Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
36 ja 10
27.06.2009
Lõpp on taastatud algsest asukohast diagonaalis, kirjapulga leiad mõned sentimeetrid topsist eemal.
Aare jääb linnast välja kuid maakonna piiresse.
Vihje: Nii algpunkt kui aardetopsi peidupaik on seotud ühise tegusõna kui ka nimisõnaga.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: drive-in (3), lumega_leitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC19QQB
Logiteadete statistika: 137 (89,0%) 17 14 3 1 0 0 Kokku: 172
Mitteleid pole häbiasi. Mida ja kust ma otsin? Põõsamikro? Vale koht. Ei saa aru. Tuleb otsast peale proovida. Kunagi hiljem.
Pärast kinnitust, et esialgne loogika pidas paika, oleme logide põhjal mingi kujutluse loonud ja nüüd käisime kontrollimas. Valgustasime kümneid objekte nii arvutusliku nulli kui ka sellest paarisaja meetri kaugusel oleva loogilise nulli juures, aga leidu ei tulnud. Üks huvitav objekt on praegu ajutise aiaga ümber piiratud, eks see ole hetkeseisuga viimne lootus...
Võtsin läbi kõik Tartus leidmata aarded. See on üks nendest ning mäletan Geopeituse algusaegadest (mõtlen seda aega, kui meie geopeitusega alustasime), et käisime Martaga alguspunktis otsimas, sest me polnud tookord veel aarde tüüpidega tuttavad. Nüüd, kaks aastat hiljem otsustasin selle jälle käsile võtta. Proovisin erinevaid võimalusi, aga mitte kui midagi. Lõpuks otsustasin mõtted natukeseks ajaks mujale viia ning hakkasin ruubiku kuubikut keerutama. Kuubiku klotse silmitsedes tekkis hea mõte....
Ah, unustage ära, mingit mõtet ei tulnud. Eks see ongi üks nendest kahest aardest Tartus, mis jääb leidmata ideede puudumise tõttu.
Päeval tuli mingi idee, kuidas neid numbreid võiks tõlgendada. Eks siis vedasime maa-ameti kaardil jooni ja leidsime lõpp-punkti, mis tundus kaardil ka enam-vähem adekvaatse peidupaigana. (Ainus sõnaseos asus küll mõnisada meetrit eemal.) See illusioon aga haihtus märgatava kiirusega, kui sügiseselt krõbiseva ja helkiva heina ja võsa sees taskulampidega ringi tiirutasime ja erinevaid puid ahistasime, mõeldes, et mis ometi paneb kahte muidu normaalset inimest selliste lollustega tegelema. Eks nüüd tuleb ennast natuke koguda ja võib-olla ideed ümber hinnata.
Saime peitja käest kinnituse, et loogika õige ja läksime lootusrikkalt kohale. Tükk aeg otsisime oletatava koha ümber erinevatest kahtlastest kohtadest, aga aare jäi esialgu peitu.
Kammisin pea tund aega ala läbi , kuid siiski ei leidnud aaret :(