Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Hiiumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 4.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Hiiumaa Matkatee (HMT) on RMK poolt ümber ja läbi Hiiumaa rajatud matkatee. Täpsem info lisatud lingilt.
Siinkohal tahame teile tutvustada ühte saare nurka, kuhu üldjuhul ei matkaline ega geopeitur ilma geopeituseta või matkarada läbimata kuidagi ei satu. Muidugi väike boonus ka matkajast geopeiturile, lisaks kaunitele vaadetele, tutvustele koduloomadega ning märgadele varvastele. Maastiku raskus sõltub paljuski ilmast ja aasta ajast. Puhas rõõm, kui see jääb allapoole märgitut. Aarde nimi on pärit RMK kaardilt, põhjust kahjuks ei tea.
HMT seeriat võivad peita kõik, kel huvi ja leiavad muid põnevaid kohti, mis matkaja päeva võivad vaheldust tuua.
Kirjeldust täiendatud suvel 2023:
Selle alaga on nüüd sellised lood, et looduse kaitsjad käisid seal linde ja loodust hindamas. Nägid, et seal pesitseb rüdi ning keerasid kanna pealt otsa ringi. Looduse maailma keeles tähendab see seda, et loodus seal piirkonnas on puhtamaist puhtam. Saksamaa kael saeti puhtaks kooskõlas looduse kaitsjatega, et teha juurde ruumi merelindude pesitsusalale. Nii on.
Vihje: pole
Lingid: https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/matkatee/hiiumaa-matkatee
Aarde sildid:
soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9X30H
Logiteadete statistika:
42 (97,7%)
1
3
2
1
0
0
Kokku: 49
Täna oli väga hea jalutamine,tee kuiv,sai tossudega hakkama ning loomad olid ka kaugemale kolinud.Aitäh!
Täna olid põnevad olud siia tulemiseks. Vihma sadas, kallas ja tibas. Kõiki variante mitu korda. Vahepeal oli paar kuiva kohta ka. Ja vikerkaart näidati. Tee oli vee all, mistõttu alguses läksin ringiga. Sealjuures mitu korda läbi karja. Alguses loomad pelgasid mind, hiljem vaatasid huviga, mis juhmike läbi vee mere poole trügib. Mingis kohas oli vett rohkem kui mu kummikul kõrgust, nii et tagasi tulin otse läbi sügavama vee, trumm läind, tühja siis neist pulkadest… Aitäh aarde eest põnevas kohas! Ilma selleta poleks ma iial osanud siia tulla. Kuigi kunagi olen siinkandis ratsutanud kah. Jupp maad kalda pool.
Hetkel oli puhas jalutuskäik pargis, tulime sealt kabeli juurest. Peitjale tänud!
Täitsa värskelt taastatud, kvaliteedimärgiga ning riigimaksud makstud aare. Found it: 20.Jun.2024 14:48 HMT: Saksamaa kael/HHT: Germany Neck. Eelmisest aardest alates me väga koordinaati ei vaadanudki enam. Sättisime suuna otse aimatava asukoha poole. Kohe päris otse! Elektriaia alt ja läbi sooja merevee. Jee, leitud. Peitjate lõhngi veel läheduses hõljumas. Tagasiteel, kui olime just el aia alt läbi pugenud ehmatasid meid tagand kapakuga lähenenud hobused, küsisid midagi kas meie või meie aia poolel olevate liigikaaslaste käest ja kappasid edasi. Meie aga võtsime suuna Kabeli taga. Täname!
Päev algas nagu eile, 7. 20 ja umbes pooletunnise otsimisega. Mõtlesin, et kas tõesti kordub eilne. Õnneks mitte aarete osas aga kuna eilsest jalad katki ja täna retk vett mööda plaastrid lahti leotas ning rakkude laastamistöö jätkus, siis nüüd peab mõned päevad plätudega tööl käima. Tänud aga peitjale! Ja kui arvad, et nii vara peale inimeste ka loomad magavad, siis eksite! Aga nad olid minu vastu armulised!
See oli kahtlemata selle seeria kõige elamusrohkem aare ja andis ühtlasi ka aimu, milleks valmistuda, kui kunagi selle matkatee lõigu ka läbida kavatseksin. Lähenesime Vesimaa ja kabeli poolt, sest Õunaku aarde juurest läbi veetakistuse lähenemise oli kaaslane välja praakinud. Siit tundus alguses mõnus jalutuskäik olevat, kuid peagi selgus, et veetakistus on lühikeste kummikute jaoks kohati liig palju. Muidu poleks olnud mingit probleemi, kuid et eelneva matka käigus olid varbad saanud räsida ja nõudsid paranemiseks kuiva keskkonda, tundus igasugune niiskus kurjast olevat. Kuivana aga siiski ei pääsenud, peagi oli üks kummik seest märg ja tundus lihtsam see üldse ära võtta, nii et looberdasin ühe kummiku ja ühe palja jalaga ja peagi oli varba ümber seotud sidemest ka vaid kasutu märg narts saanud. Aarde juurde me aga igatahes jõudsime, kuigi see, mis seal ees ootas, ajas kohati lausa nutma. Mitte aare muidugi, see oli tore ja korras, kuid vedelevad maharaiutud puuhunnikud... inimmõistusetus, olgu selle põhjus missugune tahes. Teisel pool vett kuuldud ogar lehm röökis siin üsna lähedal ja lehmade sekka paigutatud hobune kappas hirnudes ja pladistades. Õnneks loomakari meile väga lähedale ei pressinud. Tagasiteeks ohverdas kaaslane mulle oma kõrgemad kummikud, plaasterdasin varbad uuesti ära ja tagasi jõudsime kenasti. Hoolimata mädakuu mainet kandvast augustist ei olnud sel kõigel õnneks kaugeleulatuvaid tagajärgi ja aare jäi ülimalt mõnusama meelde. Aitäh!
Vesi oli suisa üllatavalt kõrge, ulatudes kohati puusani. Hetkel, mil sulle saab osaks õnn astuda kellegi jäetud auku, võib vesi küündida kõrgemalegi.
Aitäh aarde eest!
Kael on maha võetud! Kõik männid on maha saetud, ainult mõni kadakas on alles. Nähtavasti on keegi aarde liigutanud uude kohta koordinaatidel N 58° 49.084', E 022° 53.041'. Kui uus asukoht ja puuduv uksenupp välja arvata, siis muidu on aardega kõik korras.
Siin ju lausa meremärgid matkarajal.. ja hea ongi, ega väiksemat ei märkakski. Tänan peitmast.
Leitud ja logitud. Oleks vist ka kuiva jalaga saanud, kuid otsustasin läbi vee lõigata.
Piidlesime silmanurgast kaugemal nosivaid veiseid, et kas nad on ikka piisavalt kaugel ja astusime otse mööda matkarada ühe matkaraja märgi juurest teise juurde. Pani imestama küll, et miks need puud maha on võetud, aga kui merelindudel muidu kitsas on, ju siis tuli seda teha ... Aitäh peitjale!
Matkarada ei suutnud tuvastada, aarde leidsime sellest hoolimata. Kõik maastik 4 aarded võiksid nii mugavad olla. Aitäh!
Tänud HMT radadele kutsumast. Siin oli lausa põnev. Nii nagu peitjadki kirjelduses mainivad ega ilma geopeituseta siia jalutama ei satu. Lisaks olid meil seltsiks ägedad ilusad hobused. Keda tagasiteel nina pealt isegi silitada saime. Aga aarde asupaigas oli "error". Täiesti jabur, kõik kohalikud puud, nii imelilusad suured rannamännid kui ka kidurad kadakad, kõik viimseni olid maha saetud. See riivas hullusti silma ja jäigi domineerivaks emotsiooniks.
Teekond siia oli mõnus jalutuskäik. Maa oli täiesti kuiv, vedas meil aastaajaga. Vaatasime ka siitpoolt matkaraja kulgemise suunda ja pöörasime otsa ringi. Tänan.
Konteiner on heas korras. Ümberringi on puud kõik maha võetud. Ei tea, kas nemad on karbi sinna pannud, kus see hetkel asub või oli juba enne. Seal püsib, kus praegu on :) Maastik tänase ilmaga täiesti timm. Kummikud igaks juhuks jalas, saab lompidest otsemini läbi sumbata.
Hobused kappasid mõnusalt. Päike paistis ja tuul puhus. Mõnus oli Nilsiga käia aardeid otsimas. Tänan teid!
Vesimaa (mis täna ei olnudki niiväga vesine) juurest võtsime suuna siia kaela juurde ning kuigi aastaaeg on selline märg ning oli oht, et see tee selle nuka peale võib osutuda märjaks, siis tegelikult oli tee matkajalatsiga täitsa käidav. See aare hooldust ei vajanudki, kohalikud sarvelised polnud sellele ligi pääsenud. Aitäh.
Mis maastik neli. Puhas tossuaare. Suurim lomp, mida nägin, oli end keset lehmakooki istutanud. Keegi oli sinna sisse astunud ja nüüd oli triiki vihmavett täis. Lisaks tulin ikkagi rekkaga Kassari kabeli parklasse, et seda logida. Praamini oli parasjagu aega ja mõtlesin, et ikka ülbelt letti. Aarde eest tänud, see matkarada oli tänase ilmaga küll super.
Viimaste logide tõttu sai päris valed jalanõud valitud. Oleks ma plätud või kummikud valinud, siis oleks parem olnud. Tossud püsisid pool teest kuivad, aga mida lähemale aardele, seda vesisemaks läks. Kui oleks suurema ringiga viitsinud minna, siis vast oleks pääsenud kuivalt ka muidugi. Aga mõeldes milline see koht maa-ameti pildil on, siis ma pääsesin ikka väga lihtsalt. Tagasiteel hakkasin natuke muretsema nende hobuste pärast, sest neil hakkas ilmselt tööpäev läbi saama ja asusid veepiirilt tasapisi maa poole liikuma. Kui lehmadega olen ma selgeks saanud, et nad on hirmus uudishimulikud ja tulevad ligi, siis hobustega mul kogemus puudub. Mulle tundus, et iga kord kui ma seljataha vaatasin, siis olid nad mulle lähemale hiilinud. Metsaserva juurde jõudes hakkas juba natuke julgem endal. Aitäh väiksele matkale kutsumast! Oli kena koht küll!
Tänaste viimaste aaretena otsustasime läbi jalutada need HMT aarded, mis kabelist kaugemale jäävad. Saksamaa kaelani saime natuke ette vaadates kenasti kuivade jalgadega, pakun, et meie raskus oli täna siin 1,5, aitäh.
Jätkasime täna HMT sarja, mis eile pooleli jäi. Hetkel on maapind väga kuiv ja hea ligipääs aardeni. Aitäh!
Jätkasime täna HMT sarja, mis eile pooleli jäi. Hetkel on maapind väga kuiv ja hea ligipääs aardeni. Aitäh!
Märksõnaks praegusel aastaajal oleks 2EASY4. Tegemist oli mõnusa kulgemisega aga märjemal aastaajal on siin kindlasti asi palju väljakutselisem. Üllatas ainult see, et RMT matkatee tähistus jättis soovida, kahel pool oli vaid suured matkatee märgid, mida ilma rada teadmata peaks binokliga taga otsima.
Tänu sellele rajale otsis Laur mulle ise uued jalanõud. :D Seda ei juhtu just tihti, sest tema arust on mul neid nagunii rohkem kui vaja. Aga nüüd on mul ilusad helesinised Keenid, mis pole tegelikult üldse nii head kui ma lootsin. :D Liiv tuleb külgedelt sisse, kuid välja ei taha kuidagi minna, nii siis ongi valik, kas jalutad liivaste varvastega või tühjendad koguaeg jalavarje. :P
Tänud hobuste eest! :P
Vesimaalt Saksamaa kaelale minnes jalutasime läbi hobuste territooriumi. Karjuse väravat avades hakkas suur osa neist meie poole liikuma, et pääseda ka Saksamaale. Kõigi põgenike unistustemaa siiski. Ju siis samuti ka hobuste jaoks. Karjuse värava sulgemise järel lonkisid nad aga mornilt meist mööda. Edasine lõik oli üllatavalt kuiv. Pidi vaid jälgima, et kuhugi sisse ei astu. Miiniväli oli korralik. Natukene lõppu kastsime jalad ikka korralikult märjaks, et saaks maastiku raskusastme kätte. Tegelikult oli praegu justkui jalutuskäik pargis.
Tagasi Kassari kabeli juurde jõudes lugesime ühise Hiiumaa seikluse lõppenuks ja soovisime Laurile ja Kristelile head teed. Ise jäime ümbruskond jalutama kuniks Klaara oma parimat beebiund kõhu peal magas.
Aitäh väga omapärasele matkaraja lõigule korralikke aardeid peitmast!
Siia jõudmist kujutasin palju hullemalt ette. Õnneks hetke veeseis ja paar päeva kõrvetanud päike oli tee üpris ära kuivatanud. Ainult natuke enne saarele jõudmist tuli väheke vees jalutada. Võibolla otsides oleks ka kuiva kohe leidnud aga kuna me olime arvestanud, et terve tee on vesine, siis lõpuks võis ju jalad märjaks ka teha :D Topsi leid tuli nullist kiirelt. Väga lahe matkaraja lõik on see igatahes ja loodetavasti tuleb sellele seeriale veel leide juurde. Ja veel erilised tänud selle eest, et siia on viitsitud korralikud suured aarded panna! Ei ole kergemat teed mindud ja mikrod kadakasse visatud. Tore on ikka päris aardeid leida :) Suured tänud!
Meie hommikune jalutuskäik jätkus märjal pinnasel. Oli palju hobuse ja luigekakat, aga nende vahel samme otsides jõudsime ikka aardeni ka. Aitäh!
Vot see on alles paradiisi saar, kuhu sai mindud läbi muda ja vee. Aitäh väga ägedatesse kohtadesse juhatamast
Tee Vesimaalt siia oli küll vesine, aga väga käidav kummikuga. Aare kiirelt leitud ja keerasime otsa ümber, et autoga Õunakusse minna. Porist teed meie ei kohanud, sest teele ei hakanud minema vaid rahus mööda heinamaad jalutatud.
Tulime vesimaa poolt ja tee oli väga inimlik. Vett küll lirtsus kahte lehte laiali, aga oli maksimaalsel juhul poolde säärde. Ajasime kaelad õieli, et Saksamaad näha, aga kuna ma loetud päevad varem olin Untersbergis jalalt jalale karelnud ja hõisanud ,,Saksamaa-Austria-Saksamaa-Austria", siis polnud väga vigagi, et Saksu ära ei näinud.
Lähenesime Õunaku aarde poolt. Ootasime ja olime valmis peale Õunaku aarde leidmist madalat lahte ületama, aga meid ootas ees suur üllatus! Peale metsast väljumist ootas ees karjamaa koos lehmadega. Avasime ja sulgesime karjavärava ja olime omadega sees. Täiesti vees. See ei olnud kuiv karjamaa, vaid täiesti vee all olev karjamaa, mis eemalt paistab täiesti tavaline. Tuli vees sumamiseks valmistuda palju varem, kui olime arvanud. Ok. Vesi veeks, aga siin oli kohati nii pehme, et vajusime hargivaheni sisse ja pidime üksteist mudast välja aitama. Eriti sügavad olid lehmarajad, mida tuli lausa hüpates ületada. No ja seda ala oli rohkem, kui pärast juba mõnusas merevees kõndimist! Üsna eriline kogemus, mis minu pagasis veel puudus. Soovitan kuni veetase veel kõrge on. Mulle see üllatus väga meeldis! Aitäh peitjatele väga ägeda raja kätte juhatamise eest!
Aitäh peitjatele aarde eest!
Jõudsime peaaegu lõpuni kui ka mina pidin lõpuks tunnistama, et vesi muutub liiga sügavaks. Ja nagu tavaliselt, on vajaminevad asjad mul auto pagasiruumis. Vaatasin teisi kerge kadedustundega.
Aga paljajalu oli ka täitsa mõnus edasi minna.
Miks selle lahe nimi on ikkagi Saksamaa kael?
Sellel matkaraja lõigul enam tossudega hakkama ei saanud ja ka Salme pani veesussid jalga. Heigo võttis lihtsalt jalad paljaks ja sammusime mööda soojaveelompe aarde poole. Väga mõnus plärtsutamine suvisel ajal ja isiklikult küll maastikku 4.0 raskusega ei hindaks. Ühe palli võrra on suvel kindlasti raskusaste madalam. Metsatukas nägime maas lehmade kõrvamärke, mida nad vastu puid nühkides enda küljest eemaldanud olid. Üldse tundub sedaviisi, et loomad arvavad, et matkaraja sildid on neile sügamiseks siia üles pandud ja päris kannatada saanud need juba. Aardekarp hakkas juba eemalt silma, FTF läks sellesse logiraamatusse kirja kell 11.58. Niikaua, kui mina nimesid kirjutasin, uuris Heigo kaarte, et miks aardel just selline nimi. Aitäh põnevale matkarajale kutsumast!