Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Peitis 3.01.03 Ingo Valgma
Koht on maaliline. Aare asub astangu ülemises servas, puu taga, nurga läheduses.
Täpsem info ja pildid: http://www.ene.ttu.ee/Maeinstituut/geopeitus/harkulubjakivimaardla.htm
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCBE46
Logiteadete statistika:
239 (90,9%)
24
5
3
1
0
0
Kokku: 272
Mida teha pühapäeva õhtul, kui parasjagu lähedal ühtegi aaret leida ei ole ja muud olulised asjad ka tehtud on? Kass tüdines ka sügamisest ära ja pidas paremaks ronida paduvihma kätte rotte küttima. Ainus, kes online ilmus, oli Merilin ning koos sündis plaan, et vahetaks "Harku lubjakivimaardla" aardekarbi. Mõeldud-tehtud. Korjasin ta peale, sõitsime sinnakanti ning komplekteerisime autos uue karbi, ilusti kirjad peale ja puha. Teel aarde poole arutasime, et ega see vist väga normaalne ei ole - kohekohe on südaöö, homme vaja vara ärgata ning meil pole targemat teha, kui paduvihmas kakerdada mööda künkaid üles alla ning vältida lompe, millel põhja vist ei olegi ja kus vesi on nii sügav, et ujuvate hiinlaste kõhualune peaaegu paistab. Kuidagi me igatahes kohale jõudsime. Minul vedas rohkem, mul oli oidu kummik jalga susata. Kohapeal kraapis Merilin vana räbala välja ning siis vahtisime teineteisele otsa ja ümisesime üsna korraga, et "anna karp". Pikk paus, kuni kohale jõudis, et autosse jäi, sinna kaugele. Kui me olime mõlemad teineteise süüdistamise lõpetanud (naljaga siiski), siis korjasime kogu träna kokku, sest autos kuivas on aaret mõnusam komplekteerida ja vudisime tagasi autosse. Muidugi selgus autos, et see kena karp on ikka liiga väike ja kogu meie senine sebimine on siiamaani täiesti mõttetu olnud. Logiraamatu vahetamine ei tulnud ka kõne alla, sest sisaldas logisid aastast 2003 ja mitte kuidagi ei olnud isu originaali lihtsalt väiksema vastu välja vahetada. Ainus variant jäi üle koju sõita, uus karp logiraamatu järgi kokku panna ja tagasi läbi mülgaste ja mägede kohale ronida. Nii saanudki. Aarde poole teist korda lonkides olid lombid ja prügi juba tuttavad, vihma sadas (vist) natuke vähem ja mõlemad arvasime sama - me ei ole normaalsed. Selle asemel, et kodus passida, diivanil keras kohvi vms lakkuda, töllerdame kusagil võpsikus prügivirnade vahel, et mõlemal juba leitud aaret paremaks kõpitseda. Kohale jõudes ei visanud niisama karpi kivi alla tagasi (mis oli ka eelmise konteineri purunemise põhjus) vaid tegime talle korraliku pesa ja kergemast paeplaadist katuse ka peale. Kell veerand kaks öösel. Oli mõnus geoõhtu, teinekordki :)