Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Peitis 3.01.03 Ingo Valgma
Koht on maaliline. Aare asub astangu ülemises servas, puu taga, nurga läheduses.
Täpsem info ja pildid: http://www.ene.ttu.ee/Maeinstituut/geopeitus/harkulubjakivimaardla.htm
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCBE46
Logiteadete statistika:
239 (90,9%)
24
5
3
1
0
0
Kokku: 272
Lähenemisteed tuli otsida, aga nulli lõpuks jõudsin. Uudishimulik rebane jälgis mind pikalt pilguga, aga abi temast polnud. Ilmselt täitsa valesti valitud aeg, ports kive ja kände sai lumest puhtaks, kuid aaret ei tuvastanud.
Otsisin küll algul kõik nulli ümbert, siis laiemalt, alt pealt aga no ei suutnud leida seekord.
Vaaaaaate juurest vaatan et linnulennult siia on 700m. Väike poogen sisse mööda kaardil olevat teed ja pärast km-st jalutust peaks kohal ma olemagi . Just sellist jalutuskäiku mul vaja oligi ja asusin teele. Ei lasknud koheselt toimunud ühest ebaõnnestunud laskumisest häirida, pesin käed puhtamaks ja asusin teele. Algul oli lahe ja huvitav seal pae kaevanduse jääkproduktide mägede vahel jalutada. Ühel hetkel aga hakkas pinnas lirtsuma ja ilmnes takistus nr1. Tee oli piirkonna kõige madalam osa ja oli vee all. Suundusin oma „lemmik“ tegevuse juurde ja ragistasin raja kõrval võsas. Ühel hektel rajal tagasi, aga raja lõikas risti läbi takistus nr2. Ületamatu kraav mida kaardilt näha polegi suunas mind suurele ringile jälle „võssa“. Võsas olles avastasin ennast takistus nr3 keskelt. Leidsin pead tõstes ennast keset siberi putku peenraid. Pulss tõusis, tõmbasin kapuutsi pähe ja käed varrukasse ning hiilisin kohati pea 5 meetriste putku taimede vahelt teele tagasi. Pidin võtma ette veel suurema ringi. Lõpuks olin putkust ja kraavist möödas, teostanud ka ühe mäkke tõusu ja olin silmitsi takistusega nr4. Mäe otsas ootas suur piklik muda väli mille mingi roomikutega masin seal tekitanud oli. Paar katset seda risti ületada lõppes saabaste totaalse määrimise ja niisutamisega ning olin sunnitud taanduma. Tuli taaskord ette võtta üks kõrvalepõige. Kui ka see ring oli tehtud kohtusin uue takistusega nr5. Veel üks kraav. Õnneks piki kraavi serva jõudsin tagasi planeeritud teeni. Sealses piirkonnas oli aga teelõik väga huvitava kattega. Tee oli kaetud klaasikildudega, minu jaoks kül kogu teekonna kõige mugavam jalgealune aga vaesed loomad. Kogu piirkond oli põdra ja kitse jälgi täis, ei taha teada kuidas see neile mõjuda võib. Üks kits tervitas mind põõsas ragistades tagasiteel just selle sama koha läheduses. Lõpuks mööda teed laveerides ümber hiigel loikude jõudsin siiski ka sihtpunkti. Sihtpunktis aga kohtusin kõige suurema takistusega nr6. Vot ei leidnud minagi seda aaret sealt. Vabastasin kohapeal ühe paarisaja kilose kivide ahelreaktsiooni tahtlikult et see varba peale ei satuks ja olin sunnitud leppima mitteleiuga. Märkasin küll varem neid siniseid nägusid aga oma silm on kuningas. Tagasitee oli peaaegu sama keeruline kuna õhtu hämardused tühjeneva akuga uut tagasiteed küll seal metsikul maastikul otsima ei julenud hakata. Kokkuvõttes tuli üks sürrealistlik ja ajuvabalt lahe kohati 4.0 maastikul 4km pikkune matk. Aga usun et aare kadunud ja miskit tuleks sellega ette võtta. Tänud siia juhatamast.
Ronisin nii all kui üleval, kaks korda leidsin end rinnuni nõgestest ning kolmel korral istusin maha ja mõtlesin, mida ma oma eluga teen ja miks ma seda teen. See aare jääb ootama paremaid aegu.
Lõpuks kui jõudsin aardele lähemale, sain aru, et mu lühikesed püksid ei ole selle aarde jaoks :) Järgmine kord tagasi!
Harku haarangu teinegi etapp lõppes kiiresti. Pärast kahte eratee silti ei viitsinud enam kolmandat otsima sõita ning olles igasugustest eestlaste eraomandi agarast kaitsmisest kiiresti tüdinud, lahkusime Harkust 0:2 tulemusega.
Vaaaaade nauditud põikasime ka siia aga ... . Eks tuleb kindlasti tagasi tulla!
Täiesti arusaamatu ja eluohtluk koht, puutaga 'nurga läheduses' aaret ei leidnud.
sellisel süngel sügisööl siukses kohas üksinda nullini jõudmise eest peaks saama vähemalt pooled punktid, eriti kui koordinaat on 10m vale nagu ma nüüd kodus loen. üritades kõiges näha midagi positiivset - tore et ilmselgelt katki läinund auto seal karjääris ikka kuidagimoodi veel eelviimast korda käima läks ja ei jäänudki sinna roostetama.
Siinkohal sai aga mu õnn otsa ja seda aaret ma ei leidnud. Ega ma väga ei viitsinud otsida ka, sest selja taga oli juba päris palju kilomeetreid. Tuleb kevadel tagasi tulla.
Mässasin seal oma tund aega, et jõuda kohale aga lähim koht oli umbes 150 meetrit aardest. Põhjuseks olid hiiglaslikud lombid, mis olid minu tennistele takistuseks