HMT: Õunaku

Leitud talvise matka käigus.Tänud peitjale

Täna oli tee kuiv,sai autoga 200m peale,edasi väike jalutus ja saigi logida.Aitäh!

Kiire leid. Täname

Ma igaks juhuks jätsin oma bussikese teeristi. Ei tahtnud Kingut teha. Kuigi kingituste vastu pole mul midagi. Pistsin keebi kotti ja tore oli - juba esimesel 50 meetril algas padusadu. Endine orienteeruja end sellest segada ei lase. Tema jätkab ettenähtud punktide võtmist. Nii ka mina. Aitäh, punkt kontrollitud. Elanikud üle vaadatud. Üle lugema ei hakanud, neid oli seal selleks liiga palju. Valitsesid heanaaberlikud suhted. Aare korras ja naabrid rahul. Aitäh!

Päevad tagasi teiste aarete juurest me läbi vee ei hakanud siia sumpama. Nüüd siis tagasiteel praamile lähenesime autoga vähe teiselt poolt. Kindluse mõttes sai see pinnastee siiski jalgsi läbitud, kuigi tegelikult oleks madalapõhjalist vast kannatanud küll. Viimase 200 meetri jooksul sai ikka korralikult end ämblikuvõrkudega ehitud. Aardega kõik korras, peitjale tänud siia juhatamast!

 1 

Teel Salinõmmest Õunaku poole olime korra ka peitjatega ühenduses. Saime teada, et võib kohe, kohe ka muid HMT aardeid külastada. Found it: 20.Jun.2024 13:53 HMT: Õunaku/HHT: Õunaku, Hobused, nõgesed, sääsed. Meie saarel viibimine ei olnud väga suur saladus, kuigi hoidsime ikka omaette. Autoga saab hetkel päris lähedale. Vihmastel perioodidel ma selles nii kindel pole.Meie tegime lisa 800m matka mõlemas suunas. Kui täna juba selline vee ja horisontaalide päev oli kujunemas. Täname! Kõik OK.

 1 

Sõitsin Sandri õhutusel peaaegu lõpuni välja. Mina seda autoga maastiku katsetamist just ei naudi. Hiljem, päeva edenedes sain aru, et see siin oli ju väga lihtne veel. Ümber pööramise jätsin Sandri hooleks ja jooksin aardeni. Sääskede kogus ületas igasugused mõistlikud piirid, aga ega siis tagasi ju ka ei taha tulla ja seepärast oli vaja kõik ära kannatada. Must sääsepilv ümber minu jõudsin autoni, mis oli omakorda suure sääsepilve sees. Õudne! Aga oma viga aastaaja valikul. Tänud!

 1 

Kabel on meil ammu külastatud ja mõtetes on natuke ka plaan millalgi proovida Hiiumaa matkarada täiesmahus läbida aga kuna need on esialgu alles mõtted, tulime uudistama siiski puhtalt aarete pärast :) Sellest siin sai meie Hiiumaa tripi viimane aare - hetkel tundus, et meie masinaga oleks saanud kenasti ka peaaegu nulli aga kuna olime tulnud saarele siiski samme koguma ja ennast tuulutama, siis jätsime auto põlluserva ja kõmpisime kohale :)

 1 

Enne praamile minekut kiirustasime siit läbi. Auto pole küll maastur, aga pisut kõrgem siiski ja seetõttu võtsime riski ning sõitsime Õunaku poolt tulles laheni välja. Sain ikka mitmel korral öelda "oi k.... kui libe". Viimase lõpu tegime jooksusammul. Aare oli heas korras. Luuk pisut pundunud, aga siiski avatav. Väidetavalt peaks aarde lähistel kasvama kaitsealune taim porss. Kes õigel aastaajal sinna satuvad ja huvi on, siis saavad ehk näha. Aitäh peitjale!

 1 

Enne praamile minekut sai ka siit läbi põigatud. Aarde poole sÕites nägime seal jäisel teel ühte autot meie ees sõitmas. Tee lõppu jõudes oli ta úmber keeranud, aga õnneks ootas meid ära. Käisime kiirelt aarde juures ära, panime nimed kirja ja suundusime praamile. Sadamasse jõudsime 15 minutit enne praami väljumist, nagu kellavärk. Aitäh peitjale.

 1 

Enneolematult olematu pidamine tähendas seda, et ligemale 100-meetrine libisemine lõppes ninapidi kuskil hanges ning ligemale tunnike kadus lahti kaevamiseks, et vedavad rattad täisraskuse all kaapida saaks. Järjekordselt :P Sellest õnnetust hangest sain veel pea 800 meetrit nullile lähemale sõita, sedakorda teise käiguga. Aare on korras, kuid tänastes ilmaoludes avanes väga raskelt, ettenähtud nupust küll tõmmata poleks kannatanud. Kui ämblikke suure hoolega mitte loendada, siis igatahes jäi endisesse korda minust ka, aitüma! PS. Tagantjärele tekkis tunne, et võibolla kirjutasin logiraamatusse kogemata 3.1, tegelikult oli ikka 3.2.

 1 

Laupäevase takistusjooksu viimane takistus. Sellest hüppasime ilusasti üle. Kahjuks pidime leidmisega ka mitme ämbliku talveune ära rikkuma. Õhtuks planeeritud veetakistuse suutsin mina läbida alles järgmisel hommikul.
Tänud kaaslastele ja ka peitjatele, kes finisi niikaua lahti hoidsid.

Leitud

Mega padukas jalutatud

 1 

Ei tulnud otse mööda matkateed vaid ringiga autoga ning viimased 800 meetrit jalutades. Plaan oli aga pühapäeva hommikul siinsed HMT aarded teiselt poolt matkates võtta. Tänud peitjale!

 1 

Et ma seekordsel Hiiumaa matkal sellele rajalõigule ei jõudnud, saabusime siia neljarattalisega ja see aare oli sellest sarjast kõige rohkem draiv in. Ausalt öeldes tekitas aardeni viiv rada (mööda maad) ka soojal suvepäeval veidi kõhedust. Aardekast elas, seega pidi sellega kaaslane tegelema. Pärast logimist algas pingne arutelu selle üle, kas läheneda Saksamaa kaelale mööda matkarada või hoopis teiselt poolt. Seekord jäi mitmel põhjusel peale viimane variant, kuigi keegi oli lahkelt paari juba veetakistuse läbinud tosse puu külge riputanud. Koha jätsime meelde kui võimaliku metsiku ööbimispaiga, kuigi rohkem tagasi me sel retkel sinna ei jõudnud. Aitäh!

 1 

Sain üheskoos päikeseloojanguga nime raamatusse kirja. Tagasiteel korraldati taevas vaateid.

Tagasiteel päikeseloojangu värvides

See on puu (surnud)

 2 

Mõnus õhtune astumine. Sai tuldud Hiiumaale, et viimaks ometi sellele saarele kriips alla tõmmata aarete osas, mis ka õnnestus. See oli reedeõhtune esimene. Õnnestus näha merikotkast otse nina alt puu pealt õhku tõusmas ja rammusat rannakarjamaad igatvärve obestega. Mõnna oli, aitäh!

 1 

Aitäh aarde eest! Selle matkatee ja selle korra saare külastuse esimene aare.

Koordinaadid polnud eriti täpsed, aga georada viis kohale.

 1 

Sakslased korjasid oma laagrit kokku ja me logisime aarde. Tänan peitmast.

 1 

Saksamaa kaela juures vaatasin kaarti, tundus, et teiselt poolt saaks Õunaku aardele autoga küllaltki lähedale. Siis aga mõtlesin, ei, see on nõrkadele. Ja hakkasin saksamaa kaela juurest mööda matkarada astuma. Vesi oli umbes põlvini, mingi hetk astusin kuhugi auku, siis oli veits sügavam. Siis avastasin, et olen tähistatud rajast oluliselt kõrvale kaldunud. Külje suunas liikuv laine on sellistel retkedel julm. Kui sihti kaugel ees ei jälgi, vajub juba mõne sammuga kursist kõrvale. Veetakistus läbitud, sain aru, et see oli lihtne osa. Järgnes vesine maastik, kus pidevalt kuhugi vee alla varjatud auku kukkus. Lõpuks jõudsin siiski aardeni ja sai logi kirja. Tagasi liikudes läbi vee kõndides jälgisin rajatähiseid tähelepanelikumalt ja mingit ootamatut auku kukkumist polnud. Nüüd oli veel jalutuskäik kabeli juurde, kus ootas auto. Kabeli juurest alustades oli jalgratas ka, kuid selle jätsin kuhugi Vesimaa aarde juurde. Lahe matk oli, aitäh juhatamast!

How hard can it be?

Umbes peaaegu keset veetakistust

 1 

Sattusime nädalavahetuseks siia saarele ning piisava maastikusuutlikkusega masinaga koos peitjatega saime kenaste aarde manu. Loodust oli igal pool rohkem kui küll, ka aardekarpi ümbritseva kasti sisse oli elu tekkinud. Need asunikud aga täitsa ohutud ja ilmselt ka ajutiselt sealt ning varsti jälle vaikus. Täname aarde eest!

 1 

Kilomeeter sinna ja kilomeeter tagasi jalutamst. Aitäh!

 1 

Seekordne Hiiumaa tuur algas Õunakust. Olin näinud varem käinute pilte ning ei leidnud endast ürgset tungi minna otse mööda matkateed. See ots matkateest läks kiirelt, nüüd suund Kassarisse. Tänud matkama kutsumast!

 1 

Käisime vaatasime matkaraja selle punkti ka üle ning uudistasime raja edasist kulgu. Ei olnud eriti tahtmist otse Kassarile põrutada, läksime ikka ringiga. Tänan.

 1 

Jätsin auto teeristi ja jalutasin. Autoga oleks vb paarsada meetrit lähemale saanud aga jäävad oksade kriipimised hetkel ära. Tee on täis loomajälgi. Nägin suurt tegusat sipelgapesa ja tekkis juba hirm, et sinna peab suunduma aga aare õnneks pesast eemal ja heas korras.

 1 

Aitäh kena päeva eest!

 1 

Leitud. Kena ilm. Kena tee. Tänan teid!

 5 

Saksamaa kaela juurest otsustasime Õunaku ka ära külastada, esimesed kolm seeria aaret olid ju seni tulnud meile kätte suht lebolt. Aga no selle viimasega saime küll korralikult vett ja vilet, kohe kõigi nelja aarde jagu :D.

Alguses oli kõik tore, vaated maalilised ja läbi vee minev matkatee tundus nii äge ja teistmoodi karbini solberdmiseks. Kui olime jõudnud oma minekuga piisavalt kaugele et mitte enam tagasi keerata, hakkas muidugi peale… :D. Esimeseks jõudis kohale, et need eemal rohtu sööva sajapealise karja lehmakoogid on siin kõik kenasti leos saanud olla ning soojades suvepäevades ühtlaselt segunenud ja pikantse aroomiga vedelikuks muundunud :D. Ja et läbi just sellise veega täidetud lahesopi tuleb meil karbini liikuda ca kilomeeter :D. Teiseks, matkarada läbis ametlikult ilmselt natuke sügavamat kohta ja seal oleks toda rikastatud vett ehk veits vähem olnud aga autot ära parkides ma ju liikusin enda peas ainult heinamaale aardeid leidma ning muidugi ei olnud mul kaasas siis Indy vesti :D. Ja mis omakorda tähendas seda, et kui koon aru sai, et me pressime ennast järjest sinnapoole kus temal ähvardas kohe-kohe pind käppade alt pikemaks ajaks kaduda, heideti meile vaid üks kõõrdpilk ning võeti suund otsustavalt sinnapoole, kus madalam vesi ja maa jälle kätte paistis. St tagasi sinna pikantse aroomiga vedeliku sektorisse :D. Ja noh, meie pidime siis järgi ka minema, sest a) ei tundunud mõistlik keset seda ujuvat heinamaad enda ja koera vahele (vajadusel korralduste hüüdmiseks) mitmesajameetrist vahet jätta ja b) need startimisel nähtud ohutus kauguses seisvad lehmad hakkasid häälekalt järsku märku andma et miski neid häirib ja tundus, et selles poolde säärde vees ehk isegi suudab natuke joosta kui kogu see kari meie poole ennast liikuma tõmbab aga tolles sügavamas vees kohe kindlasti ei suuda :D. Ja polnudki siis midagi muud teha kui et pressisime ennast jalgu pehmest pinnasest välja sikutades ja jalanõusid varba otsas säilitada püüdes edasi ning u 30 min hiljem (lehmade pärast korralikku tempot hoides :D) oligi kadalipp läbitud ja logi kirjas; kukepea! :D.

Edasi läksid asjad nii, et kuna Maritit oodati koju ja minul lähenes praamile mineku aeg, tegi Marit abikõne ja palus meile Õunaku juurde esimesse suuremasse teeotsa vastu tulla. Hoiatus anti ka, et haiseme nagu kaks veiselauta ja istmete määrdumise vältimiseks tasuks mingi hulk kilet autosse tõsta :D. Noh, geopeiturite tolerantsetele pereliikmetele võiks ka mu meelest geojaanidel parematesse hittidesse sattumise ja nendest auga väljatulemise eest medaleid jagada :D; kõrvalseisjana selle kõne vaid ühte poolt kuuldes jäi küll mulle mulje, et vastus kogu selle teksti peale oli vaid “ok, võtan ja varsti näeme” ning auto juurde jõudes ulatatigi meile muigvelsui vaid kuskilt operatiivselt leitud hiigelkilekott ja paluti mingeid lisaküsimusi esitamata lahkesti sellesse mähitult autosse istuda… :D.

Mis ma oskan öelda, saime väga meeldejääva punkti Hiiumaa tripile; aitäh Kajale ja Brunole HMT-de eest :D. Kabeli juures oma autosse jälle ümber istudes kihutasime kõigepealt merre korraks likku ning seejärel Pühalepa kiriku juurde riideid vahetama aga praamis meie lähedusse ikka keegi pikalt istuma ei jäänud :D. Ei kujuta ettegi, mis järgmine tripp meile kaasa võiks tuua aga sama värvika nädalavahetuse soolas olemisel tahaks igatahes juba tulla… :D.

Leitud.

 2 

Selle aardega sai pandud meeleolukas punkt meie georetkele. Kui Saksamaa kael sai logitud, arvasime, et võiks ju veel liikuda ja mööda matkateed järgmise aardeni liikuda. Seadsime siis sammud vee poole ja algus kulges kergelt. Indy ujus väga vapralt meie kõrval ja maale jõudes tundus, et küll on mõnusa tee RMK teinud. Paari sammu pärast hakkasime kiitust tagasi võtma, ees ootas mitusada meetrit korraliku virtsavett. Nii me siis seal virtsas astusime, lehmad eemal valvsalt vaatamas. Kuna meil soovi sama teed tagasi minna enam polnud siis kutsusime endale auto vastu, palusime veel korralikult kile kaasa võtta, et istmeid ära ei rikuks. Igatahes oli väga meeleolukas ja olen rahul, et saime selle matkatee lõigu järgi proovida, küll see hais ka tossudelt ajaga ära kaob. Aitäh aarde eest!

Tänan aarde eeat!

 1 

Kuna ma terve suve puhkan, siis saab nüüd õnneks ka keset nädalat trippida. :) Nii me siis Hiiumaale sattusimegi. Esimese aarde juurde tegime väikse jalutuskäigu, mis venis natuke pikemaks kui vaja, sest pidevalt olime peadpidi põõsastes ja pugisime vaarikaid. :D

Aitäh!

 1 

3-päevase Hiiumaa tuuri esimene aare. Kassari poolt ei soovinud me läheneda, sest seda vees solberdamist oli juba igaks päevaks planeeritud rohkem kui küll. Mööda teed lähenemiseks kahtlustasin aga, et on vaja maasturi abi. Hiiumaale olime saabunud aga kahe madalapõhjalisega. Kui tee läks kahtlasemaks, siis istusid kõik punasesse suksusse ümber ja kulgesime mööda üle ootuste ilusat teed aardest vaid paarisaja meetri kaugusele. Edasi takistasid meie teed veel mõned nõgesed, millest ümber põigata ja mõned vaarikavitsad, mis ootasid tühjaks korjamist. Aare sai selle käigus leitud ja suud ka magusaks tehtud. Mõnus algus väikesele Hiiumaa puhkusele, aitäh!

 1 

Meie esimene aardepeatus seekordsel Hiiumaa tripil. Pole siia saarele juba palju palju aastaid jõudnud. Lõpuks sai viga parandatud :) Aardele saime madala autoga üpris lähedale, ainult natuke jäi jalutada. Jalutuskäiku takistasid ainult vaarikad, mis ei lubanud edasi liikuda :) Nullist tuli leid kiirelt. Tore uhke suur kast ootas ees, ei pidanud mingeid mikrosid jahtima võsas :) Tänud!

 1 

Hiiumaa väljasõidu esimene aare. Madalapõhjalise autoga saime üpris lähedale. Lõpuni läksime jala. Saime nõgeste eest põigelda ja preemiaks vaarikaid süüa. Aitäh!

Leitud ja logitud

 1 

Sõitsime autoga lähemale ja jala lõppu. Sellest matkateest polnud kuulnudki, nüüd siis tutvust tehtud. Mine tea, millal uuesti rajale sattume. Aitäh kvaliteetsete aaretega rada tähistamast.

 1 

Viimane HMT. Kassari poolt lähenema ei hakanud, vaid tulime sealt, kus maastik 2.0 oli. Autoga saime ca 200m peale, edasi jalastusime. Aardekasti on üürnikud kolinud, aga logimist nad ei sega.

Aitäh uue matkatee tutvustamise eest!

Pikka matka ei teinud, läksime teiselt poolt. Tänud

 1 

Olime Hiiumaad taas avastama tulles võtnud vesise eesmärgina Kaevatsi laiu külastuse. Kui ma aga kogemata lugesin logisid uute Hiiumaa aarete kohta Hiiumaa matkarajal, siis sai kiirelt ka need plaani sisse poetatud kui vesise teekonna aarded. Kuna see oli viimasel hetkel, siis polnud mahti rohkem lugeda. See aare oli väga superheas kohas ja hästi leitav, kui tulla mitte Kassari poolt. Aitäh peitjatele!

 2 

Aitäh peitjatele!
Autoga mulle ei meeldi üldse sõita ja olin õnnelik, et võtsime selle teekonna ette jalgsi. Aitäh Salmele ja Helenile mind seltskonda võtmise eest!
Lisaks muidugi ilusad vaated ja vägevad kompositsioonid, oleks ainult fotokas kaasas olnud.

 5 

Tavaliste aarete kirjelduste lugemine enne otsimist ja autoga aarde lähistele sõitmine on nõrkadele:) Saksamaa kaela juures vaatasime põgusalt kaarti, hindasime vahemaad selle aardeni ja tegime kiire otsuse, et meie matkame otse Õunaku aardeni. Kui juba matkarajale kutsuti, siis võtame ikka sellelt rajalt kõik pakutava vastu. Mis see tühine 1,5 kilomeetrit siis astuda pole. Veetakistuse osa oli täiesti nauditav, sest vesi oli soe ja põhi ka üsna ilus liivane. Kui aga kõrkjate alale jõudsime, siis oli iga samm paras üllatus. Seal, kus aimatavad rajad olid, oli põhi täiesti mülgas ja vajusime korduvalt sügavale sisse. Lihtsam oli teha oma rada, sest siis sai natuke toetuda kõrkjate vartele. Päris huvitav sumamine oli seal, aga kohale me jõudsime ja üldse ei kahetse, et selle teekonna ette võtsime. Ise veel arutasime, et julged rajameistrid, kes sellise lõigu matkajate teele planeerinud on. Aardekarbi juures tegime kiired toimetused, FTF kell 12.37. Tagasitee läks kiiremini, ootamatusi ei olnud ja rõõmsal meelel sammusime autode poole tagasi. Ülivahva seiklus ja soovitan soojalt kõigile seda matkaraja lõiku. Väga mõnus! Suur tänu peitjatele toredaid väljakutseid geopeituse kaardile sättimast.