Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
NB! Siia viiva kõige otsema ja lihtsama tee alguses on talu, kus elab ka suhteliselt suur koer. Kes ei olnud küll väga kuri, aga ettevaatus ei tee paha.
Haanja kaheksatuhandelised aardesari on jätkuks Eestimaa kaheksatuhandelised aardesarjale, kus veel aardeta Haanja kõrgeimad tipud saavad ka oma aarded. Kokku kahe seeria peale saavad aarded ligi viiskümmend mäge.
Oma teekonna valikul palun arvestage ka maaomanikega ja vältige loata taluõuel kõndimist.
Seeria ei paku kahjuks alati imelisi vaateid ja erilisi kohti, vaid pakub hoopis geopeiturile tunde, et sai millegi raskega hakkama. Ei ole vahet, kas seda tehti suvel või hoopis talvel, algusest lõpuni matkates või vahepeal sõites. Saavutus on see igal juhul!
Nii Haanja kui ka Eestimaa kaheksatuhandeliste seeriad saavad olema leitavad aastaringselt. Kes ikka ei soovi suvel läbi ülepea kasvanud maltsa murda ja parve sääski sööta. Siis saavad teha raja läbi neile sobilikumal ajal.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC9XDMJ
Logiteadete statistika: 32 (100,0%) 0 2 0 0 0 0 Kokku: 34
Suusatamise asemel sai valitud jalutuskäik juba tuttavatel radadel. Aitäh.
Tuttav teekond, mida sammutud varem avaldunud Haanja tippuaarete rännakul, pluss korra "lihtsalt niisama" kolmenädalase jalgsimatka käigus. Metsavahel maapinnal nägin esimesi valgeid märke saabuvast talvest, mis logimise hetkel tagasivaates, on pakkunud lumerohkuse osas küllaltki heitlikku ilma üsna mõlemas äärmuses juba. Aitäh.
Viimased 40m tundusid rasked. Väikse ringiga oli hoopis kergem lähenemine. Aitäh!
13-päevase, pooleldi lastelastega seigeldud Lõuna-Eesti tuuri leid #113. Ma ei tea lähima talu koerast midagi, sest tulin eelmise mäe-aarde juurest mööda rada. Kui see leid tehtud, siis vaagisin, kas rügada Vällamäe lõunatippu 400 meetrit otsejoones läbi metsa ja ka võsa. Vaatasin maastikku ja otsustasin kindla ei. Naasesin tuldud teed poole peale. Usun, et see oli väga mõistlik, energiat, aega ja närve säästev valik :-D Tänan Arturit ja Heigot matka eest! Aare jonksus.
Läksin eelmisel aastal leitud paika vaarikale. Kuna aga selleaastane saak oli oluliselt kehvem, siis suundusin edasi siia, sest ka siin oli lootust punaseid magusaid mamme leida. Peale aardeleidu korjasin nõgestega võideldes ühe karbitäie. Tagasiteel parklasse sain veel paar karpi kukeseeni ka. Aitäh!
Sellega said jussikeste jaoks Haanja mäetipud (nii esimene seeria kui ka teine) vallutatud!
Suundusin siia Vallamäe metsamaja juurest pigem mööda sihti kui rada. Ei ole ammu nii isukalt läbi võsa ragistanud.
Tänane viies. Mööda metsateed sai päris lähedale, mõnes kohas oli tee väga vesine ja tuli nipitada kuidas edasi saada ilma poole sääreni mutta minemata. Aarde läheduse mets oli jälle kena ja hästi läbitav. Tänan!
Teel Kunnimäele sai Kaupol siiber sellest vahepeal puusadeni kõrguvast lumest ja teravast jääst. Nii viskus ta kõhuli ja sõitis pea ees kallakust alla. Kahjuks jäi video sellest tegemata. Küll aga sai filmilindile talletatud see, kuidas mina pea ees kallakust alla kihutan. Iga kord, kui seda videot vaatan, tekib tunne, et kui keegi küsib, kuidas makatööga läheb, siis see video annab väga kohase emotsiooni.
Võrus käime sageli, aga poolteise aasta jooksul pole kõiki tippe ära suutnud vallutada. Täna oli plaan otsida 2 tundi ja jõuda tagasi koju, et minna kontserdile. Teadsin küll, et Haanjas sügav lumi ja see ei kanna, aga nii rasket rada ka ei osanud oodata. Kui tavalise pikema matka puhul loen iga 100m tagant distantsi aardeni, siis siin võinuks teha seda 10m kaupa. Üks asi oli kummiku servani lumi, teine aga jääkiht, mis igal sammul säärt lõigata tahtis. Oli paras sumpamine, lõpu poole õnneks leidsime ka paremaid radu. Kilomeetri ajad olid 35min, 40min, 25min. Oli raske, aga enam ei kahetse et hea trenn sai tehtud.
Jätkasime rõõmsalt oma matkaringi selle mäeni jalutades. Teerada tõi mugavasti lähedale ja aare oligi leitud. Edasi otsustasime mäelt laskuda kõige järsumast kohast üle raiesmiku, kus meid ootas taaskord sügav lumi. Aga otsetee järgmise aardeni tundus ahvatlev. Aitäh seiklustele meelitamast!
Nüüd tegime natuke pikema jalgsilõigu ja oh õnne, rada viis peaaegu aarde juurde. Seni oligi georetke kohta liiga vähe kuuski kohatud. Aitäh!
seda raiesmikku siin täiesti mäletan isegi. Seega kõik kohad ka mälust päris pühitud pole. Igastahes - aitäh aard eest ja kui juba otsijal on selline töö, et need kõik ära käia, siis peitja panust saab vaid hoomata.
Eelmine päev oli olnud ilus nagu värviline sügis! Ja sinna lõppu seltskond, unenäolises kohas ööbimiskoht, kunigliku maitse ja valikuga söögid.... ja loomulikult joogid. Hommik algas minu jaoks pilkases pimeduses, millele minutid ja tunnid tõid vaid kvantide kaupa valgust juurde. Õnneks tõid päevavalguse just matkakaaslased, kes tasapisi minu hommikuüksindust lõhkuma hakkasid. Päev oli justkui negatiiv eelmisest päevast. No mitte päris negatiiv aga selline veidi ülevalgustatud. Terve päeva oli kõikjal udu aga Haanja piirkonna ilu on nii vägev, et kogu seda võimsust ja hiilgust tajud isegi siis kui silme ees on lihtsalt hall mass. Aitäh kõigile! Mulle see pühapäev meeldis !!!!
Kõige ilusam riik on Lõuna-Eesti :)
Ja tänane sügis on IMELINE!
Aitäh!
Saa siis neist mägedest ja nende nimedest siin aru. See mägi taas selline üsna lausmaal olev mägi, mille olemasolust looduses väga aru ei saa. Häälimäega ei anna mitte kuidagi võrreldagi. A see meid ei häirinud, panime nimed kirja ikka. Aitäh.
Siin leidsime metsast täitsa uued rajad, mida polnud ühelgi kaardil. Põnev ikka.
Nüüd on juba päris hea neid mägesid vallutada.. loodus on hõredaks jäänud ja putukad enam ei ründa.
Tänan peitmast.
Möödusime RMK metsamajakesest, mille juurest haaras meie neljajalgne matkakaaslane kaasa endale mänguasjana kuivanud orava. Ei aidanud ei keelamine ega meelitamine - mängukann tolknes veel üksjagu aega hambus kaasas. Oksavaalud ületatud said ka siin tipus meie nimed kirja. Aitäh peitjale!
Siia suundusime otse Vällamäe lõunatipust. Esialgu läks tee õiges suunas, aga see sai peagi otsa. Meiega endiselt kaasa tiirutav satelliit leidis surnud orava ja vedas seda mõnda aega ringi. Enamus teest kulges mõnusa metsa all, vaid lõpus tuli oksavallist üle murda end. Aardesse jäi ka trükkplaat. Aitäh peitjale.