsed või ei ole) anti sellest teada.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kevadkoristus 2024.
Siin võiks aardekirjelduses esmane infotahvel välja jätta ja uueks "nulliks" võtta raja algus ja "A" küsimine
.su lehelt siia keskkonda aarde üle toomine oli algusaegade katsetus. Ilmselt jääb aarde taastamine ikkagi selle peitja hooleks. Meil on .su karpe mujalgi üle Eesti.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
GC-mängija klo_klo andis teada, et alguspunktis enam parklat ja infotahvlit pole. Kuna aarde peitja ei mängi GP ega GC-keskkonnas, siis vist on selle aarde aeg läbi saanud. Aga aardekonteiner ei saa ju niisama metsa jääda ...
Tänasel vihmasel ilmal oli hea meel, et kodutöö oli korralikult tehtud ja pikematsorti rabamatka ette võtma ei pidanud hakkama. Sõitsin kohe lõpu lähistele ja kerges vihmasabinas tegin väikese jalutuskäigu. Tegelikult oli täitsa mõnus astumine. Kui parajasti aaret logisin, kostsid väikese künka tagant ebainimlikud karjatused. Mu ilmsüüta geokoer oli tasahilju läinud mu juurest eemale ja ilmus teiste jalutajate ehmatuseks põõsast vaatama, et kes see veel siin kõnnib. Kusjuures ma arvan, et tema ehmatus oli sama suur kui jalutajate oma, sest on ilmvõimatu niisuguse röökimise peale rahulikuks jääda. Kui kõik osapooled olid veendunud, et põõsast ilmunu polegi karu ja röökijad ei pistagi kedagi pintslisse, läksime rahunenult igaüks oma teed. Tänud peitjale aarde eest.
Jalutuskäik vahepunktide vahel oli tegelikult juba mitu aastat tagasi tehtud, aga toona ei olnud aega lõppu minna. Täna tulin siis mälu värskendama ja vigadeparandust tegema. Peale väikest jalutust oligi nimi kirjas. Aitähhid
Mul oli kolleeg Saksamaalt tulnud Eestisse ning matkajana soovis ta ka Eesti loodust näha. Mis mul sai selle vastu olla. Viru raba oli loomulikult inimesi paksult täis. Multi iga punkt oli mõnusalt lihtne ja loogiline. Lõpuski oli asi sujuv, geokuhi oli arusaadavalt külmunud, aga aare ise suurepärases seisukorras. Mõnus päikeseline jalutuskäik. Aitäh!
Tänane ilm kohe kutsus jalutama ning kuna Märtenil oli vaja välismaa kolleegile Eesti loodust näidata, siis sai üks rabamatk ette võetud. Rahvast oli palju, kuid see ei seganud mingit moodi selle aarde punktide läbimist. Isegi karp leidus lumest hoolimata üllatavalt ruttu. Aitäh!
Rabas ikka tore jalutada. Täna ei kohanud siin ainsatki hingelist. Väga mõnus ja rahulik oli. Leitud. Aitäh!
Hea petekas. Käisin alguses paar nädalat tagasi, aga tegelikult oleks kodus ka täpi kaardile saanud. Täna põikasime logima. Aitäh!
Viru raba oleme vältinud õige pikalt, sest reeglina on siit mööda sõites tee ääres autosid nii palju nagu toimuks siin mingi laulupidu. Täna aga olime sellisel ajal, kus suurt ülerahvastatust ei tohiks olla ja võtsime asja ette. Kodus olime ka natuke kirjeldusega tööd teinud, kohapeal tegime väikese jalutuskäigu ja saigi korralik aardekarp leitud. Panime konteinerisse ka juhendi.
Vähemalt üks tore aare ka Viru rabas. Hommikul enne rahvamasse oli mõnus jalutada, aitäh!
Uus karp ja natuke vähem silmatorkav geokuhi. Keegi võiks sinna juhendi ka sisse poetada.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aare on kadunud.
Jätkasime eile pooleli jäänud multikat. Tulime teiselt poolt. Geokuhi paistis juba kaugele. Tänud
Viru rabas sain esimest korda aru, mis argumentidel võiks looduses viibimist piirata. Kõnnid läbi rabamaastiku, kus teekaaslasteks suitsukonid, pakkepaberid, taskurätikud, mõni eksinud alumiiniumpurk ning kirurgilised maskid. Korjad paar tükki kaasa, aga taipad, et oleks pidanud tulema konteineriga. Mõtled, et ehk oleks õigem igasugune looduses liikumine üldse ära keelata. Kannataksid inimesed, kes loodust hindavad ja kellel ei tule pähe poroloon rappa visata. Aga vähemalt ei kannataks raba.
Aare omal kohal olemas. Maskeering ajapikku maha kulunud. Ladusin ta peale ilusa geokuhja. Aitäh peitjale!
Tegime jaanipäeva jalutuskäiku Viru rabas ja tre peal saime aarde logitud.
Kõrval olev Viru raba aare sai logitud, oli loogiline jätk mööda laudteed edasi jalutada. Teel näitasin Henrikole, kui sügavad võivad olla laukad. Igatahes see meetrine toigas, mille ta kaasa vedas, põhja ei ulatunud. Aarde leidmisega probleeme polnud. Aitäh.
Kui juba tornis käidud, siis tuli ka teine aare siit korjata. Kõndisime edasi aga nüüd tuli rohkem nina alla vaadata, sest laudtee muutus kitsaks. Saime vajalikud numbrid ja logi sai kirja.
Tegin veel hulka pilte, osa laugastel oli jääkirme juba peal, ilus oli ja kõige tähtsam - ei sadanud taevast paska ja ei pidanud kuskil pehmes sumpama. Tänud kutsumast!
Tervet rehkendust ei jõudnud, seega tegime pool, aga ka sellest piisas. Tänud!
Päevavalgust oli veel üksjagu alles ja otsustasime rabale tiiru peale teha ja ka selle aarde logida. Sammusime mööda laudteed ja tegime lugemispause tahvlikeste juures. Ühes kohas oli laudtee veidi kannatada saanud ja veetase tõusnud nii, et meil ei õnnestunud oma sokke kuivana hoida ja saime jääkülma jalaloputuse.
Aru ma ei saanud, kuida meil algus valesti läks, aga siis alustasime keskelt ja saime ka ilusti aarde kätte. Lõpus sõime kõik koos mustikaid. Isegi Johannes noppis oma käega ühe mustika. Tänud peitjale.
Matkatud ja logitud. Raamat veidi niiske. Kõrvalaare vaid jäi tabamatuks.
Multit eile ei viitsinud siis sai täna uuesti jalutama tuldud. Suured tänud :)
Viru rabas olen kooli ajal korduvalt ujumas käinud, kuid alati ainult põhja poolt lähenedes. Millalgi selle aasta lumisel ajal sai siiski ka lõuna poolt tornini jalutamine ette võetud, et sealne tavaline aare leida. Selle multi puhul tegelikult lõpu asukoht sai selgeks lihtsalt kirjelduse lugemisega, kuid lõpu vormistamine lihtsalt ootas pikalt oma aega. Täna oli päeva kirja saamiseks vaja kiiret kodulähedast leidu ja sai see pisike jalutuskäik lõppu ette võetud. Lõpu lähedane rabavaade hakkab vaikselt jälle kenaks muutuma. Tänan.
Ian-Kristianil oli vaja kooliks teha kodutöö, kus ta jalutab rabas ja tutvub loodusega. Rabasoovitust küsiti minult ja mina ilmselgelt valisin jalutamiseks koha, kus mul aarded leidmata.
Raja läbisime mõnusas tempos, ilm oli ilus, turiste üksjagu. Õnneks ei pidanud me kõndima edasi-tagasi, vaid saime vaid ühesuunalise liikluse osaliseks. Vahepunktid olid loogilised ja lõpu leidsime kiirelt. Aitäh!
Selle aarde juurde otsustasime ka kõik koos tulla, mis siis, et see tänendas meestele seda, et Jasperi käru tuli sõidutada mitu kilomeetrit, kaks ratast lihtsalt õhus… :D. Ilma Jasperita selle sees loomulikult, pisipoiss ise põõnas samal ajal rahulolevalt hoopis sülevoodi(te)s :). Aare ise oleks napilt aga leidmatagi jäänud, järsku saabunud kottpimedus ümberringi muutis ümbruse uurimise ju oluliselt raskemaks. Õnneks Madis lõpuks päästis päeva ja saime oma valedes kohtades keerlemise ära lõpetada, väiksema seltskonnaga otsides poleks ilmselt nii hästi vedanud…
Geopimeduses läks aarde otsimisega natuke aega, kuid Madis tuli vankri kärutamise kõrvalt appi ja leitud ta saigi!
Kui siia rabatorni juba ööbima sattusime, tegime loomulikult ka jalutuskäigu. Ilus raba, kuid minu jaoks enamasti liiga ülerahvastatud. Pakkisimegi rahvahordide hirmus varakult magamiskotid kokku ja siirdusime ringile. Maiustasime mustikatega ja panime logiraamatusse nimed kirja. Parklasse jõudes oli seal ees juba kaks bussi, kamp saksa pensionäre valmistus just rabarajale asumiseks, ootasime kuni giid nad autode vahelt eemale vedas ja põgenesime siit. Aitäh peitjale, tore jalutuskäik oli. Kaks täpikest siin rabas häirisid pidevalt mööda sõites juba ammu, said nüüd lõpuks täiesti meeldival moel tehtud.
Enne rappa minekut olime ikka suht kindlad, et vähemalt see aare tuleb. Tõenäosus on logisid vaadates yle 99%, aga see, mis leidmata jäi, oli aare. Olles vägagi kindlad saadud lõpu koordinaatides, ei leidnud me siiski midagi...
Kuna ma selles rabas polnud enne käinud, siis ei hakanud kodus lõpu asukohta välja arvutama, vaid läbisin raja nii nagu ette nähtud. Täitsa mõnus jalutuskäik oli, tänud peitjale.
Mul tekkis millegipärast suur soov ja vajadus rabamaastiku järgi. Sõitsingi siis ühel erandlikul päikeselisel päeval rappa jalutama. Mõnus oli rabas rahulikult üksinda jalutada ja lihtsalt olla. Muisugi tahtsin ka kasvõi ühe aarde otsida, ja alguses arvasin et see võiks olla vaatetorni juures olev aare, kuid seal oli koguaeg inimesi. Ühed venelased hakkasid seal drooni lennutama, no ma siis jalutasin mõnda aega eemal, läksin tagasi ja vaatasin, et nad ongi juba lahkumas. Üritasin siis aarde poole piiluda, kui järsku ilmus bussitäis hiina või siis jaapani turiste. Mõnedel hingamismaskid ees. Küsisin siis ühelt, et miks teil need ees on, siin on ju värske õhk. Selle peale ta võttis maski ära ja pärast veel tänas mind hea nõu eest. ;D nijah elu on ikka kummaline.
Seda vaatetorni aret siis ikka ei saanud otsida ja jalutasin edasi. Kuna ma olen siin rabas enne ka käinud, ja ma ei viitsinud mõistatusaaret lahendama hakata, siis jalutasin niisama ja lootsin et äkki leian. Mingil ajal leidsin lõpu kordinaadid ja aare oligi seal. Nii vahva, aitäh!
Parklasse jõudes märkasin, kuidas marihen parasjagu ehtsa leidja näoga autosse istus ning otsustavalt järgmise sihtmärgi suunas minema küttis :o) Iti polnud Viru rabas varem käinud, seega planeerisime jalutuskäigu spetsiaalselt päevaprogrammi. Käisime ilusasti kõik vahepunktid läbi ning kogusime jupphaaval infot. Pärast viimase koordinaadi selgumist avaldasin saladuse, et tegelikult poleks pruukinud matka läbi tehagi, vaid kohe lõppu minna :P Eks mulle sellepeale kergelt etteheitev pilk heideti, aga rohkem moe pärast muidugi, sest nii kapitaalset laudteed mööda tuleb ka Iti rappa hea meelega. Tagasitee sättisime vahelduse mõttes metsaservast, kuigi kippusime teekonda liiga vara roosa joone järgi otse parkla suunas optimeerima ning saime sussid natuke märjaks :o)
Kodus olin aarde asukoha välja vaadanud, nüüd võisin lihtsalt rada nautida. Tänan.
Arvutused sai enne ära tehtud ja täna käisin vormistamas. Leid tuli lihtsalt. Tänud, peale vihma oli rabas eriti mõnus.
Kuna me juba niikuinii siin rabas jalutuskäigul olime, otsustasime ka selle aarde üles leida. Tänud!
Kui Viru raba aare oli leitud, siis jätkasime oma jalutuskäiguga. Multi oli mõnusalt lihtne, lihtsalt jaluta rada läbi. :) Vahepeal sai paar pilti ka tehtud.
Suured tänud aarde eest, mulle meeldis.
Sattusime siia Viru Raba 40 ürituse ajal ja keda ma nägin:)- oma algklassi pinginaabrit- möödas sellest üle 30a ja tundsime üksteist ära. Temalt saimegi teada, et selline üritus täna ja et ta elab siin lähedal. Oli mõnus kevadine jalutuskäik, aitäh siia juhatamast.
Ilusa ilma (loe kergelt vihmase) ja koolivaheaja puhul otustasime teha sõbrannaga väikese jalutuskäigu. Võtsime ette siis Viru raba. Küll oli seal ikka autosid ja parkida tuli loominguliselt (eriti kui sina otsustad tagurdada ning üks pere leiab, et just sinu auto taga on kõige parem koht lobisema jääda). Laudteeni jõudmine oli päris huvitav, igal pool oli jää. Tsiteerides nüüd Janarit (Viimsi koopa juures), siis olime Birgitiga kui kaks lehma libedal jääl. Ning samuti tuli ette hetki kus justkui teed samme aga kuhugi ei jõua. Saime siis lõpuks laudteeni ja matkaga alustada. Kui Viru raba aaret ei õnnestunud leida, liikusime edasi jalutuskäiguga. Jalutuskäik oli mõnus, kuigi vesi hakkas mõnes kohas üle laudtee tulema. Mulle alati meeldib sellistes kohtades käia, sest ma pole kunagi näinud metsaradadel vihaseid inimesi. Kogu märguse juures tuli üksteisest möödumisel olla loominguline ja sai võõrastega naeratada. Aarde leidsime kiiresti ja logitud saime ka. Mis siis muud kui tuldud teed tagasi, et otsida (jälle tulutult nagu selgus) jälle Viru raba aaret. Tänan peitjat. Väga mõnus 8 km jalutuskäik oli.
Oleks vist isegi mõistatuse kodus lahendanud, aga siia tulin ootamatult ning niikuinii oli vaja rabatorni juures ära käia, võtsin siis kogu matka ette. Mõistatus oli väga lihtne, teepeal tuli 3 välismaalast vastu ning neile pakkus nalja jäisel laudteel kõndimine. Jalad käisid neil rohkem külje peale kui edasi. Ise kõndisin otse, aga mingil hetkel läks väga libedaks ning oli endalgi raske. Lõpuks jõudsin aardeni ning paar minutit otsimist ja aare käes. Auto juurde jõudes oli küll kahtlus, kas ikka saab käima sest mootor on jahtunud ning aku pinge madal. Paar tiiru ning läks, sõitsin Tallinna ilma tuledeta (mitte keegi ei vilgutanud vastu), kuulasin vaikselt muusikat ning kodus enam käima ei läinud.
Kodutöö oli tehtud soojas ja kohvikruusi kõrval, jäi ainult minna ja logida. Tehtud. Koht muidugi võrratu igal aastaajal. Aare heas seisus.
Kodus arvutasin koordinaadid välja ja täna möödaminnes sain logitud. Aitäh!
Mõistatus lahendatud juba eelnevalt.Nüüd lihtsalt kohale ja logid raamatusse.Täname
Viru rabasse tulles sai kaks aaret korraga lahendada. Vaatetornist edasi kulges natuke kitsam laudtee, kuid isegi see oli päris talutav. Arvasin, et libedam on ning kõvasti vaja jalalihaseid pingutada :) Ei olnudki nii libe. Küll aga jätkus veel jalutajaid. Möödaminek natuke keerulisem kahesel laudteel, kuid siiski teostatav. Õnneks vahepeal suuremad platvormid, kus ka infotahvleid saab lugeda. Igati lahe ja huvitav matk looduses. Kõik punktid kenasti läbi käidud ja lõpuks ka aare leitud. Tagasitee auto juurde oli tõesti vesisem :) Aitäh peitjale.
Mõnus jalutuskäik rabas jõululaupäeval. Lubatud kohtades olid objektid olemas ja aaregi ilusti omal kohal. Tornist edasi ma polnudki siin varem jalutanud, nüüd siis ka see tehtud. Aarde juurest äraminekuks valisin veidi sirgema tee parkla suunas, aga see osutus osaliselt veeteeks. Ei ole alati kõige otsem tee kõige parem. Aitäh peitjale.
Ilus ilm. Hea seltskond. Aare korras. Tänud.
Selle aardega läks kõik kenasti, kõik punktid tulid kenasti kätte. Tegelt ühes punktis sai veidi ka kaheti mõistmist proovida, aga oli kohe näha, et tulemus ei tule sellisel juhul loogiline. Nii me siis tegimegi ringi peale ja aarde võtsime vihjele vastavast kohast ka välja. Koordinaat oli küll veits mööda (minul näitas aarde juures 16 meetrit nullini), aga vihje aitas.
Me täname!
Viru rabas korduvalt vaatlustornis käidud aga koguring oli esmakordne. Poole teepeal sai ka korralikult vihma aga mis ei tapa teeb tugevaks. Leitud, logitud
Mõnus hommikune foto-rabamatk, sai rahulikult ~2h kulgetud ning kogu rada läbitud. Vaatamata kergele uduvihmale oli rabas rahvast rohkelt. Leiuga läks lihtsalt, jäi kohe silma, päris julgelt maskeeritud teine. Tänud aarde eest! :)
Väga mõnus matk koos Viru raba aarde otsimisega. Olen seda matkarada mitu korda läbinud aga tegin siiski kõik ülesanded kenasti läbi, nii on ju põnevam:). Tänud peitjale!
Jalutuskäik rabas? Iga kell! See raba on muidugi nii tuttav ka juba, et oleks võinud vähemalt esimesed vahepunktid niisama paika panna, aga nii poleks ju huvitav olnud. Seega kõndisin ja arvutasin ikka nii, nagu ette nähtud. Vahepeal otsisin Viru raba aarde üles ja kuna selle aarde järgmine vahepunkt oli maabunud logistiliselt veidi kaugemasse paika, siis käisin veel paari teise aarde juures ka ära. Lõpuks jõudsin siis selle aarde järgmise vahepunktini, aga lähenedes hakkasin halba aimama, sest sealses nullis ei paistnud ühtegi potentsiaalset objekti. Kiire kontrollimine ja selgus, et pool koordinaati oli jäänud eelmise vahepunkti omaks. Kiire kirumine, sest õige punkt jäi täpselt selja taha ja sealt olin ma juba nagunii läbi käinud. Keerasin siis otsa ringi, aga paarisaja meetri pärast hakkasin mõtlema, et milleks, sest loogilise numbri sai ju ka mälu järgi paika panna. Tegingi siis seda ja järgnes uuesti kiire kirumine, sest tuli jälle ots ringi keerata ja täpselt sama teed tagasi marssida. Jah, mulle meeldib endiselt rabas ja metsas jalutada, aga selleks päevaks oli juba paras ports kilomeetreid selja taga ja kõht oli ka tühjaks läinud. Õnneks aaret ennast otsima ei pidanudki, õige koht paistis juba kaugelt ja geokuhi oli ka täitsa olemas. Väga tore multi ja soovitan soojalt kõigile.
Mis jalutuskäik rabas? Pärast Võhma raba oli see kui jalutuskäik pargis. Mõnus hommikune ring, aitäh!
Mõnus hommikune jalutuskäik, eriti peale seiklusi Võhma rabas. Kuskil mingeid probleeme ei tekkinud. Aitäh!
Tänu värskelt sadanud lumele ei olnud laudtee õnneks libe ja oli tore jalutuskäik.
Mina läksin jalutuskäigule, samal ajal kui Carolys läks Viru raba aaret otsima. Minul läks asi käbedamalt. Tänan! Viru raba mulle meeldib.
Ma olen ainult korra varem Viru rabas käinud. Hea maanteelähedane raba, kuhu saab hõlpsasti ligi. Tõmbaks paralleeli Tallinna vanalinnaga - ehk hoolimata ilust on ta nii ära lagastatud. Tööpäeva sees, lörtsise ilmaga polnud ilmalistki näha. Eriti just tornis ringi vaadates, oli see kõik nii sürreaalne eelmise külastuskorraga võrreldes. Siiski, välja arvatud parkla, kus oli üks väike kaubik. Raba poole astuma hakates marssis mulle ca saja meetri kaugusel vastu ülikonnas ja kingades härrasmees! Mis siis ikka, ma ei lasknud ka ennast temast häirida.
Punktidega läks hõlpsasti, keset inimtühja raba tuiates küll hakkasid tekkima paranoiad, et mis nüüd küll juhtuks kui mõni talveunest ärganud karujõmm mind siin ründaks, aga sain hakkama. Vähemasti niikauaks kui keegi siia aaret juurde ei peida, ei pea siia ka tulema.
Üks igivana logivõlg...
Parem Hilja kui Selma ;)
Tänud rappa kutsumast!
üle 2 aasta tagasi oli meie esimeseks aardeks Viru raba. See siin oleks võinud olla teine, aga tollal ei saanud neist multikultipultidest kohe sotti, siis nüüd sai see olma peaaegu 2000s. Ilusa laupäeva tõttu tegi ümbruskond muidugi koguaeg silmale pai, ja loomulikult oli selle nautijaid palju. Alul tundus natuke ebamugav, (olles harjunud nende ebatavalist radadega kuhu GP juhatab) aga ei maksa viriseda, muid jääb veel metsas ka kitsaks. Eks need seltskonnad seal olid ka läbilõige kõigest - ratturid, titevankrid, pensionärid, noored armunud, perekonnad lastega kukil ja näpuotsas, mitmepäeva matkajad, mõni ülikonnas välismaalanegi oli sekka näha (viimane olevat veel häälega siia Tallinnast tulnud ja soovis samamaoodi loomulikult tagasi ka saada) Aarde lõppkonteiner ikka väga niiske. Piia veidi kuivatas, aga vajalikest vahenditest veidi jäi puuud. Muidu oli kõik imevahva.
See aare on ääretult mõnus ilusa ilma korral. Arvestama peab muidugi suure hulga mugudega, kuid kuna raba on suur, siis saab rahulikult toimetada. Hea üllatuse pakkus uus laudtee, mis muutis rabamatka veelgi nauditavamaks. Peale logimist sai pisut mustikaid korjatud ning siis juba edasi uusi elamusi otsima. Aitäh toreda aarde eest!
Varahommikuses metsas oli mõnus muguvabadus, konteiner paljastus täpselt sealt, kus vaja. Karge ja värske õhk. Tänan!
Kodutöö tegin kodus ära. Hommikuse Viru raba väikese seikluse ajal külastasin ka kõik soovitud kohad siiski ära. Mõnus raba, tänud aarde eest!
Mulle need kodutööd eriti ei meeldi, kohapeal põnevam lahendada. kuna mul oli lahendamata ja kohapeal seekord aega polnud võtsin koha sisse rivi lõpus. Tänud peitjale.
Parklasse jõudes tundus, et miskit suuremat sorti rahvaüritus siin toimumas. Parkla oli autosid täis, lisaks veel teeääredki mõlemal pool teed. Oma 25 tk võis küll kokku lugeda. Võib kohe ära öelda, et rabast väljudes oli neid veel rohkem.
Algul võttis aarde kirjeldus terminoloogia osas veidi nõutuks. Et mida siis nüüd täpselt küll mõeldud on? Veidi aru pidanud ja infot juurde otsinud, läksime ikka kergemat vastupanu teed ja kasutasime loogikat ning kohapeal saadaolevat infot. See sobiski. Nii võtsimegi selle paraja pikkusega matka ette. Rahvast oligi ikka kõvasti seal liikumas. Ilm ka muidugi ilus. Aga ei seganud nemad meid ega meie neid ning leidsimegi aarde just sealt, kus ta pidigi olema.
Tänud!
Käisime rabamatkal ja ühtlasi logisime selle aarde. Saaks korrutamise selgeks, oleks lihtsam :D
Pole siin rabas juba mitu aastat käinud, seega võtsin ette jalutuskäigu ja tegin kõik läbi. Mitte, et kohe ei oleks lõppu osanud minna aga see oleks lihtsalt skoorimine!
Hea kodutöö tulemusena raba ei näinudki, jalutuskäik viis otse aardeni.
On the warmest day of the year so far, we did the viru raba trail once again. What a beautiful weather today. And we did some Easter egg searching and found the cache. We also saw one rästik and one nastik who had just woken up from their winter sleep ... PS: They have added the country code to the number on the first infotahvel - so first two numbers are the ones after +372
Ilus pühapäevane ilm lausa kutsus aardeid otsima. Kuna see tundus alati rohkelt aeganõudev aare, siis oli siin jäänud niimõnigi kord peatumata. Kuigi algus ei tahtnud nii libedalt minna, siis esimeses küsimusega punktis sain juba järjele. Eks see 5,5 km jalutuskäik võttis aega küll, aga oli seda täiesti väärt! Aarde kirjeldusest oli palju kasu. Minigripitasin aardes olevat, puhastasin karbi ning vahetasin niiskema kraami kuivema vastu. V:kleeps järjehoidjad, õhupall, mittetöötav pastakas J:kaelaehteid, pastakas
Koordinaadid said kunagi tubastes tingimustes 90% õnnestumise tõenäosusega kirja pandud. Nüüd oli võimalus ja tahtmine ka kontroll looduslikult kaunis kohas ära teha ja logi heas korras aardele kirja panna.
Siin rabas olen ma juba mitmeid kordi varem käinud. Ka orienteerumas. Aarde leidmiseks kasutasin lihtsamat moodust, kuna rada oli teada. Seega polnud muud, kui suurelt teelt otse aarde juurde. GPS signaal muidugi polnud väga täpne, kuid kirjeldusele vastav koht sai väikse otsimise järel leitud ja seal see aare oligi! Ei midagi keerulist!
Hommikul sai jällegi gepsu usaldatud ning valitud lühem tee aardeni, siltide järgi RMK matkatee jällegi, mille vastu oli minu usaldus juba kadunud ning kui see mõne kilomeetri pärast kuskile mudamülkasse keeras, siis sai koheselt ots ringi keeratud, ei mingit matkateed enam. Kuna ma ka varem seal kandis käinud olen, siis ma teadsin, et maanteeni läheb ka korralik tee, see tegi küll vahemaa poole suuremaks, aga pigem normaalne tee, kui mülgas. Kui aarde nullini oli veel umbes 700m käis mingi raks ja Kristjani ratta tagumised hammasrattad oli kaheksas. Okei, sõita sai. Jõudime nulli, vaatasime vajaliku info, hakkasime edasi minema. Kristjani esimene kumm läks katki. Enam paremaks minna ei saagi. Pumpasin kummi täis ning saime raja ikkagi kuidagi läbitud. Uus laudtee oli ka valmis ning seetõttu oli see vägagi nauditav, kuigi jubedalt palav oli. Lõpus läks kah kähku. Aitäh!
Valetaksin kui ütleks, et parkisime auto parklasse ja läksime mööda viitadega tähistatud rada matkama. Samuti ei vastaks tõele kui ütlen, et tutvusime infotahvlite ning vaatetorniga. Lausvale oleks ka öelda, et puhkasime jalga raja ääres pinkidel ning imetlesime voolavat vett purdelt. Hoopis ausam oleks öelda, et sõitsime autoga 150m kaugusele aardest ning logisime.
Ilus suusamatk ilusal kevadiselt päikesepaistelisel pühapäeval ilusas kohas. Kõige raskem oli koerakesel, kes kõhuni lumes ubis, kui me rajalt kõrvale põikasime puutumatut loodust pildistama. Tänud peitjale mõnusa terviseretke eest! Aardekarpi me tema kindlas pesas ei puudutanud, kaane saime kenasti lahti ja pärast kinni ka.
Aardekoht oli kodus välja arvutatud ja seekord rabas ei jalutanud. Tööjaotus oli ideaalne, Allan ajas nulli taga, Leelo näitas, kus aare on ja pärast logis. Aare korras, aitäh.
Esimene kord jalutasin rabas aasta tagasi. tookord gepsuta, sai täna tagasi tulla. Mõnus sügisene jalutuskäik.
Ei võtnud midagi, jätsime smiley.